Skip to main content

Võrdse palga päev 23.03: naised peavad Eestis meestega sama palga väljateenimiseks tegema ligi kolm kuud aastas rohkem tööd

23.03 tähistatakse Eestis võrdse palga päeva. See on kuupäev, kui Eesti naised on välja teeninud Eesti meeste 2019. aasta palga, põhjuseks sooline palgalõhe. Naised peavad meestega sama palga väljateenimiseks ligi kolm kuud aastas rohkem tööd tegema. 
Eurostati andmetel oli Eestis naistöötajate brutotunnitasu 2018. aastal 22,7 protsenti madalam kui meestöötajatel, samas kui EL keskmine on peale Suurbritannia lahkumist 14,8 protsenti. Kuna senised analüüsid pole leidnud selgeid põhjusi, miks meeste ja naiste palgad Eestis sedavõrd erinevad, tellisid ETAg ja sotsiaalministeerium palgalõhe selgitamiseks teadlastelt põhjalikuma uuringu. Uuringut veavad eest Tallinna Ülikooli sotsioloogid Marge UntKadri Täht ja Triin Roosalu. Neile on jagada juba esimesi tulemusi. 


Soolise palgalõhe uuringu tutvustamine 15.01 Tallinna Ülikoolis toimunud sidusgruppide -- tööandjate, ametiühingute, naisorganisatsioonide ja teadlaste ümarlaualInfograafika autor Piret Räni ja uuringu juht professor Marge Unt.

Uuring kinnitas, et Eestis on suur sooline palgalõhe ja see on tingitud naiste ning meeste töötamisest erinevates sektorites, ametialadel ja ettevõtetes ning ka seda, et naiste kõrgem haridustase ei tähenda alati kõrgemat palka?
Marge Unt: Rääkides nn toorest ehk korrigeerimata lõhest ehk kui palju teenivad Eestis mehed ja naised keskmiselt palgatulu, siis nii Eurostati kui ka Eesti Statistikaameti arvutuste kohaselt on see vahe Euroopa suurim. Keskmiste lõhe näitab küll pikemas perspektiivis vähenemise märke, kuid on endiselt püsiv ning märkimisväärselt suur. Loomulikult on see osaliselt selgitatav just nende samade argumentidega, mida armastatakse kasutada – mehed ja naised töötavad erinevatel ametikohtadel ning sellest tulenevalt teenivad erinevalt. Meie uuringu esmane analüüs kinnitab ka seda – enim seletavad Eesti puhul palgalõhet just n-ö struktuursed tegurid ehk millistel ametialadel, millistes sektorites, millist tüüpi ettevõtetes naised ja mehed töötavad jne.
Triin Roosalu: Meil on just  hariduse, tööturukogemusega teisiti, kui eeldaks. See tähendab, inimesed ei saa raha vastavalt haridustasemele, vaid olulisemad on tegevusala ja tööandjaga seotud tunnused.

Fotol vasakult poliitik Oudekki Loone, teksti autor, sotsiaalministeeriumi teadusnõunik Erle Rikmann ja kodanikuühiskonna edendaja Maris Jõgeva uuringu esitlusel.

