Skip to main content

Õpilane ei ole arvuti liides: e-kool vajab õpetajat, mitte “tuge”. Ilmus Õpetajate Lehes 22.05.2020



Seoses koroonakriisi ja e-õppe ning koduste rolliga on kasutusel võlusõna “tugi”. Koduõppe “tugi” tähendab praktikas seda, et lapsevanematele on langenud e-koolis koduõpetaja mitmekesise rolli täitmine erinevates õppeainetes. 
“Tugi” on mask individuaalse koduõpetaja tööle suuremas või väiksemas mahus, olenevalt õpilase eripäradest. “Tugi” on kursis nii õpilase õppetööga, jälgib päevakava, tähtaegade ja  zoom-tunniplaani, aga paljuski ka õppekava sisu keemiast kunstini.  Mõnel raskemal juhul teeb “tugi” lihtsalt õpilase töö ära. Kui kodus on oma tööst vaba pedagoogilise kutsumusega lapsevanem või vanavanem, siis see e-kooli aegne elukorraldus töötabki. Siiski,  enamik lapsevanemaid, kes praegu kodudes “toe” rollis toimetavad, ei saaks kvalifikatsiooni puudumise tõttu koolis õpetajatena tööd, sest tugi-isiku roll eeldab nii tahet kui pedagoogilisi oskusi ning enamasti jääb  lapsevanematel nendest   vajaka. Kui aga lapsevanemal on ka oma töö, on konflikt kerge tekkima ja lõpuks jääb kõikidel osapooltel kõik tegemata. 


Tehniline baas töötab, ent see ei asenda inimest

Koroonakriisi aegne e-kool tõi välja Eesti tugevused seoses e-kirjaoskusega ja paljud õpetajad, vanemad ja õpilased orienteerusid kiiresti uues olukorras, kus õppimine toimub arvutikeskkondade vahendusel ja suures osas iseseisva tööna. Kiiresti sai selgeks zoom ja  teised asjakohased õppimiseks sobivad e-kanalid. 
“Tugi”, inglise keeles support, ongi tavakeelde tulnud seoses IT-ga. IT-tugi on inimene, kes  vastutab tehnilise keskkonna toimimise eest, et juhtmed oleks õiges kohas, liidesed ühilduks, programmid töötaks. Kui on mingi rike, siis tugiisik leiab lahenduse, mis on tehniline.
Ma ei ole küll moodsas pedagoogikas kodus, aga inimese õppimisprotsess siiski vist ei toimu nii, et kui on e-keskkond, õpilane ja õppeprogramm, siis toimub õpilase ja õpitava sisu automaatne ühildumine, nagu kaks moodsat seadet ühilduvad omavahel automaatselt, nt bluetoothi abil ja toimub bittide ülekandumine. Õpilane ei  ole siiski arvuti liides, ehkki heade kavatsustega  inseneri või õppetehnoloogi nägemuses see nii võiks olla. Kui inimene õpib, siis ei toimu lihtsalt infoühikute  liikumist ühest kohast teise, juhul kui on olemas tehniline ühendus.


Õppimine eeldab inspiratsiooni ja motivatsiooni

Kui inimestel lasta meenutada oma kooliaega, mis meenub: õpetajad, õppejõud, mitte õppekava ja veel vähem õpiväljundid. Suurem osa koolis ja ka ülikoolis õpitust unustatakse lihtsalt ära, kui seda edasises elu ei vajata. Meelde jääb inspiratsioon, kohtumised värvikate inimestega, tänu inspireerivatele õpetajatele ja õppejõududele tehakse elus sageli olulisi valikuid. 
 Õppimises, ka e-koolis on vaja  juhendavat, õpetavat  ja kontrollivat inimest. Kõige paremad motivaatorid õppimiseks on teised inimesed, õpetajad, keda nende aine huvitab ja kes tahavad oma teadmisi jagada. 
Motivatsioon ei teki e-keskkonnas isegi täiskasvanul iseenesest, võin kinnitada  oma õpetamise kogemusest ülikoolis. Ka täiskasvanud inimesed, üliõpilased, tahavad individuaalset innustamist, tagasisidet, vajavad inspiratsiooni ja motivatsiooni pingutamiseks. E-õppes saab muidugi üles laadida õppekava ja juhendid, saata doc, pdf-failid ja youtube'i lingid ja küsimused vastamiseks. Mingis mahus ja olenevalt kursuste iseloomust saab nii sooritused tehnilises mõttes tehtud.  Puudu jääb emotsioon ja elamus õppimisest ja targemaks saamisest. 

