Skip to main content

Võrdse palga päev 23.03: naised peavad Eestis meestega sama palga väljateenimiseks tegema ligi kolm kuud aastas rohkem tööd

23.03 tähistatakse Eestis võrdse palga päeva. See on kuupäev, kui Eesti naised on välja teeninud Eesti meeste 2019. aasta palga, põhjuseks sooline palgalõhe. Naised peavad meestega sama palga väljateenimiseks ligi kolm kuud aastas rohkem tööd tegema. 
Eurostati andmetel oli Eestis naistöötajate brutotunnitasu 2018. aastal 22,7 protsenti madalam kui meestöötajatel, samas kui EL keskmine on peale Suurbritannia lahkumist 14,8 protsenti. Kuna senised analüüsid pole leidnud selgeid põhjusi, miks meeste ja naiste palgad Eestis sedavõrd erinevad, tellisid ETAg ja sotsiaalministeerium palgalõhe selgitamiseks teadlastelt põhjalikuma uuringu. Uuringut veavad eest Tallinna Ülikooli sotsioloogid Marge UntKadri Täht ja Triin Roosalu. Neile on jagada juba esimesi tulemusi. 


Soolise palgalõhe uuringu tutvustamine 15.01 Tallinna Ülikoolis toimunud sidusgruppide -- tööandjate, ametiühingute, naisorganisatsioonide ja teadlaste ümarlaualInfograafika autor Piret Räni ja uuringu juht professor Marge Unt.

Uuring kinnitas, et Eestis on suur sooline palgalõhe ja see on tingitud naiste ning meeste töötamisest erinevates sektorites, ametialadel ja ettevõtetes ning ka seda, et naiste kõrgem haridustase ei tähenda alati kõrgemat palka?
Marge Unt: Rääkides nn toorest ehk korrigeerimata lõhest ehk kui palju teenivad Eestis mehed ja naised keskmiselt palgatulu, siis nii Eurostati kui ka Eesti Statistikaameti arvutuste kohaselt on see vahe Euroopa suurim. Keskmiste lõhe näitab küll pikemas perspektiivis vähenemise märke, kuid on endiselt püsiv ning märkimisväärselt suur. Loomulikult on see osaliselt selgitatav just nende samade argumentidega, mida armastatakse kasutada – mehed ja naised töötavad erinevatel ametikohtadel ning sellest tulenevalt teenivad erinevalt. Meie uuringu esmane analüüs kinnitab ka seda – enim seletavad Eesti puhul palgalõhet just n-ö struktuursed tegurid ehk millistel ametialadel, millistes sektorites, millist tüüpi ettevõtetes naised ja mehed töötavad jne.
Triin Roosalu: Meil on just  hariduse, tööturukogemusega teisiti, kui eeldaks. See tähendab, inimesed ei saa raha vastavalt haridustasemele, vaid olulisemad on tegevusala ja tööandjaga seotud tunnused.

Fotol vasakult poliitik Oudekki Loone, teksti autor, sotsiaalministeeriumi teadusnõunik Erle Rikmann ja kodanikuühiskonna edendaja Maris Jõgeva uuringu esitlusel.

