Skip to main content

Posts

Naised kaitseväkke? Eesti vajab asendusteenistust. Ilmunud Eesti Päevaleht/Delfi 2.04.2022

Recent posts

Palgalõhe on struktuurne probleem, mida ei vähenda heatahtlikud soovitused naistele: palka juurde küsida. Intervjuu sotsioloogide Kadri Aaviku ja Triin Roosaluga Feministeerium, 1.01.2022

Palgalõhe on struktuurne probleem. Intervjueerisin võrdse palga päeva puhul 1.03.2022 TLÜ sotsiolooge Kadri Aavikut ja  Triin Roosalu.  https://feministeerium.ee/palgalohe-on-struktuurne-probleem-mida-ei-vahenda-heatahtlikud-soovitused-naistele-palka-juurde-kusida/

TLÜ Ekspert eetris 9.02.2022 "Kui sooneutraalne on teadus?": meedia, uudisajakirjandus soo perspektiivist

Rahvusvahelise "Naised teaduses" päeva tähistamiseks esinesin saates "Ekspert eetris" teemal meedia soo perspektiivist, sooline tasakaal, naised uudiste allikatena ja tegijatena, koos TLÜ võrdõigusvolink Eret Talviste ja riigiteadlase, julgeoleku ja rahu uurija Birgit Poopuuga TLÜ Ekspert eetris, 9.02.2022 "Kui sooneutraalne on teadus?  

Peavoolu pornostumine. Ilmus 5.01.2022 Eesti Ekspressi Areenis

Eesti tüdruk ootas pikisilmi 18. sünnipäeva, et alastipilte müüa! Ulakad klõpsud, “firmaroogade lettilöömine”, kelmikad tervitused, vallatud bikiinipildid, “mammi teeb näkkidele silmad ette” -- see on valik moodsa erootikaplatvormi OnlyFans - ainelisest sisust  Postimehe portaalis ELU24s. Arengutel ja  edulugudel hoiab silma peal ka Õhtuleht: suunamudijad kolivad Instagramist OnlyFansi, see omakorda  “kisub seelikuid alla”, püüdes pornot välja tõrjuda; keegi istub rahapaja otsas ja keegi supleb meeste tähelepanus.  Pornograafilised elemendid esinevad  argistes formaatides linnaruumis reklaamidel, see on tapeet, mille olemasolu me ei märkagi. Täna pakutakse reklaamides  toitu  humoorikate pornovihjetega nagu “ohhoo,  veelgi suurema vorstiga  maxi-hotdog” või visuaaliga, kus lopsaka hamburgeri kotleti ja salatilehe vahelistest pragudest  nõrgub valkjas juustukaste.  Seksitööstuse mõju on laiemgi ja jõudnud terviseteenustesse: korralikud pereemad  käivad kaalu kontrollimiseks ja enesekind

2021 - surutis ja looming

Lahkuval aastal ei teinud ma ühtegi reisi, poliitikasse naasmine kohalikel valimistel ebaõnnestus ning Tallinna volikogusse ei pääsenud.  Kas oli kehv ja igav aasta?  Kindlasti mitte. Distantsõppe õudusunenäo teine aasta koos poja põhikooli  lõpetamisega sai õnneks läbi.  Et olen loomult pigem konstruktiivne ja põlgan enesehaletsemist -- ning ka mälu on õnneks selektiivne -- on  viimasest aastast meelde jäänud pigem head asjad.  Koroonaaja surutiseseisund on väga sobilik vaimsele tegevusele. Nii nagu 2020 koroonaaja alguski, kui kirjutasin kolm teksti ühiskonna ja vaimu seisust Eesti Ekspressi Areenis ( Koroona -- haigus kui metafoor ,  Palavik, hirm ja tundepursked , Kes köhis? ),  inspireeris mind ka sel aastal jätkuvalt afektiseisundis ühiskond, meediaruum ja inimeste käitumine, millele püüdsin selgitust leida asjatundjate abil.  Et koroonaaega iseloomustab ka loobumise vaim, uurisin Postimehes ilmunud intervjuus enesetappude teema kohta suitsidoloogide Airi Värniku, Peeter Värniku

Biopoliitiline läbikukkumine. Koroonast humanitaari pilguga. Intervjuu TÜ professor Raili Marlinguga, ilmunud Sirp 29.10.2021

Professor Raili Marling: „Oleme jõudnud kriisi, kus me ei suuda enam kokku leppida, mis on faktid, kes on eksperdid ja mis on elamisväärne elu.“ Tartu ülikoolis toimus 17. – 18. IX rahvusvaheline kirjandusteadlaste ja filosoofide korraldatud konverents „Tervis ja biopoliitika kirjanduses ja filosoofias“(„Health Biopolitics in Literature and Philosophy“), kus muu hulgas arutati koroonakriisi humanitaaride pilgu läbi. Tartu ülikooli anglistika professor Raili Marling oli üks konverentsi korraldajatest. Mis ajendas inglise keele ja kirjanduse spetsialisti korraldama tervishoiuteemalist arutelu? Kas see eluvaldkond ei peaks jääma meedikutele, tervishoiuametnikele ja -poliitikutele? Meie fookuses ei olnud tervishoid, vaid biopoliitika, mida võiks lihtsustatult defineerida kui strateegiaid, mida riigid kasutavad oma kodanike elu korraldamiseks mitte otsese sunni, vaid sotsiaalhoolekande ja tervisekontrolli kaudu. Kuna me kõik soovime olla turvatud ja terved, siis aktsepteerime üha suuremat k