Pirita Halduskogu liikmete pöördumine 09.02.2010

Pirita Halduskogu palub Kesklinna Halduskogul arvestada, et Pirita tee äärse Eesti Näituste ala võimalik suuremahuline hoonestus, mis asub küll kesklinna territooriumil, mõjutab tugevasti ka piritalaste elu.
Sadade uute elanike ja autode tulek piirkonda koormab Pirita tee liiklust, mis on tipptundidel niigi äärmiselt tihe. Liiklus ei pea huvitama arendajat, kes mõtleb ühe krundi piires, kuid jääb probleemiks, mida tuleb hiljem lahendada avalikest vahenditest.
Pirita Halduskogu püüab omalt poolt võimaluste piires säilitada linnaosa nii miljööväärtuslikuna ja rohelisena kui võimalik, kuna tegemist on kogu linna puhkealaga. Pirita klindialusesse piirkonda, kus on säilinud veel metsa, pidi tulema Maarjamäe rahvuspark. See idee on osa ka Rohelise Pealinna algatusest, mis leidis tugevat positiivset vastukaja Euroopa Liidu teiste linnade poolt.
Pirita Halduskogu soovib, et Kesklinna Halduskogu ilmutaks Pirita tee äärse Eesti Näituste piirkonna arenduste arutamisel tervet mõistust ja peaks silmas nö. suuremat pilti.
Pirita Halduskogu peab vajalikuks, et tehtaks selle piirkonna sotsiaalmajanduslik ja turvariski analüüs. Palume ühtlasi, et arengutest selle piirkonnas informeeritaks ka Pirita Halduskogu.

Lugupidamisega,

Pirita Halduskogu liikmed
Arvo Uukkivi
Lagle Parek
Meelis Virkebau
Kaja Laanmäe
Sille Ader
Triin Maripuu
Barbi Pilvre
Katrin Siski (liitus, kui olin ära saatnud Kesklinna halduskogule)

Comments

Kuidas muuta sooline võrdõiguslikkus inimestele arusaadavaks ja enesestmõistetavaks argipäeva osaks? Debatt sotsiaalministeeriumis, 13.12.2022

Sotsiaalministeeriumi "Soolise võrdõiguslikkuse monitooringu" esitluse puhul 13.12 j uhtisin debatti, kuidas muuta abstraktne ja kohati kauge sooline võrdõiguslikkus inimestele arusaadavaks ja enesestmõistetavaks argipäeva osaks, et see seostuks inimeste endi tajutud sooga seotud probleemidega nagu palgavaesus, palgalõhe, lähisuhtevägivald, hoolduskoormus. Tänud, asekantsler Hanna Vseviov, Müürileht peatoimetaja Aleksander Tsapov, käitumisteaduste ekspert Heidi Reinson, Taskufeministi sisulooja Greta Roosaar ja haridusteadlane, HTM nõunik Mare Oja elava vestluse eest. Eelnevalt tutvustasid sotsioloogid Jaanika Hämmal ja Marianne Meiorg värsket soolise võrdõiguslikkuse monitooringut. Tänud Grete Kaju, Agnes Einmann ja sotsiaalministeerium korraldamast! Vaata üritust: https://youtu.be/xXXAVo_o_uY

"Plakatinaised", ENSV, Hiina ja Taani naisteteemalise ideoloogilise plakati näituse avamise paneeldiskussioon Maarjamäe lossis 27.11.2022

Paneelis Kadri Kõusaar, Barbi Pilvre, Liina Siib, Lisbeth Jörgensen. Foto Vahur Lõhmus (ajaloomuuseum) JÄRELKUULATAV: Women On Posters, paneeldiskussioon Maarjamäe lossis 27.11.2022

Eesti kultuur on alati olnud „multikultuur“. Intervjuu vastused ajakirjale Kulttuurivihkot jaanuar 2019. Ilmumas. Küsimused Maarit Haataja

Kuidas näeb välja 101-aastane Eesti kultuur tulevikus? Eesti kultuur jääb ka tulevikus omanäoliseks, ma arvan, ehkki globaalsed mõjud on üha rohkem tunda. Eesti kultuur on alati olnud mitmekesine „multikultuur“, sest meil on siin ajaloo vältel alati elanud erinevaid rahvusi. Minevikust on meil baltisaksa pärand, 20.sajandist nõukogude pärand. Vene vähemuse kultuuril on ikka olnud koht Eestis. Eesti kultuur on segu, kameeleon, mis muudab oma värve kiiresti, vastavalt trendidele ja moevooludele. Tal on siiski tuum, mida iseloomustab depressiivsus, must huumor, mõnevõrra head maitset ja ka tahumatust, toorust. Meie kultuur on pisut pehmem oma mentaliteedilt kui soome kultuur, ta on palju tagasihoidlikum kui vene kultuur. Tal on palju ühist läti kultuuriga, ehkki me võib-olla ei tunnista seda endale meelsasti. Popmuusikas on eelpool nimetatud tendentsid kõige huvitavamad. Täna on meil näiteks hea eesti rap -muusika, artistid nagu Arop, Nublu, Reket jt. Nõukogude pärandit kasu

Barbi Pilvre

Search This Blog