Milliste andmete põhjal uuring tehti ja mida on kavas edasi uurida? 
Marge Unt: Meie käsutuses oli analüüsi jaoks 125 000 Eesti töötajat hõlmanud uuringu andmestik, mida oli veel lisaks täiendatud erinevatest registritest saadud informatsiooniga. Nii mahukas andmestik võimaldab analüüsis kahtlemata minna detailidesse. Meil on projektis plaanis ka ise üks uuring läbi viia. Täpsemalt juhtumiuuringud, kus uurime ja analüüsime erinevaid palgalõhe kujunemist mõjutada võivaid protsesse ettevõtte tasandil.
Leidsite samuti, et ehk oleks asjakohane soolise palgalõhe definitsiooni veelgi laiendada ja mitte piirduda põhipalgaga?
Marge Unt: Tõesti, soolise palgalõhe palju asjakohasem peegeldaja on kogu sotsiaalmaksuga maksustatav tulu. Muidugi võib siia lisada ka mitterahalised boonused, aga uurimisprotsessis on oluline ka lihtne mõõdetavus. Sotsiaalmaksuga maksustatav tulu annab palju adekvaatsema pildi, sest poodi minnes või arveid makstes ei ole vahet, kas tegemist põhipalga või igakuise preemiaga. Lisaks sõltub kogu sotsiaalmaksuga maksustatud tulust vanemahüvitise ja töötuskindlustushüvitise suurus kui ka pension. Hetkel on naiste ja meeste pensionite vahe väike, aga igal järgmisel aastal pensionile minejate puhul sooline ebavõrdsus tõuseb, kuna I samba kindlustusosak sõltub palgast ja mõjutab järgmisi pensionäre aina enam ning juba täna peegeldavad väljamaksed II sambast soolist palgalõhet tööturul.
Sotsiaalministeeriumi esindaja Helen Biin ja sotsioloog Triin Roosalu. 
Uuringu tulemused näitasid ka, et lisaks sellele, et mitte-eestlaste keskmine tunnitasu on madalam, on vene emakeelega naiste ja meeste palgalõhe suurem kui eestlaste oma. Miks?
Triin  Roosalu: Üks võimalik seletus on keeleoskus. Kui näiteks naised töötavad eesti keele oskust suhtlemistasemel nõudvatel ametikohtadel, näiteks teenindussektoris, kus nagunii on madalamad palgad, võidakse eesti keelt vähem oskavaid naisi kasutada enam abitöödel, mis veel madalama palgaga. Mehed on ülekaalus sektorites, nagu tootmine, logistika, kus keeleoskus mõjutab tööalast tulemuslikkust vähem.
Teine seletus on tööturul osaleva vene emakeelega tööjõu vanuseline struktuur ja haridustase, erinevad tegurid võivad kumuleeruda. Näiteks on vene emakeelega naistel veel raskem oma haridust, sealhulgas kõrgharidust, „teenima panna“ kui eesti emakeelega naistel. 
Sotsioloog Kadri Täht.
Uuringu tulemused näitasid ka, et palgalõhe on seda suurem, mida enam on leibkonnas lapsi, miks nii?
Kadri Täht: Iga järgmine alaealine laps leibkonnas tähendab suuremat palgalõhet, mis ilmneb meeste ja naiste keskmise tunnitasu erinevusena. Kui naiste keskmine tunnitasu seisab praktiliselt paigal, siis meeste tunnitasu keskmine on iga järgmise lapse korral kõrgem. Eks ka siin on oluline osa sellest seletatav nii naiste kui meeste erinevate ametitega, tööturuga seotusega. Aga isegi, kui me suudaksime ka kogu selle erinevuse ära selgitada, siis ei saa üle ega ümber, et lapse saamine mõjutab ilmselgelt meeste ja naiste karjääri ja valikuid või ka võimalusi tööturul erinevalt.
Küsis Barbi Pilvre, fotod Piret Räni.
Palgalõhe põhjuste paremaks selgitamiseks ning seeläbi lõhe vähendamise võimaluste otsimiseks tellisid Eesti Teadusagentuur (ETAg) ja Sotsiaalministeerium uuringu „Soolise palgalõhe vähendamine“, mis kestab aastatel 2019-2021. Uuringu viivad läbi Tallinna Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli teadlased ning Statistikaamet. Teadustööd rahastab Eesti Teadusagentuur RITA programmi kaudu Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Eesti riigi eelarvest.  Projekti tellija on Sotsiaalministeerium, eelarve 615 789 eurot.
Jaga oma palgakogemust: 



