Skip to main content

Vormsi tuulepark kummitab jälle

Kuigi eelmisel kevadel koguti Vormsile 20 tuulegeneraatori rajamise vastu sadu allkirju, pole Viljandi ettevõtjate firma OÜ Vormsi Tuulepark kaotanud lootust ehitada "inimtühjale" Vormsile 20 tuulegeneraatorit, et saada kätte taastuvenergiale ette nähtud riigi toetused. Seda raha pole vähe, mistõttu käiku on läinud väga peened skeemid. 2009 kevadel kirjutas ennast Vormsi valda üllataval kombel sisse ligi sada uut inimest, saavutati see, et valla volikogus istub OÜ-ga Tuulepark seotud mees Ove Koska, keda pole Vormsil kunagi varem nähtud.
Nüüdseks on ära räägitud osa maaomanikke, kuuldavasti on asjast huvitatud ka saarel mõjukad vallavolikogu liikmed ja vallavalitsuse liikmed. OÜ Vormsi Tuulepark ise püüab kokku osta maid, näiteks vanematelt rootslastelt, niivõrd, kui neid on müügil. Vormsi 2010 tööd alustanud vallavanemast Uku Kuudist vabaneti sel varasuvel. Kas polnud küllalt koostööaldis tuulepargi rajajatega? Vallavolikogus pidi olema saavutatud seis, kus vajalik häälte arv detailplaneeringu muutmiseks saadakse kätte. Vormsilastele, keda ettevõtjad vist peavad süütuteks pärismaalasteks, on lubatud soodushinnaga elektrit, umbes nagu saaks saarel tegutsevast generaatorist otse juhtmeid vedada inimeste majapidamistesse!
1. augustil toimub Vormsi üldkogu, mille vallavalitsus korraldab, et nö. üle küsida vallaelanike arvamus tuulepargi teemal. Kevadel 2010 tuulepargi vastaste korraldatud allkirjade kogumise kuulutas vallavalitsus "manipuleerituks". Paljud vormsilased, kellega on asi jutuks tulnud, ei julge midagi arvata, sest siin saarel on kõik omavahel seotud. Hirmutab ka kohalik viis inimeste arvamusi mõjutada, näiteks sel kevadel põles ühel ööl ära Saarel elavete soome looduskaitsjate, tuulepargi ja lageraiete vastaste auto.
Hämmastab see, et ühelt poolt soovitakse saarel justkui vastu võtta turiste, teisal oldakse valmis kogu saar maha müüma paari ettevõtja ja maaomaniku huvides ja muutma see tööstusmaastikuks. Viljandi ettevõtja, kel soov taastuvenergeetika toetused kätte saada, võiks otsida Eestimaalt mõne mahajäetud tööstusmaastiku ja oma unistused seal teoks teha. Aga ilmselt arvas ta, et just siin ääremaal on kõige lihtsam asju ajada, paari võtmeisikuga diili teha ja ülejäänud inimesed nagunii ei julge midagi arvata. Loe ka:

Comments

  1. eiole wõimalik, et meie saarel selliseid asju juhtub???!!! lugupidamisega enn

    ReplyDelete
  2. alailma juhtub hullemaidki asju, ehk miks sõna kui ka teras peavad alati haljad olema. rana

    ReplyDelete

Post a Comment

Popular posts from this blog

Muru ja kultuurisõda. Ilmus Eesti Ekspress, Areen 9.08.2022 (Arusaam mullani niidetud murust kui täiusliku korra kehastusest on visa kaduma)

Kurdan korteriühistu listis, et trimmeriga mullani äraniidetud murulapilt üksikute kõrte tasandamine ja lehepuhuriga laialiajamine kesksuvel on raiskamine, teen ettepaneku vähendada müra ja bensiinivingu niigi umbses õues –  ja saan vastu kahuritule: kujuta ette, teda segab niitmise müra! Ja õpetuse, et muru ei hävita mitte liiga sage niitmine, vaid et seda on vaja kasta.  Tuline niitmisdebatt on käivitunud erinevates Facebooki gruppides. Miks on tänapäeva maastikukujundus liikumas suunas, kus linn pole linn ja maa pole maa. Miks nõuab “häälekas vähemus” linnade muutmist põldudeks, tekitades liiklusohtlikke olukordi. Rahvusringhäälingu suvereporter teeb põhjaliku, hüsteerilisevõitu loo pikas rohus varitsevatest puukidest – otsekui haljastustehnika maaletooja tellimisel.   Bioloogid Urmas Tartes ja teised oponeerivad: puugid lõikavad kasu pigem nülitud rohust, kust teised liigid on välja tõrjutud.  Mõistan, et minu juhtum  ei ole selles valguses mingi korteriühistu tavaline nagelemine,

Aitäh, torumees! Eesti Ekspress, Areen 14.04.2021

Suure toidupoeketi märkamatu tapeet-taustamuusika katkestab praegu aeg ajalt pidulik-õõnes meeshääl, kuulutades: aitäh, eesliinitöötajad, et olemas olete! Aitäh, medõed, aitäh, kassapidajad. Aitäh õpetajad ja lasteaiakasvatajad, et teie panus võimaldab me elul jätkuda. Järgneb rutiinne meeldetuletus maskikandmise ja distantsihoidmise kohta.   Selgub, et tegu on Kaupmeeste Liidu kampaaniaga “Tänu sulle!”, mis kestab veel terve aprilli. Tõesti, aitäh! Olen minagi tänulik, et poed on lahti ja arstiabi on saadaval, riskite ju jätkuvalt oma elu ja tervisega. Ka õpetajad tõesti pingutavad praegu, et motivatsiooni kaotanud lastelt kuidagi hindelised tööd kätte saada, tänud neile.  Koroonaajastu on võimendanud tüüpiliste naiste ja meeste tööde erinevat väärtustamist. Naiste tööle on iseloomulik, et neid ei nähta avalikkuses olulisena enne, kui tekib oht,  et mingi töö jääb tegemata. Koroonaga seotud avalikus diskussioonis nimetati hooldajate ja õdede puudust pikka aega  "voodikohtade"

Eesti kultuur on alati olnud „multikultuur“. Intervjuu vastused ajakirjale Kulttuurivihkot jaanuar 2019. Ilmumas. Küsimused Maarit Haataja

Kuidas näeb välja 101-aastane Eesti kultuur tulevikus? Eesti kultuur jääb ka tulevikus omanäoliseks, ma arvan, ehkki globaalsed mõjud on üha rohkem tunda. Eesti kultuur on alati olnud mitmekesine „multikultuur“, sest meil on siin ajaloo vältel alati elanud erinevaid rahvusi. Minevikust on meil baltisaksa pärand, 20.sajandist nõukogude pärand. Vene vähemuse kultuuril on ikka olnud koht Eestis. Eesti kultuur on segu, kameeleon, mis muudab oma värve kiiresti, vastavalt trendidele ja moevooludele. Tal on siiski tuum, mida iseloomustab depressiivsus, must huumor, mõnevõrra head maitset ja ka tahumatust, toorust. Meie kultuur on pisut pehmem oma mentaliteedilt kui soome kultuur, ta on palju tagasihoidlikum kui vene kultuur. Tal on palju ühist läti kultuuriga, ehkki me võib-olla ei tunnista seda endale meelsasti. Popmuusikas on eelpool nimetatud tendentsid kõige huvitavamad. Täna on meil näiteks hea eesti rap -muusika, artistid nagu Arop, Nublu, Reket jt. Nõukogude pärandit kasu