Skip to main content

Minu kiri Savisaarele aastast 2008

Selle kirja saatsin 2008 Linnaplaneerimise Ametile ja koopia Edgar Savisaarele.

NB! Tegemist on valimisagitatsiooniga! Alljärgnevalt tõestan oma tegevust aktiivse, Pirita huvide eest seisva kodanikuna. Püüan sellega mõjutada elektroonilist hääletajat.


Pirital on taas päevakorras purjespordikeskuse ümbruse arendamine. 2008. aastal saatsin kodanikuna naabruskonna nimel sellise kirja.

Vastuväited ja ettepanekud Pirita linnaosa üldplaneeringule (eriti TOP-i osas)
Tallinna Linnaplaneerimise Ametile

Murega jälgin arenguid Pirita linnaosas, mis puudutab TOPi piirkonna kinnisvaraarendust.
Sellega seoses on tekkinud palju küsimusi.
Esiteks: mida võidab linnaosa, kui 14000 inimese asemel elab Pirital 18 000 inimest? Linnaametnike sõnul lisab see "piirkonna ühtsustunnet", loeme EPL 1. veebruari lehest. Mis mõttes "ühtsustunnet"?
TOP on kultuurimälestis. Teist korda vaevalt Tallinnas olümpiaregatti tuleb. Kas mitte poleks viimane aeg ka sellele mõelda, kuidas säilitada mälestus 1980. aastast tulevastele põlvedele.
Pirita on Tallinna puhketsoon. Mida võidab piritalane, aga ka iga tallinlane, kui randa rajatakse korrusmajade rajoon? Kuhu kaovad rulluisutamise ja jalgrattaga sõidu võimalused?
Kuidas sobib TOPi kinnisvaraarendus korrusmajade näol Rohelise pealinna ideega, mida eelmine linnapea Jüri Ratas ajas? Ootaks keskerakonnalt rohkem järjekindlust oma ideedes.
Viimsist kesklinna pidi rajama promenaad. Kuidas see sobib kokku TOP-i piirkonna "arendamisega"?
Pirita tee on TOPi piirkonnas pea ületamatu. Oleks vaja jalakäijate sildu või vähemalt foore Saare tee ja Rummu tee ristmikule. Tuleks esimesena lahendada praegused liiklusprobleemid, enne kui kavandada uut elurajooni. Pirita tee ummikud on kõigile teada. Kas sinna on vaja autosid juurde? Enne uute asukate juurdemeelitamist tuleks rajada kiirtrammitee või pakkuda välja mõni muu radikaalne lahendus liiklusprobleemidele.
Kuidas mõjub 4000 elaniku juurdekolimine Piritale loodusele, näiteks Lillepi pargile, kus on linnas ainulaadne säilinud linnustik ja veel looduslik miljöö?
Piirkonnas on puudus lasteaiakohtadest. Kose tee lasteaia laiendus pidi valmima 2007. Nüüd plaanis sel aastal. Kui pole praegustelegi lastele kohti, siis kuhu pannakse uued ja tulevased sajad Pirita lapsed?
Praegustel lastel pole Pirital õieti kuskil olla. Ehk tasuks enne ära teha mänguväljakud Pähkli tänaval (mis on pooleli) ja Lillepi pargis, kui lapsi juurde meelitada. Võib-olla ehitada TOPi piirkonda suur lastepark, näiteks nagu Ventspilsis või Riias Lido, mille sarnast Tallinnas pole, aga oleks väga vaja?
Millal saab Pirita juurde kooli, et lapsi ei peaks linna kooli transportima, mis tekitab probleeme liikluses. Pirita majandusgümnaasiumi maine on kehv, ehk tuleks sellega tegelda?
Piritat tuleks arendada, säilitades rohelise linnaosa ainulaadse miljöö, arendada säästlikult ja mõistlikult, respekteerides ka kohalike elanike arvamust. Põhirõhk peaks olema sotsiaalobjektidel, nagu lasteaiad, koolid ja vaba aja veetmise ning sportimise kohad, mitte korrusmajad.

Lugupidamisega,
Barbi Pilvre
Maarjamäe elanik Sarapuu tänavalt
Eesti Ekspressi arvamustoimetaja

P.S Vastuväited ja ettepanekud on läbi räägitud Maarjamäel naabruskonna inimestega.

