Skip to main content

Pirita Halduskogu liikmete pöördumine 09.02.2010

Pirita Halduskogu palub Kesklinna Halduskogul arvestada, et Pirita tee äärse Eesti Näituste ala võimalik suuremahuline hoonestus, mis asub küll kesklinna territooriumil, mõjutab tugevasti ka piritalaste elu.
Sadade uute elanike ja autode tulek piirkonda koormab Pirita tee liiklust, mis on tipptundidel niigi äärmiselt tihe. Liiklus ei pea huvitama arendajat, kes mõtleb ühe krundi piires, kuid jääb probleemiks, mida tuleb hiljem lahendada avalikest vahenditest.
Pirita Halduskogu püüab omalt poolt võimaluste piires säilitada linnaosa nii miljööväärtuslikuna ja rohelisena kui võimalik, kuna tegemist on kogu linna puhkealaga. Pirita klindialusesse piirkonda, kus on säilinud veel metsa, pidi tulema Maarjamäe rahvuspark. See idee on osa ka Rohelise Pealinna algatusest, mis leidis tugevat positiivset vastukaja Euroopa Liidu teiste linnade poolt.
Pirita Halduskogu soovib, et Kesklinna Halduskogu ilmutaks Pirita tee äärse Eesti Näituste piirkonna arenduste arutamisel tervet mõistust ja peaks silmas nö. suuremat pilti.
Pirita Halduskogu peab vajalikuks, et tehtaks selle piirkonna sotsiaalmajanduslik ja turvariski analüüs. Palume ühtlasi, et arengutest selle piirkonnas informeeritaks ka Pirita Halduskogu.

Lugupidamisega,

Pirita Halduskogu liikmed
Arvo Uukkivi
Lagle Parek
Meelis Virkebau
Kaja Laanmäe
Sille Ader
Triin Maripuu
Barbi Pilvre
Katrin Siski (liitus, kui olin ära saatnud Kesklinna halduskogule)

Comments

Popular posts from this blog

Mehed, mis lahti? Ilmus Eesti Ekspress, Areen 29.11.2017

„Sina oledki mees, sa ei ole oma naise sõbranna, kiisu, laps, vend või kutsu,“ kirjutab Jesper Parve, korvpallur, toiduettevõtja ja kirjamees oma värskes raamatus „Mees. Otse ja ausalt. Vägi. Kriis. Naised. Vaim. Isa. Tervis. Sõbrad. Edu“ (Pilgrim, 2017), kutsudes mehi üles eneseotsingutele. Lääneriikides alates eelmise sajandi 1980ndate lõpust arenema hakanud soouuringute järellainetusena tekkinud populaarne meeste- ja mehelikkuseteema üle arutlemine on Eestiski jõudmas uude dimensiooni – meheksolemise eneseabiõpikuteni. Eesti raamatulettidele on viimasel ajal tekkinud meesteraamatud, mis on mõeldud abiks elus justnimelt mehena hakkamasaamisel. Kirjastus Pilgrim, juhtiv spirituaalse kirjanduse väljaandja on neid avaldanud lausa järjekindlalt: lisaks nimetatud Jesper Parve raamatule on ilmunud David Deida „Tõelise mehe tee. Vaimne teejuht naiste, töö ja seksuaalse ihaga toimetulekuks“ ( 2007) ja Robert Augustus Mastersi „Mina olen mees. Teejuht tõelise mehelikkuse väeni“ ( 2017). Hea…

Teadlased peaks Eesti ühiskonnas rohkem kaasa rääkima, ilmus EPL 24.01.2017

Samal ajal kui ülikoolides toodetakse üha enam teadmist ühiskonnast ja inimesest,  valitseb Eesti avalikkuses segamatult tõejärgne situatsioon,  voodoo, silmamoondus ja hookuspookus, mida kütab meedia.

Peaminister Jüri Ratase teadus- ja arendustegevuse teemalisest ülevaatest teisipäeval Riigikogus jäi kõlama, et ehkki Eestis on välja kujunenud kõrgetasemeline teadus-arendustegevus ning riik panustab selle taseme säilitamiseks ja edendamiseks olulisel määral ressursse, oleks vaja suurendada teaduse ja ettevõtluse  vahelist koostööd. Innovaatiline mõte—kui see on avalikest ressurssidest rahastatud, peaks sagedamini jõudma teadusest ka praktikasse ja peaks olema rakendatav Eesti inimeste hüvanguks.
Ühest küljest võiks leppida, et Eesti teadus elab oma elevandiluutornis ega suhestu ümbritseva ühiskonnaga. Laiema avalikkuse  jaoks on teaduslikud ülesandepüstitused ja teaduslik teadmine  nagunii liiga keerulised. Et teaduslikku teadmist on keeruline taandada meedia mustvalgete formaatide jaok…

Kõne vene küsimusest liberaalse demokraatia kui oluliselt tähtsa riikliku küsimuse (ORTK) arutelul 21.09.2017 Riigikogus

Tahan puudutada vene küsimust, mis on Eesti demokraatia teema üks põhiküsimusi. Me oleme siin täna puudutanud küll kooseluseadust ja pagulashirmu, kuid tegelikult on demokraatiadiskussiooni selline vaikimisi olev eeldus ikkagi vene küsimus ja rahvusteema kohalike valimiste põhiküsimusena meil igapäevaselt agendas.
Kunagi oli ühes toimetuses, kus ma töötasin, kolleeg Andrei, üks kujundaja. Kena, viisakas, intelligentne, lisaks peaaegu aktsendivabalt eestikeelne vene noormees. Temaga saadi hästi läbi, aga see suhtlemine polnud kunagi vaba. Tööl on nüüd tavaline ka see, et tekib konflikte ja ollakse kurjad, kuid keegi eestlastest ei julgenud kunagi Andreiga õiendada. Sõbralikkus Andrei vastu oli võlts ja pingutatud. Integreerunud venelasi kohtleb eestlane tavaliselt siidkinnastes, ettevaatlikult, justkui kartes katki teha. Kas tõesti tänulikkusest selle eest, et nad on eesti keele ära õppinud? Või on see tavaline võhivõõraga suhtlemise viisakus, mis näitab, et saadakse omavahel hakkama kü…