“Tugi” koolile õppematerjalide näol HTM eestvõttel 

Loodan väga, et kriisiaeg näitas, et õpetajad on amet, mille tähendus ühiskonna kooshoidmises on keskne ja see väljendub ka finantseerimises ning õpetajate palgad kasvavad jätkuvalt. Et õpetajaid on koolides puudu ja nad on ülekoormatud ning alamakstud, enamasti teatakse, ent lisaraha tuleb haridusse juurde visalt.  E-kooliga seotud muutused on praegu lisakoormuse pannud ka õpetajatele: kõik ei ole ka tehnoloogiatega kodus või lihtsalt läheb e-keskkondadega harjumiseks rohkem aega. Internetiühenduse parandamine, uued programmid ja tehnika ei too aga üksi lahendust. Just e-kooli kogemus näitab, et vaja oleks kriisiaja “tuge” koolisüsteemile, mis tähendab lisaressurssi —valitsus peaks haridusse nüüd suunama lisamiljoneid, nagu suunab põllumajandusse. 
Milleks lisaraha vaja? Ideaalis võiks tuua kooli rohkem õpetajaid, abipersonali ja abiõpetajaid, sest kriis tõi kindlasti ilmsiks õpilaste individaalseid lisavajadusi.  Osa õpilasi saab kindlasti hästi e-kooliga hakkama ega peakski edaspidi igas tunnis käima. Koos e-kooli heade praktikate — nagu zoomi tunnid — jäämisega tavakasutusse võiks kooli tuua  lisaks väikeste gruppide õpet ja isiklikumat juhendamist. Kooli  on vaja rohkem inimesi ja inspiratsiooni, e-lahendustest ja tehnoloogiatest ei piisa.  
Mida saaks kiiresti teha väheste lisaressurssidega, on läbimõeldult tellida ja toota kooliprogrammile vastavaid videomaterjale, näiteks ainetes, mille õppekava ei aegu paari aastaga nagu reaalained. Täna on isegi lihtsaid ajaleheartikleid veebis võimalik kuulata etteloetult ja vaadata uudislugusid videos: meediatööstus on mõistnud, et inimeste tähelepanuvälp üha lüheneb. Ent e-õpe koolis on endiselt tekstipõhine, justkui hirmust, et järsku on ained liiga lihtsad, kui teemad edastada õppijale visuaalselt, kasvõi osaliselt. 
Kodus õpilasele kriisiaja “tugi” olles olen  väga puudust tundnud vana telekooli tüüpi õpetuse järele, kus pedagoog  ekraanil seletab ja joonistab tahvlile valemeid ja skeeme, tehes asja puust ja punasest selgeks. Inglisekeelseid materjale leiab youtube’is muidugi küllaga, nt CrashCourse https://www.youtube.com/user/crashcourse erinevates ainetes. 
Kriisiaja õppetunni koduse “tugi-isiku” seisukohalt võiks kokku võtta nii: e-kool ei tööta ainult tehniliste lahenduste abil, vaja on inspireerivaid ja professionaalseid õpetajaid, keda kodune “tugi” ei saa asendada. 





