Skip to main content

Posts

Barbi Pilvre -- ajakirjanik, poliitik-valvefeminist ja Vormsi saare erak. Intervjuu Kaire Tensudale, Eesti Elu nr.40,2020, Toronto, 9. oktoobril 2020

Recent posts

Kirik istub riigi toel psühholoogitoolile (Eesti Ekspress, Areen 22.07.2020)

Barbi Pilvre k onsulteeris eestlaste vaimse tervise, ilmaliku ja kristliku hingeabi  teemadel psühholoog Voldemar Kolga , sotsiaalministeeriumi juures tegutseva peakaplani Ove Sanderi ja rahvatervise spetsialist Käthlin Mikiver iga. Kevadise koroonakriisi ajal pidas valitsus väga tähtsaks, et avataks esmajärjekorras kirikud -- varem kui kunstisaalid ja teatrid! --  et inimesed saaks raskel ajal jumalateenistustel osaleda. Selle  aasta jaanuaris loodi  sotsiaalministeeriumi juurde peakaplani ametikoht, kevadel asus tegutsema sportlasi hingelises hädas abistav spordikaplan, haiglates on kaplaniteenus ja hiljuti avati hingehoiu telefoniteenus, mida toetab riik, ent mida viivad läbi kristliku taustaga hingehoidjad. Sotsiaalministeeriumi koduleheküljelt loeme, mida hingehoiu telefoni kohta ütleb peakaplan Ove Sander:   „Seoses COVID-19 puhanguga on ühiskonnas kasvanud ebastabiilsus, paljusid on vallanud töökaotuse tõttu lootusetus ja hirm tuleviku ees, piiratud on olnud suhtlusvõimalused mi

Kes köhis? Ilmus Eesti Ekspressi Areenis 9.06.2020

Ühes Tallinna-lähedases väikelinnas kutsus neiu eriolukorra päevil oma 80-aastasele vanaemale politsei, sest vanaema köhis kõvasti, aga keeldus  vaatamata pereliikmete korduvatele ettepanekutele minemast arsti juurde. Korra valvamine ja meetmete rakendamine,  et takistada kergestinakkava koroonahaiguse levikut, on olnud viimased paar kuud paljude jaoks Eesti igapäevase elu juhtmotiiv — ja  kindlasti mitte asjata.  Muidugi on tark hoida sotsiaalset distantsi ja näiteks mitte käia ostukeskustes trügimas ja hulgakesi kaupa katsumas. Kuid ratsionaalsete põhjenduste kõrval on kaasinimeste ja ka lähedaste tegevuse paranoilisest jälgimisest ja hukkamõistust ning karistusele üleskutsumisest saanud mõnele omaette tegevus, võiks öelda ka, ajalooline võimalus järgenda oma kutsumusele valvata ja karistada.   Ikka on olnud kurje kodanikke, onusid ja tädisid, kes teatavad korralagedusest ja korrarikkujatest ajalehetoimetusse, linnaosavalitsusse või ka korrakaitsesse, aga nüüd on käes nende tähetu

Õpilane ei ole arvuti liides: e-kool vajab õpetajat, mitte “tuge”. Ilmus Õpetajate Lehes 22.05.2020

Seoses koroonakriisi ja e-õppe ning koduste rolliga on kasutusel võlusõna “tugi”. Koduõppe “tugi” tähendab praktikas seda, et lapsevanematele on langenud e-koolis koduõpetaja mitmekesise rolli täitmine erinevates õppeainetes.  “Tugi” on mask individuaalse koduõpetaja tööle suuremas või väiksemas mahus, olenevalt õpilase eripäradest. “Tugi” on kursis nii õpilase õppetööga, jälgib päevakava, tähtaegade ja  zoom-tunniplaani, aga paljuski ka õppekava sisu keemiast kunstini.  Mõnel raskemal juhul teeb “tugi” lihtsalt õpilase töö ära. Kui kodus on oma tööst vaba pedagoogilise kutsumusega lapsevanem või vanavanem, siis see e-kooli aegne elukorraldus töötabki. Siiski,  enamik lapsevanemaid, kes praegu kodudes “toe” rollis toimetavad, ei saaks kvalifikatsiooni puudumise tõttu koolis õpetajatena tööd, sest tugi-isiku roll eeldab nii tahet kui pedagoogilisi oskusi ning enamasti jääb  lapsevanematel nendest   vajaka. Kui aga lapsevanemal on ka oma töö, on konflikt kerge tekkima ja lõpuks