Comments

Popular posts from this blog

Aitäh, torumees! Eesti Ekspress, Areen 14.04.2021

Suure toidupoeketi märkamatu tapeet-taustamuusika katkestab praegu aeg ajalt pidulik-õõnes meeshääl, kuulutades: aitäh, eesliinitöötajad, et olemas olete! Aitäh, medõed, aitäh, kassapidajad. Aitäh õpetajad ja lasteaiakasvatajad, et teie panus võimaldab me elul jätkuda. Järgneb rutiinne meeldetuletus maskikandmise ja distantsihoidmise kohta.   Selgub, et tegu on Kaupmeeste Liidu kampaaniaga “Tänu sulle!”, mis kestab veel terve aprilli. Tõesti, aitäh! Olen minagi tänulik, et poed on lahti ja arstiabi on saadaval, riskite ju jätkuvalt oma elu ja tervisega. Ka õpetajad tõesti pingutavad praegu, et motivatsiooni kaotanud lastelt kuidagi hindelised tööd kätte saada, tänud neile.  Koroonaajastu on võimendanud tüüpiliste naiste ja meeste tööde erinevat väärtustamist. Naiste tööle on iseloomulik, et neid ei nähta avalikkuses olulisena enne, kui tekib oht,  et mingi töö jääb tegemata. Koroonaga seotud avalikus diskussioonis nimetati hooldajate ja õdede puudust pikka aega  "voodikohtade"

Muru ja kultuurisõda. Ilmus Eesti Ekspress, Areen 9.08.2022 (Arusaam mullani niidetud murust kui täiusliku korra kehastusest on visa kaduma)

Kurdan korteriühistu listis, et trimmeriga mullani äraniidetud murulapilt üksikute kõrte tasandamine ja lehepuhuriga laialiajamine kesksuvel on raiskamine, teen ettepaneku vähendada müra ja bensiinivingu niigi umbses õues –  ja saan vastu kahuritule: kujuta ette, teda segab niitmise müra! Ja õpetuse, et muru ei hävita mitte liiga sage niitmine, vaid et seda on vaja kasta.  Tuline niitmisdebatt on käivitunud erinevates Facebooki gruppides. Miks on tänapäeva maastikukujundus liikumas suunas, kus linn pole linn ja maa pole maa. Miks nõuab “häälekas vähemus” linnade muutmist põldudeks, tekitades liiklusohtlikke olukordi. Rahvusringhäälingu suvereporter teeb põhjaliku, hüsteerilisevõitu loo pikas rohus varitsevatest puukidest – otsekui haljastustehnika maaletooja tellimisel.   Bioloogid Urmas Tartes ja teised oponeerivad: puugid lõikavad kasu pigem nülitud rohust, kust teised liigid on välja tõrjutud.  Mõistan, et minu juhtum  ei ole selles valguses mingi korteriühistu tavaline nagelemine,

2021 - surutis ja looming

Lahkuval aastal ei teinud ma ühtegi reisi, poliitikasse naasmine kohalikel valimistel ebaõnnestus ning Tallinna volikogusse ei pääsenud.  Kas oli kehv ja igav aasta?  Kindlasti mitte. Distantsõppe õudusunenäo teine aasta koos poja põhikooli  lõpetamisega sai õnneks läbi.  Et olen loomult pigem konstruktiivne ja põlgan enesehaletsemist -- ning ka mälu on õnneks selektiivne -- on  viimasest aastast meelde jäänud pigem head asjad.  Koroonaaja surutiseseisund on väga sobilik vaimsele tegevusele. Nii nagu 2020 koroonaaja alguski, kui kirjutasin kolm teksti ühiskonna ja vaimu seisust Eesti Ekspressi Areenis ( Koroona -- haigus kui metafoor ,  Palavik, hirm ja tundepursked , Kes köhis? ),  inspireeris mind ka sel aastal jätkuvalt afektiseisundis ühiskond, meediaruum ja inimeste käitumine, millele püüdsin selgitust leida asjatundjate abil.  Et koroonaaega iseloomustab ka loobumise vaim, uurisin Postimehes ilmunud intervjuus enesetappude teema kohta suitsidoloogide Airi Värniku, Peeter Värniku