Skip to main content

Posts

Kirik istub riigi toel psühholoogitoolile (Eesti Ekspress, Areen 22.07.2020)

Recent posts

Kes köhis? Ilmus Eesti Ekspressi Areenis 9.06.2020

Ühes Tallinna-lähedases väikelinnas kutsus neiu eriolukorra päevil oma 80-aastasele vanaemale politsei, sest vanaema köhis kõvasti, aga keeldus  vaatamata pereliikmete korduvatele ettepanekutele minemast arsti juurde.Korra valvamine ja meetmete rakendamine,  et takistada kergestinakkava koroonahaiguse levikut, on olnud viimased paar kuud paljude jaoks Eesti igapäevase elu juhtmotiiv — ja  kindlasti mitte asjata.  Muidugi on tark hoida sotsiaalset distantsi ja näiteks mitte käia ostukeskustes trügimas ja hulgakesi kaupa katsumas. Kuid ratsionaalsete põhjenduste kõrval on kaasinimeste ja ka lähedaste tegevuse paranoilisest jälgimisest ja hukkamõistust ning karistusele üleskutsumisest saanud mõnele omaette tegevus, võiks öelda ka, ajalooline võimalus järgenda oma kutsumusele valvata ja karistada.   Ikka on olnud kurje kodanikke, onusid ja tädisid, kes teatavad korralagedusest ja korrarikkujatest ajalehetoimetusse, linnaosavalitsusse või ka korrakaitsesse, aga nüüd on käes nende tähetund,…

Õpilane ei ole arvuti liides: e-kool vajab õpetajat, mitte “tuge”. Ilmus Õpetajate Lehes 22.05.2020

Seoses koroonakriisi ja e-õppe ning koduste rolliga on kasutusel võlusõna “tugi”. Koduõppe “tugi” tähendab praktikas seda, et lapsevanematele on langenud e-koolis koduõpetaja mitmekesise rolli täitmine erinevates õppeainetes.  “Tugi” on mask individuaalse koduõpetaja tööle suuremas või väiksemas mahus, olenevalt õpilase eripäradest. “Tugi” on kursis nii õpilase õppetööga, jälgib päevakava, tähtaegade ja  zoom-tunniplaani, aga paljuski ka õppekava sisu keemiast kunstini.  Mõnel raskemal juhul teeb “tugi” lihtsalt õpilase töö ära. Kui kodus on oma tööst vaba pedagoogilise kutsumusega lapsevanem või vanavanem, siis see e-kooli aegne elukorraldus töötabki. Siiski,  enamik lapsevanemaid, kes praegu kodudes “toe” rollis toimetavad, ei saaks kvalifikatsiooni puudumise tõttu koolis õpetajatena tööd, sest tugi-isiku roll eeldab nii tahet kui pedagoogilisi oskusi ning enamasti jääb  lapsevanematel nendest   vajaka. Kui aga lapsevanemal on ka oma töö, on konflikt kerge tekkima ja lõpuks jääb kõik…

Vormsilane Kata Varblane peab Barbi Pilvre "Minu Vormsit" parajaks julgustükiks

Palavik, hirm ja tundepursked. Eesti Ekspress, Areen 22.04.2020, pikk versioon

Esimese koroonasurma puhul avaldas lahkunu omastele kaastunnet teiste hulgas  Eesti president. Kriisikomisjoni pressikonverentsid iga päev kell 12 on pateetilised, tuues rahvani otsekui teateid rindelt, räägitakse võitlusest eesliinil. Pidulik teavitamine koroonasurmadest on meedia, ka avalik-õigusliku, igapäevane rituaal. Jüri Ratas jõudis ühes kõnes, et mitte öelda jutluses, eriolukorra alguses isegi selleni, et kui me hoiame sotsiaalset distantsi ja peseme käsi, siis keegi ei haigestu, keegi ei sure. Koroonaohvreid on nimetatud hukkunuteks, nagu oleks tegu rindeuudiste või õnnetustega. Alguses arvasin, et ehk noored ajakirjanikud ei tea sõnade surema, lahkuma ja hukkuma tähendusnüansside erinevust, aga näiteks AKs on koroonasse surnud inimesi hukkunuteks nimetanud ka  haritud Johannes Tralla. Poliitikutele ja ka meediale on emotsionaalselt ülesköetud õhkkond muidugi eriti sobiv. Praegune  hirm on ülemaailmne afektiseisund. Hirmu õhutamise võimalused meedia ja sotsiaalmeedia kaudu on …

Riigikogu seminar "Naised poliitikas 100+ (Naiskogu Kadri seminar)"

Karin Paulus. Staarfeministi terav tekstivikat (arvustus minu raamatule "Veri ja kord", 2019)

Barbi Pilvre kelmikas–provokatiivse pealkirjaga kogumik „Veri ja kord“ koondab artikleid meestest ja naistest muutuvas ühiskonnas, soorollide teisenemisest, naistest ja võimust, eestlaseks olemisest ja meediast. Tegu on loogilise järjega artikleid koondanud teostele „Formaat. Valitud tekste klassivõitlusest ja naisküsimusest 1996–2002“ (2002) ja „Minu võitlused“ (2011). Pilvre on praeguse Eesti feministliku diskursuse üks emasid, kes on alates 1990ndatest Loomingu, Vikerkaare, aga eriti Eesti Ekspressi veergudel ja ka mujal meid õpetanud analüütiliselt vaatlema soolist korda. Tema inspireerivad kirjutised on julgustanud paljusid meie hulgas olema vapramad; sekkuma, mitte ootama sõnajärge kui isased lõpetavad; küsima meestega võrdset palka; astuma vastu töösse mitte puutuvatele tegevustele (mees, keeda endale ise kohvi!); minema poliitikasse. Barbi Pilvre uurib oma uudisteoses meie komberuumi muudatusi alates 1990ndatest. Vägagi huvipakkuv on praegu lugeda Loomingus ilmunud artikleid „Al…