Comments

Popular posts from this blog

Iseseisvumine ja porno. Eesti Ekspress 5.02.2020

“Sanna Marin näitas Eestis iseloomu,” kirjeldas Õhtuleht Soome peaministri hiljutist visiiti  isalikult, otsekui oleks tegu turtsaka murdeealise plikaga. Ajakirjanik kommenteeris nii Marini vastust Eesti siseministrile, kes oli  mõni aeg tagasi rääkinud tema kui müüjatüdruku karjäärist. “Iseloomu  näitab” eestikeelses väljenduses  tuline tõuhobune, kes tagant üles lööb, kui  teda valjastada või ka ennustamatu sügistorm, loodus, mis on kontrollimatu, lõpuni seletamatu ja tuleb allutada inimmõistusele.  Noor naispoliitik on nagu kevadtorm? Hiljutisel Praxise seminaril naistest poliitikas rääkis Kaja Kallas, kuidas valimiste eel soovis üks väljaanne peaministrikandidaate tutvustada ja kui Jüri Ratas pidi  andma intervjuu, siis Kallaselt paluti, et ta teeks tordi ja sellest saaks toreda pildiga loo.  Ikka ja jälle leiavad kajastust Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi riided, varasügisel arutati pikas loos kui palju need on rahva rahakotile maksma läinud, mille peale president Eesti Ekspressi…

Sotsiaaldemokraadid ja Eesti200

Nüüd, kui Eesti200 on parlamendist ikkagi väljas ja Vabaerakond puudub, süveneb meinstriim poliitikas veelgi. Vabamõtlejatele jäävad tubased tegevused mtü-des ja ülikoolis omakeskis, võib ka blogi pidada, mis ei sega kedagi :D Praegu mul on isegi väga kahju, et Eesti200 ja eriti Kristina Kallas välja jäi, oleks vastikuid küsimusi esitades parlamendis veidi tuba tuulutanud nagu Vabaerakond tegi.
SDE kaotas oma hääled -- vähemalt Tallinnas 2. ringkonnas (Kesklinn, Pirita, Lasnamäe) küll Eesti200-le. Kas tõesti  müüsid Eesti200 ideed koosõppivast koolist, kus Sipsik ja Potsataja on ühes paadis, tasulisest kõrgharidusest, ühemõtteliselt kahaneva rahvaarvuga riigist, kuhu tuleb tööjõudu sisse tuua paremini, kui SDE hoopis alalhoidlikum ja tuleviku suhtes optimistlikum  liin?!?
Nii Eesti200 kui ka SDE on rõhunud teadmistepõhisusele poliitilises otsustusprotsessis. Samas, poliitiliselt kukkus näiteks valitsuse teadmistepõhine alkopoliitika, mis tugineb Sotsiaalministeeriumi uuringutel ja ra…

Võrdse palga päev 23.03: naised peavad Eestis meestega sama palga väljateenimiseks tegema ligi kolm kuud aastas rohkem tööd

23.03 tähistatakse Eestis võrdse palga päeva. See on kuupäev, kui Eesti naised on välja teeninud Eesti meeste 2019. aasta palga, põhjuseks sooline palgalõhe. Naised peavad meestega sama palga väljateenimiseks ligi kolm kuud aastas rohkem tööd tegema.  Eurostati andmetel oli Eestis naistöötajate brutotunnitasu 2018. aastal 22,7 protsenti madalam kui meestöötajatel, samas kui EL keskmine on peale Suurbritannia lahkumist 14,8 protsenti. Kuna senised analüüsid pole leidnud selgeid põhjusi, miks meeste ja naiste palgad Eestis sedavõrd erinevad, tellisid ETAg ja sotsiaalministeerium palgalõhe selgitamiseks teadlastelt põhjalikuma uuringu. Uuringut veavad eest Tallinna Ülikooli sotsioloogid Marge Unt, Kadri Täht ja Triin Roosalu. Neile on jagada juba esimesi tulemusi. 

Soolise palgalõhe uuringu tutvustamine 15.01 Tallinna Ülikoolis toimunud sidusgruppide -- tööandjate, ametiühingute, naisorganisatsioonide ja teadlaste ümarlaualInfograafika autor Piret Räni ja uuringu juht professor Marge Un…