Milliste andmete põhjal uuring tehti ja mida on kavas edasi uurida? 
Marge Unt: Meie käsutuses oli analüüsi jaoks 125 000 Eesti töötajat hõlmanud uuringu andmestik, mida oli veel lisaks täiendatud erinevatest registritest saadud informatsiooniga. Nii mahukas andmestik võimaldab analüüsis kahtlemata minna detailidesse. Meil on projektis plaanis ka ise üks uuring läbi viia. Täpsemalt juhtumiuuringud, kus uurime ja analüüsime erinevaid palgalõhe kujunemist mõjutada võivaid protsesse ettevõtte tasandil.
Leidsite samuti, et ehk oleks asjakohane soolise palgalõhe definitsiooni veelgi laiendada ja mitte piirduda põhipalgaga?
Marge Unt: Tõesti, soolise palgalõhe palju asjakohasem peegeldaja on kogu sotsiaalmaksuga maksustatav tulu. Muidugi võib siia lisada ka mitterahalised boonused, aga uurimisprotsessis on oluline ka lihtne mõõdetavus. Sotsiaalmaksuga maksustatav tulu annab palju adekvaatsema pildi, sest poodi minnes või arveid makstes ei ole vahet, kas tegemist põhipalga või igakuise preemiaga. Lisaks sõltub kogu sotsiaalmaksuga maksustatud tulust vanemahüvitise ja töötuskindlustushüvitise suurus kui ka pension. Hetkel on naiste ja meeste pensionite vahe väike, aga igal järgmisel aastal pensionile minejate puhul sooline ebavõrdsus tõuseb, kuna I samba kindlustusosak sõltub palgast ja mõjutab järgmisi pensionäre aina enam ning juba täna peegeldavad väljamaksed II sambast soolist palgalõhet tööturul.
Sotsiaalministeeriumi esindaja Helen Biin ja sotsioloog Triin Roosalu. 
Uuringu tulemused näitasid ka, et lisaks sellele, et mitte-eestlaste keskmine tunnitasu on madalam, on vene emakeelega naiste ja meeste palgalõhe suurem kui eestlaste oma. Miks?
Triin  Roosalu: Üks võimalik seletus on keeleoskus. Kui näiteks naised töötavad eesti keele oskust suhtlemistasemel nõudvatel ametikohtadel, näiteks teenindussektoris, kus nagunii on madalamad palgad, võidakse eesti keelt vähem oskavaid naisi kasutada enam abitöödel, mis veel madalama palgaga. Mehed on ülekaalus sektorites, nagu tootmine, logistika, kus keeleoskus mõjutab tööalast tulemuslikkust vähem.
Teine seletus on tööturul osaleva vene emakeelega tööjõu vanuseline struktuur ja haridustase, erinevad tegurid võivad kumuleeruda. Näiteks on vene emakeelega naistel veel raskem oma haridust, sealhulgas kõrgharidust, „teenima panna“ kui eesti emakeelega naistel. 
Sotsioloog Kadri Täht.
Uuringu tulemused näitasid ka, et palgalõhe on seda suurem, mida enam on leibkonnas lapsi, miks nii?
Kadri Täht: Iga järgmine alaealine laps leibkonnas tähendab suuremat palgalõhet, mis ilmneb meeste ja naiste keskmise tunnitasu erinevusena. Kui naiste keskmine tunnitasu seisab praktiliselt paigal, siis meeste tunnitasu keskmine on iga järgmise lapse korral kõrgem. Eks ka siin on oluline osa sellest seletatav nii naiste kui meeste erinevate ametitega, tööturuga seotusega. Aga isegi, kui me suudaksime ka kogu selle erinevuse ära selgitada, siis ei saa üle ega ümber, et lapse saamine mõjutab ilmselgelt meeste ja naiste karjääri ja valikuid või ka võimalusi tööturul erinevalt.
Küsis Barbi Pilvre, fotod Piret Räni.
Palgalõhe põhjuste paremaks selgitamiseks ning seeläbi lõhe vähendamise võimaluste otsimiseks tellisid Eesti Teadusagentuur (ETAg) ja Sotsiaalministeerium uuringu „Soolise palgalõhe vähendamine“, mis kestab aastatel 2019-2021. Uuringu viivad läbi Tallinna Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli teadlased ning Statistikaamet. Teadustööd rahastab Eesti Teadusagentuur RITA programmi kaudu Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Eesti riigi eelarvest.  Projekti tellija on Sotsiaalministeerium, eelarve 615 789 eurot.
Jaga oma palgakogemust: 



