Pirita Halduskogu liikmete pöördumine 09.02.2010

Pirita Halduskogu palub Kesklinna Halduskogul arvestada, et Pirita tee äärse Eesti Näituste ala võimalik suuremahuline hoonestus, mis asub küll kesklinna territooriumil, mõjutab tugevasti ka piritalaste elu.
Sadade uute elanike ja autode tulek piirkonda koormab Pirita tee liiklust, mis on tipptundidel niigi äärmiselt tihe. Liiklus ei pea huvitama arendajat, kes mõtleb ühe krundi piires, kuid jääb probleemiks, mida tuleb hiljem lahendada avalikest vahenditest.
Pirita Halduskogu püüab omalt poolt võimaluste piires säilitada linnaosa nii miljööväärtuslikuna ja rohelisena kui võimalik, kuna tegemist on kogu linna puhkealaga. Pirita klindialusesse piirkonda, kus on säilinud veel metsa, pidi tulema Maarjamäe rahvuspark. See idee on osa ka Rohelise Pealinna algatusest, mis leidis tugevat positiivset vastukaja Euroopa Liidu teiste linnade poolt.
Pirita Halduskogu soovib, et Kesklinna Halduskogu ilmutaks Pirita tee äärse Eesti Näituste piirkonna arenduste arutamisel tervet mõistust ja peaks silmas nö. suuremat pilti.
Pirita Halduskogu peab vajalikuks, et tehtaks selle piirkonna sotsiaalmajanduslik ja turvariski analüüs. Palume ühtlasi, et arengutest selle piirkonnas informeeritaks ka Pirita Halduskogu.

Lugupidamisega,

Pirita Halduskogu liikmed
Arvo Uukkivi
Lagle Parek
Meelis Virkebau
Kaja Laanmäe
Sille Ader
Triin Maripuu
Barbi Pilvre
Katrin Siski (liitus, kui olin ära saatnud Kesklinna halduskogule)

Comments

Muru ja kultuurisõda. Ilmus Eesti Ekspress, Areen 9.08.2022 (Arusaam mullani niidetud murust kui täiusliku korra kehastusest on visa kaduma)

Kurdan korteriühistu listis, et trimmeriga mullani äraniidetud murulapilt üksikute kõrte tasandamine ja lehepuhuriga laialiajamine kesksuvel on raiskamine, teen ettepaneku vähendada müra ja bensiinivingu niigi umbses õues – ja saan vastu kahuritule: kujuta ette, teda segab niitmise müra! Ja õpetuse, et muru ei hävita mitte liiga sage niitmine, vaid et seda on vaja kasta. Tuline niitmisdebatt on käivitunud erinevates Facebooki gruppides. Miks on tänapäeva maastikukujundus liikumas suunas, kus linn pole linn ja maa pole maa. Miks nõuab “häälekas vähemus” linnade muutmist põldudeks, tekitades liiklusohtlikke olukordi. Rahvusringhäälingu suvereporter teeb põhjaliku, hüsteerilisevõitu loo pikas rohus varitsevatest puukidest – otsekui haljastustehnika maaletooja tellimisel. Bioloogid Urmas Tartes ja teised oponeerivad: puugid lõikavad kasu pigem nülitud rohust, kust teised liigid on välja tõrjutud. Mõistan, et minu juhtum ei ole selles valguses mingi korteriühistu tavaline nagelemine,

Aitäh, torumees! Eesti Ekspress, Areen 14.04.2021

Suure toidupoeketi märkamatu tapeet-taustamuusika katkestab praegu aeg ajalt pidulik-õõnes meeshääl, kuulutades: aitäh, eesliinitöötajad, et olemas olete! Aitäh, medõed, aitäh, kassapidajad. Aitäh õpetajad ja lasteaiakasvatajad, et teie panus võimaldab me elul jätkuda. Järgneb rutiinne meeldetuletus maskikandmise ja distantsihoidmise kohta. Selgub, et tegu on Kaupmeeste Liidu kampaaniaga “Tänu sulle!”, mis kestab veel terve aprilli. Tõesti, aitäh! Olen minagi tänulik, et poed on lahti ja arstiabi on saadaval, riskite ju jätkuvalt oma elu ja tervisega. Ka õpetajad tõesti pingutavad praegu, et motivatsiooni kaotanud lastelt kuidagi hindelised tööd kätte saada, tänud neile. Koroonaajastu on võimendanud tüüpiliste naiste ja meeste tööde erinevat väärtustamist. Naiste tööle on iseloomulik, et neid ei nähta avalikkuses olulisena enne, kui tekib oht, et mingi töö jääb tegemata. Koroonaga seotud avalikus diskussioonis nimetati hooldajate ja õdede puudust pikka aega "voodikohtade"

Eesti kultuur on alati olnud „multikultuur“. Intervjuu vastused ajakirjale Kulttuurivihkot jaanuar 2019. Ilmumas. Küsimused Maarit Haataja

Kuidas näeb välja 101-aastane Eesti kultuur tulevikus? Eesti kultuur jääb ka tulevikus omanäoliseks, ma arvan, ehkki globaalsed mõjud on üha rohkem tunda. Eesti kultuur on alati olnud mitmekesine „multikultuur“, sest meil on siin ajaloo vältel alati elanud erinevaid rahvusi. Minevikust on meil baltisaksa pärand, 20.sajandist nõukogude pärand. Vene vähemuse kultuuril on ikka olnud koht Eestis. Eesti kultuur on segu, kameeleon, mis muudab oma värve kiiresti, vastavalt trendidele ja moevooludele. Tal on siiski tuum, mida iseloomustab depressiivsus, must huumor, mõnevõrra head maitset ja ka tahumatust, toorust. Meie kultuur on pisut pehmem oma mentaliteedilt kui soome kultuur, ta on palju tagasihoidlikum kui vene kultuur. Tal on palju ühist läti kultuuriga, ehkki me võib-olla ei tunnista seda endale meelsasti. Popmuusikas on eelpool nimetatud tendentsid kõige huvitavamad. Täna on meil näiteks hea eesti rap -muusika, artistid nagu Arop, Nublu, Reket jt. Nõukogude pärandit kasu

Barbi Pilvre

Search This Blog