Skip to main content

Pirita 17. aprilli visioonikonverentsi kava

Laupäeval, 17. Aprillil 2010 Pirita Vaba Aja Keskuses (Merivälja tee 3)
Pirita Visioonikonverents „Pirita eile, täna, homme“

Kava:

12.00 – 12.10 visioonikonverentsi avamine. Barbi Pilvre, Pirita linnaosa Halduskogu esimees
12.10 – 12.35 endine Tallinna linnapea ja visionäär Hardo Aasmäe,milline oli ja on tema visioon Piritast ning mil määral see on Pirital realiseerunud
12.35 – 13.00 ajaloolane Toomas Abiline, tutvustab seltsiliikumise ajalugu Pirital, mis sai alguse Albin Strutzkini poolt ellukutsutud Pirita Kaunistamise Seltsi muljetavaldava tegutsemisest
13.00 – 13.25 Tallinna abilinnapea Taavi Aas , Tallinna kui merelinna temaatikale ning Pirita rollile ja võimalustele selle visiooni elluviimisel
13.25 – 13.50 Harju maavanem, endine Pirita linnaosa vanem Ülle Rajasalu, Pirita linnaosa ja Viimsi valla piirnemisest tulenevaid ning Pirita elukeskkonda otseselt mõjutavaid probleeme ja ohte

13.50 – 14.10 Kohvipaus. Tutvumine Pirita linnaosa arengut illustreerivate materjalide ja makettekspositsioonidega.

14.10 – 14.35 meediaärimees Hans H. Luik, mis suunas võiks/peaks Pirita arenema
14.35 – 15.00 linnauurija Teele Pehk, kodanike võimalusi oma õiguste kaitsmisel linnaplaneerimise erinevatel etappidel
15.00 – 15.25 Tallinna Rahvuspargi idee algataja Jüri Lass, Tallinna Rahvuspargi loomise võimalustest ja vajalikkusest
15.25 – 15.50 ehitus- ja kinnisvaraärimees Tiit Aava (videosalvestus) , Pirita ehitus- ja kinnisvaraärimehe pilgu läbi

16.00 – 17.30 algab arutlusring ”Pirita - kas uuselanike pärast Viimsi vallaga konkureeriv linnaosa või Tallinna tunnustatud puhke- ja rekreatsiooniala?”,kus osalevad:
Lagle Parek kodanikuühiskonna eestvõitleja
Tiit Terik Pirita linnaosa vanem
Aivar Tuulberg ehitusjuht ja kinnisvaraarendaja
Miia Masso arhitekt
Viljar Kirikal keskkonnakaitsja
Sulev Roosma mereturismi edendaja
Ene Tomberg Pirita seltside koostöökoja esindaja ja arutlusringi moderaator


Korraldaja: Visioonikonverentsi toimkond

Comments

Popular posts from this blog

Mees, kus sa oma püssi hoiad? Ilmunud Eesti Ekspress, Areen 18.11.2016

„Where do you, guys, keep your guns?“ küsis üks vabariiklasest senaator ametlikul kohtumisel Eesti parlamenditegelastega kaks aastat tagasi Washingtonis.  Teeneka, Ronald Reagani kaasaegse senaatori westernitest tuttava intonatsiooniga esitatud küsimus ajas loomulikult naerma, ent polnud mõeldud naljana. Küsimus püssist puudutas eluvaldkonda, mis paljude ameeriklaste jaoks on üks põhiõigusi –omada relva ja seda vajadusel oma õiguste kaitseks kasutada.  Arvan, et ma ei eksi, tegemist oli Donald-Trumpi-mehega, kellesarnaste häälte tõttu on  USA-l täna uus president. Relv, irooniliste intellektuaalide jaoks naeruväärne falliline üliobjekt on kultuuris, mida Donald Trump esindab, vabaduse ülim märk. Relvastatud eskort, mille saatel Trump liigub,  koosneb turvameestest, kes näevad välja  nagu Van Damme ja Stallone oma parimatel päevadel. Jõu kasutamine, kättemaks ja õigus kahtluse korral lasta esimesena on Trumpi koos Bill Zankeriga kirjutatud, ka eesti keeles ilmunud – muide haarava! -- …

Teadlased peaks Eesti ühiskonnas rohkem kaasa rääkima, ilmus EPL 24.01.2017

Samal ajal kui ülikoolides toodetakse üha enam teadmist ühiskonnast ja inimesest,  valitseb Eesti avalikkuses segamatult tõejärgne situatsioon,  voodoo, silmamoondus ja hookuspookus, mida kütab meedia.

Peaminister Jüri Ratase teadus- ja arendustegevuse teemalisest ülevaatest teisipäeval Riigikogus jäi kõlama, et ehkki Eestis on välja kujunenud kõrgetasemeline teadus-arendustegevus ning riik panustab selle taseme säilitamiseks ja edendamiseks olulisel määral ressursse, oleks vaja suurendada teaduse ja ettevõtluse  vahelist koostööd. Innovaatiline mõte—kui see on avalikest ressurssidest rahastatud, peaks sagedamini jõudma teadusest ka praktikasse ja peaks olema rakendatav Eesti inimeste hüvanguks.
Ühest küljest võiks leppida, et Eesti teadus elab oma elevandiluutornis ega suhestu ümbritseva ühiskonnaga. Laiema avalikkuse  jaoks on teaduslikud ülesandepüstitused ja teaduslik teadmine  nagunii liiga keerulised. Et teaduslikku teadmist on keeruline taandada meedia mustvalgete formaatide jaok…

Feminismist ajakirjale MOOD, november 2016, toimetamata originaaltekst

Ajakirjas MOOD, november 2016 ilmus artikkel "Moodne feminism". Minu saadetud teksti on kasutatud üsna suvaliselt, vastavalt toimetuse eesmärgile, pandud vahele raamistavaid küsimusi, mida tegelikult ei esitatud. Siin algne tekst.
Minu enda jaoks on feminismi teema "all said and done". 2011 kaitsesin naiste meediarepresentatsioonist doktoritöö ja sellega on mu intellektuaalne huvi antud teema vastu raugenud. Olen ennast ka pigem pidanud soo-uurijaks, kes on soo aspektist püüdnud mõtestada eri valdkondi (viimaste teemadena nt eesti mehelikkused, vt Vikerkaar 2015) Ma pole ennast ka sidunud võrdõiguslikkuste poliitikaga, mis on vaid üks feminismi  rakendusi, ehk mõni üksikjuhtum välja arvatud, kui olen osalenud mingis projektis.Ülikoolis (kunagi Tartus, nüüd Tallinna Ülikoolis, BFM-is, õpetan meedia ja sugu, viimasel ajal enam meedia ja populaarkultuuri analüüsi soo aspektist.
Tänapäeva Eestis ja ka maailmapoliitikas levinud võrdõiguslikkuse retoorika on üsna primitiivne…