Comments

Popular posts from this blog

Sotsiaaldemokraadid ja Eesti200

Nüüd, kui Eesti200 on parlamendist ikkagi väljas ja Vabaerakond puudub, süveneb meinstriim poliitikas veelgi. Vabamõtlejatele jäävad tubased tegevused mtü-des ja ülikoolis omakeskis, võib ka blogi pidada, mis ei sega kedagi :D Praegu mul on isegi väga kahju, et Eesti200 ja eriti Kristina Kallas välja jäi, oleks vastikuid küsimusi esitades parlamendis veidi tuba tuulutanud nagu Vabaerakond tegi.
SDE kaotas oma hääled -- vähemalt Tallinnas 2. ringkonnas (Kesklinn, Pirita, Lasnamäe) küll Eesti200-le. Kas tõesti  müüsid Eesti200 ideed koosõppivast koolist, kus Sipsik ja Potsataja on ühes paadis, tasulisest kõrgharidusest, ühemõtteliselt kahaneva rahvaarvuga riigist, kuhu tuleb tööjõudu sisse tuua paremini, kui SDE hoopis alalhoidlikum ja tuleviku suhtes optimistlikum  liin?!?
Nii Eesti200 kui ka SDE on rõhunud teadmistepõhisusele poliitilises otsustusprotsessis. Samas, poliitiliselt kukkus näiteks valitsuse teadmistepõhine alkopoliitika, mis tugineb Sotsiaalministeeriumi uuringutel ja ra…

Uus riigikogu ja valitsus ei peaks ennast petma unelmaga puhtatõulisest kasvavast rahvusriigist piiramatute loodusressurssidega

Mida mina kodanikuna ootan uuelt valitsuselt ja riigikogult?
Fookust keskkonnal, muudatusi kodakondsuspoliitikas ja rahvastiku kahanemise ja vananemise kui fakti arvestamist. Kindlasti mitte unelemist puhtatõulisest kasvavast rahvusriigist piiramatute loodusressurssidega ega sellest utoopiast lähtuvate tegevuste planeerimist.
Eesti mets oli eelmisel aastal teema, mis küttis kõige enam kirgi ja on jätkuvalt kõige jõulisemate kodanikuliikumiste lähtekoht. Need kired pole hoopiski vaibunud. Ka Eestis teadvustab üha enam inimesi, ennekõike noored kliimat kui peamist globaalset poliitilist küsimust. Eesti häbiplekk on siin põlevkivienergeetika, millest väljumine on lähiaastakümnete teema, millega õnneks ka tegeldakse. Kliimamuutusega kaasnev kõrbestumine loob migratsioonisurve ja seda on Eestis õppinud kartma  iga tühjaksjäänud külagi. Kliimamuutus toob kaasa vee ja ka toidu tootmise kallinemise, sest intensiivpõllumajandusele otsitakse maailmas alternatiive, mis on kallimad. Uus teema on…

Iseseisvumine ja porno. Eesti Ekspress 5.02.2020

“Sanna Marin näitas Eestis iseloomu,” kirjeldas Õhtuleht Soome peaministri hiljutist visiiti  isalikult, otsekui oleks tegu turtsaka murdeealise plikaga. Ajakirjanik kommenteeris nii Marini vastust Eesti siseministrile, kes oli  mõni aeg tagasi rääkinud tema kui müüjatüdruku karjäärist. “Iseloomu  näitab” eestikeelses väljenduses  tuline tõuhobune, kes tagant üles lööb, kui  teda valjastada või ka ennustamatu sügistorm, loodus, mis on kontrollimatu, lõpuni seletamatu ja tuleb allutada inimmõistusele.  Noor naispoliitik on nagu kevadtorm? Hiljutisel Praxise seminaril naistest poliitikas rääkis Kaja Kallas, kuidas valimiste eel soovis üks väljaanne peaministrikandidaate tutvustada ja kui Jüri Ratas pidi  andma intervjuu, siis Kallaselt paluti, et ta teeks tordi ja sellest saaks toreda pildiga loo.  Ikka ja jälle leiavad kajastust Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi riided, varasügisel arutati pikas loos kui palju need on rahva rahakotile maksma läinud, mille peale president Eesti Ekspressi…