Skip to main content

Täna Pirita, homme Toompea! KOV 2013 Pirita SDE valimisloosungid

1. Arendame Pirita purjespordikeskuse (TOP) piirkonda miljöötundlikult. Unikaalsele krundile jäägu puhkeala või kerkigu unikaalobjekt. Oleme vastu TOPi ala täitmisele korterelamutega, mida võimaldab praegu linnavolikogu poolt heaks kiidetud planeering. Sellise massiivse elamuehituse jaoks puudub Pirital vajalik infrastruktuur: koolikohad, lasteaiakohad, transpordivõimalused. Tahame, et Pirital säiliks senine elukvaliteet ning et meie kodukanti arendataks kaalutletult. 2. Säilitame Pirita Majandusgümnaasiumi gümnaasiumiosa. Teeme kõik, et paraneks seal pakutava õppe kvaliteet ja kasvaks kooli maine. 3. Seisame selle eest, et Pirita kinnisvaraarenduse käigus säiliks siin rikkalik loodus- ja puhkekeskkond. Pirita loodus on väärtus omaette ja see peab ellu jääma. Pirita on oma looduskauni keskkonna tõttu kogu Tallinna linna puhkepiirkond nii suvel kui talvel ning see kaob, kui loodus hävitatakse. 4. Säilitame miljööväärtusliku elukeskkonna olemasolevates ajaloolistes asumites ega luba arendajatel läbi viia arutuid, üksikisikute hetkekasu silmas pidavaid kinnisvaraprojekte. 5. Töötame koostöös Viimsi vallaga Viimsi-kesklinna suuna liikluse parema korraldamise nimel, eelistades ühistransporti. 6. Ehitame Piritale planeeritud lasteaiad ja uue koolimaja Padriku elurajooni. Toetame erasektorit lastehoiu- ja haridusteenuste pakkumisel Pirital. 7. Tagame Pirital turvalise elukeskkonna, elanike elu, tervise ja vara kaitsmiseks vajalikke meetmete rakendamise, seal hulgas kaasajastame ja korraldame mõistlikult ja ohutult asumisisese liikluse ja ühistranspordi. 8. Seisame Tallinna Põhimäärusesse muudatuse sisseviimise eest, millega antakse linnaosade halduskogudele õigus teha otsuseid kohalike arengute kohta. 9. Tagame kodanikeühendustele ja nende kaudu kohalike elanikele reaalsed kaasamise ja koostöö võimalused linnaosa arengute kavandamisel.

Comments

Popular posts from this blog

Mees, kus sa oma püssi hoiad? Ilmunud Eesti Ekspress, Areen 18.11.2016

„Where do you, guys, keep your guns?“ küsis üks vabariiklasest senaator ametlikul kohtumisel Eesti parlamenditegelastega kaks aastat tagasi Washingtonis.  Teeneka, Ronald Reagani kaasaegse senaatori westernitest tuttava intonatsiooniga esitatud küsimus ajas loomulikult naerma, ent polnud mõeldud naljana. Küsimus püssist puudutas eluvaldkonda, mis paljude ameeriklaste jaoks on üks põhiõigusi –omada relva ja seda vajadusel oma õiguste kaitseks kasutada.  Arvan, et ma ei eksi, tegemist oli Donald-Trumpi-mehega, kellesarnaste häälte tõttu on  USA-l täna uus president. Relv, irooniliste intellektuaalide jaoks naeruväärne falliline üliobjekt on kultuuris, mida Donald Trump esindab, vabaduse ülim märk. Relvastatud eskort, mille saatel Trump liigub,  koosneb turvameestest, kes näevad välja  nagu Van Damme ja Stallone oma parimatel päevadel. Jõu kasutamine, kättemaks ja õigus kahtluse korral lasta esimesena on Trumpi koos Bill Zankeriga kirjutatud, ka eesti keeles ilmunud – muide haarava! -- …

Teadlased peaks Eesti ühiskonnas rohkem kaasa rääkima, ilmus EPL 24.01.2017

Samal ajal kui ülikoolides toodetakse üha enam teadmist ühiskonnast ja inimesest,  valitseb Eesti avalikkuses segamatult tõejärgne situatsioon,  voodoo, silmamoondus ja hookuspookus, mida kütab meedia.

Peaminister Jüri Ratase teadus- ja arendustegevuse teemalisest ülevaatest teisipäeval Riigikogus jäi kõlama, et ehkki Eestis on välja kujunenud kõrgetasemeline teadus-arendustegevus ning riik panustab selle taseme säilitamiseks ja edendamiseks olulisel määral ressursse, oleks vaja suurendada teaduse ja ettevõtluse  vahelist koostööd. Innovaatiline mõte—kui see on avalikest ressurssidest rahastatud, peaks sagedamini jõudma teadusest ka praktikasse ja peaks olema rakendatav Eesti inimeste hüvanguks.
Ühest küljest võiks leppida, et Eesti teadus elab oma elevandiluutornis ega suhestu ümbritseva ühiskonnaga. Laiema avalikkuse  jaoks on teaduslikud ülesandepüstitused ja teaduslik teadmine  nagunii liiga keerulised. Et teaduslikku teadmist on keeruline taandada meedia mustvalgete formaatide jaok…

Feminismist ajakirjale MOOD, november 2016, toimetamata originaaltekst

Ajakirjas MOOD, november 2016 ilmus artikkel "Moodne feminism". Minu saadetud teksti on kasutatud üsna suvaliselt, vastavalt toimetuse eesmärgile, pandud vahele raamistavaid küsimusi, mida tegelikult ei esitatud. Siin algne tekst.
Minu enda jaoks on feminismi teema "all said and done". 2011 kaitsesin naiste meediarepresentatsioonist doktoritöö ja sellega on mu intellektuaalne huvi antud teema vastu raugenud. Olen ennast ka pigem pidanud soo-uurijaks, kes on soo aspektist püüdnud mõtestada eri valdkondi (viimaste teemadena nt eesti mehelikkused, vt Vikerkaar 2015) Ma pole ennast ka sidunud võrdõiguslikkuste poliitikaga, mis on vaid üks feminismi  rakendusi, ehk mõni üksikjuhtum välja arvatud, kui olen osalenud mingis projektis.Ülikoolis (kunagi Tartus, nüüd Tallinna Ülikoolis, BFM-is, õpetan meedia ja sugu, viimasel ajal enam meedia ja populaarkultuuri analüüsi soo aspektist.
Tänapäeva Eestis ja ka maailmapoliitikas levinud võrdõiguslikkuse retoorika on üsna primitiivne…