Skip to main content

Asjad lihtsalt juhtuvad. Katkend ilmuvast raamatust "Minu Vormsi", Petrone Print 2020


Sama poe juures  ühel sügistalvel 2005 või 2006 puruneb ootamatult kildudeks mu mõned aastad vana väikese Škoda Fabia tagaklaas. Oleme lapsega poes, olen siis veel saareelanik ja lapsepuhkusel, ning auto on pargitud poe ette. 
Igapäevane rutiinne poereis saab igatahes ootamatu pöörde: kui poest ostude ja poisiga auto poole tagasi läheme, on tagaklaasi asemel tühi auk. 
Ainus loogiline seletus näib olevat kellegi ootamatu püssikuul. 
Õnneks ei jätnud poissi autosse turvatooli tagaistmel!
Teen muidugi ka politseile pöördumise, aga kuna mul puudub oma kaebuse tõestuseks püssikuul, siis menetlusest midagi välja ei tule. Politseiametnik  käsib mul endal autost kuul üles leida, ilma selleta süüdlast otsima ei hakka. Politsei versioon on, et auto tagaklaas võib puruneda ka klaasi enda sisemisest ülepingest. 
No muidugi ei hakka ma oma väikese suhteliselt uue auto polstrit välja kiskuma, et kuskilt kätte saada võimalik kuul, võib-olla pisike haavel, pole ka õppinud ballistik, et kuuli võimalikku teekonda välja rehkendada, otsimaks seda õigest kohast. Kuuli väljumise auku pole ja klaasi võis purustada ka tilluke õhupüssikuul, selle leidmine  paksust polstrist nõuab põhjalikku tööd ja auto interjööri mahalammutamist. 
Hiljem asja uurides tuvastan, et Läänemaa korrakaitsjatel on head suhted kohalike jahimeestega, käidi vist isegi Vormsil metsades lõbutsemas.  Jahi reeglid on üldiselt sellised, et ka kilomeetrite kaugusel on rangelt keelatud laskmine asulate suunas, aga purjakil jahiseltskonnas on ikka keegi, kellel püss valel ajal vales kohas lahti läheb, tegijal juhtub! 
Et olen sel eluperioodil üsna magamata ja depressiivne, ei jaksa ka autot kuskile mandrile menetlusse viia ja süüdlast selgitada. Kindlustus on olemas ja pääsesime ju eluga, klaas saab vahetatud.
Ma ei mäleta, et ma oma ajakirjandusliku tegevusega tollal kellegi huvisid riivasin, ehk oligi õnnetus. 
xxx
Vormsi on teada-tuntud nõidade ja nõiduse saar, Vormsi  Ennu ja Hannese ehk Tokroda kodu -- neist on hiljem juttu. Nii et võib-olla leidub minu Škoda Fabia plahvatanud tagaklaasile ka mingi müstiline seletus, mis iganes energiavoole see auto tagaklaas siis ka järele ei andnud. 
Kes on telekast näinud, mis Twin Peaksis toimub: asjad vahel lihtsalt juhtuvadki, seletada polegi vaja.  Avanes ootamatult mingi energiasammas või kellegi oli vaja ust teise dimensiooni ja see sattus käima läbi minu auto tagaklaasi. 

Comments

Popular posts from this blog

Aitäh, torumees! Eesti Ekspress, Areen 14.04.2021

Suure toidupoeketi märkamatu tapeet-taustamuusika katkestab praegu aeg ajalt pidulik-õõnes meeshääl, kuulutades: aitäh, eesliinitöötajad, et olemas olete! Aitäh, medõed, aitäh, kassapidajad. Aitäh õpetajad ja lasteaiakasvatajad, et teie panus võimaldab me elul jätkuda. Järgneb rutiinne meeldetuletus maskikandmise ja distantsihoidmise kohta.   Selgub, et tegu on Kaupmeeste Liidu kampaaniaga “Tänu sulle!”, mis kestab veel terve aprilli. Tõesti, aitäh! Olen minagi tänulik, et poed on lahti ja arstiabi on saadaval, riskite ju jätkuvalt oma elu ja tervisega. Ka õpetajad tõesti pingutavad praegu, et motivatsiooni kaotanud lastelt kuidagi hindelised tööd kätte saada, tänud neile.  Koroonaajastu on võimendanud tüüpiliste naiste ja meeste tööde erinevat väärtustamist. Naiste tööle on iseloomulik, et neid ei nähta avalikkuses olulisena enne, kui tekib oht,  et mingi töö jääb tegemata. Koroonaga seotud avalikus diskussioonis nimetati hooldajate ja õdede puudust pikka aega  "voodikohtade"

Muru ja kultuurisõda. Ilmus Eesti Ekspress, Areen 9.08.2022 (Arusaam mullani niidetud murust kui täiusliku korra kehastusest on visa kaduma)

Kurdan korteriühistu listis, et trimmeriga mullani äraniidetud murulapilt üksikute kõrte tasandamine ja lehepuhuriga laialiajamine kesksuvel on raiskamine, teen ettepaneku vähendada müra ja bensiinivingu niigi umbses õues –  ja saan vastu kahuritule: kujuta ette, teda segab niitmise müra! Ja õpetuse, et muru ei hävita mitte liiga sage niitmine, vaid et seda on vaja kasta.  Tuline niitmisdebatt on käivitunud erinevates Facebooki gruppides. Miks on tänapäeva maastikukujundus liikumas suunas, kus linn pole linn ja maa pole maa. Miks nõuab “häälekas vähemus” linnade muutmist põldudeks, tekitades liiklusohtlikke olukordi. Rahvusringhäälingu suvereporter teeb põhjaliku, hüsteerilisevõitu loo pikas rohus varitsevatest puukidest – otsekui haljastustehnika maaletooja tellimisel.   Bioloogid Urmas Tartes ja teised oponeerivad: puugid lõikavad kasu pigem nülitud rohust, kust teised liigid on välja tõrjutud.  Mõistan, et minu juhtum  ei ole selles valguses mingi korteriühistu tavaline nagelemine,

2021 - surutis ja looming

Lahkuval aastal ei teinud ma ühtegi reisi, poliitikasse naasmine kohalikel valimistel ebaõnnestus ning Tallinna volikogusse ei pääsenud.  Kas oli kehv ja igav aasta?  Kindlasti mitte. Distantsõppe õudusunenäo teine aasta koos poja põhikooli  lõpetamisega sai õnneks läbi.  Et olen loomult pigem konstruktiivne ja põlgan enesehaletsemist -- ning ka mälu on õnneks selektiivne -- on  viimasest aastast meelde jäänud pigem head asjad.  Koroonaaja surutiseseisund on väga sobilik vaimsele tegevusele. Nii nagu 2020 koroonaaja alguski, kui kirjutasin kolm teksti ühiskonna ja vaimu seisust Eesti Ekspressi Areenis ( Koroona -- haigus kui metafoor ,  Palavik, hirm ja tundepursked , Kes köhis? ),  inspireeris mind ka sel aastal jätkuvalt afektiseisundis ühiskond, meediaruum ja inimeste käitumine, millele püüdsin selgitust leida asjatundjate abil.  Et koroonaaega iseloomustab ka loobumise vaim, uurisin Postimehes ilmunud intervjuus enesetappude teema kohta suitsidoloogide Airi Värniku, Peeter Värniku