Comments

Popular posts from this blog

Mees, kus sa oma püssi hoiad? Ilmunud Eesti Ekspress, Areen 18.11.2016

„Where do you, guys, keep your guns?“ küsis üks vabariiklasest senaator ametlikul kohtumisel Eesti parlamenditegelastega kaks aastat tagasi Washingtonis.  Teeneka, Ronald Reagani kaasaegse senaatori westernitest tuttava intonatsiooniga esitatud küsimus ajas loomulikult naerma, ent polnud mõeldud naljana. Küsimus püssist puudutas eluvaldkonda, mis paljude ameeriklaste jaoks on üks põhiõigusi –omada relva ja seda vajadusel oma õiguste kaitseks kasutada.  Arvan, et ma ei eksi, tegemist oli Donald-Trumpi-mehega, kellesarnaste häälte tõttu on  USA-l täna uus president. Relv, irooniliste intellektuaalide jaoks naeruväärne falliline üliobjekt on kultuuris, mida Donald Trump esindab, vabaduse ülim märk. Relvastatud eskort, mille saatel Trump liigub,  koosneb turvameestest, kes näevad välja  nagu Van Damme ja Stallone oma parimatel päevadel. Jõu kasutamine, kättemaks ja õigus kahtluse korral lasta esimesena on Trumpi koos Bill Zankeriga kirjutatud, ka eesti keeles ilmunud – muide haarava! -- …

Teadlased peaks Eesti ühiskonnas rohkem kaasa rääkima, ilmus EPL 24.01.2017

Samal ajal kui ülikoolides toodetakse üha enam teadmist ühiskonnast ja inimesest,  valitseb Eesti avalikkuses segamatult tõejärgne situatsioon,  voodoo, silmamoondus ja hookuspookus, mida kütab meedia.

Peaminister Jüri Ratase teadus- ja arendustegevuse teemalisest ülevaatest teisipäeval Riigikogus jäi kõlama, et ehkki Eestis on välja kujunenud kõrgetasemeline teadus-arendustegevus ning riik panustab selle taseme säilitamiseks ja edendamiseks olulisel määral ressursse, oleks vaja suurendada teaduse ja ettevõtluse  vahelist koostööd. Innovaatiline mõte—kui see on avalikest ressurssidest rahastatud, peaks sagedamini jõudma teadusest ka praktikasse ja peaks olema rakendatav Eesti inimeste hüvanguks.
Ühest küljest võiks leppida, et Eesti teadus elab oma elevandiluutornis ega suhestu ümbritseva ühiskonnaga. Laiema avalikkuse  jaoks on teaduslikud ülesandepüstitused ja teaduslik teadmine  nagunii liiga keerulised. Et teaduslikku teadmist on keeruline taandada meedia mustvalgete formaatide jaok…

Feminismist ajakirjale MOOD, november 2016, toimetamata originaaltekst

Ajakirjas MOOD, november 2016 ilmus artikkel "Moodne feminism". Minu saadetud teksti on kasutatud üsna suvaliselt, vastavalt toimetuse eesmärgile, pandud vahele raamistavaid küsimusi, mida tegelikult ei esitatud. Siin algne tekst.
Minu enda jaoks on feminismi teema "all said and done". 2011 kaitsesin naiste meediarepresentatsioonist doktoritöö ja sellega on mu intellektuaalne huvi antud teema vastu raugenud. Olen ennast ka pigem pidanud soo-uurijaks, kes on soo aspektist püüdnud mõtestada eri valdkondi (viimaste teemadena nt eesti mehelikkused, vt Vikerkaar 2015) Ma pole ennast ka sidunud võrdõiguslikkuste poliitikaga, mis on vaid üks feminismi  rakendusi, ehk mõni üksikjuhtum välja arvatud, kui olen osalenud mingis projektis.Ülikoolis (kunagi Tartus, nüüd Tallinna Ülikoolis, BFM-is, õpetan meedia ja sugu, viimasel ajal enam meedia ja populaarkultuuri analüüsi soo aspektist.
Tänapäeva Eestis ja ka maailmapoliitikas levinud võrdõiguslikkuse retoorika on üsna primitiivne…