Skip to main content

Täna Pirita, homme Toompea! KOV 2013 Pirita SDE valimisloosungid

1. Arendame Pirita purjespordikeskuse (TOP) piirkonda miljöötundlikult. Unikaalsele krundile jäägu puhkeala või kerkigu unikaalobjekt. Oleme vastu TOPi ala täitmisele korterelamutega, mida võimaldab praegu linnavolikogu poolt heaks kiidetud planeering. Sellise massiivse elamuehituse jaoks puudub Pirital vajalik infrastruktuur: koolikohad, lasteaiakohad, transpordivõimalused. Tahame, et Pirital säiliks senine elukvaliteet ning et meie kodukanti arendataks kaalutletult. 2. Säilitame Pirita Majandusgümnaasiumi gümnaasiumiosa. Teeme kõik, et paraneks seal pakutava õppe kvaliteet ja kasvaks kooli maine. 3. Seisame selle eest, et Pirita kinnisvaraarenduse käigus säiliks siin rikkalik loodus- ja puhkekeskkond. Pirita loodus on väärtus omaette ja see peab ellu jääma. Pirita on oma looduskauni keskkonna tõttu kogu Tallinna linna puhkepiirkond nii suvel kui talvel ning see kaob, kui loodus hävitatakse. 4. Säilitame miljööväärtusliku elukeskkonna olemasolevates ajaloolistes asumites ega luba arendajatel läbi viia arutuid, üksikisikute hetkekasu silmas pidavaid kinnisvaraprojekte. 5. Töötame koostöös Viimsi vallaga Viimsi-kesklinna suuna liikluse parema korraldamise nimel, eelistades ühistransporti. 6. Ehitame Piritale planeeritud lasteaiad ja uue koolimaja Padriku elurajooni. Toetame erasektorit lastehoiu- ja haridusteenuste pakkumisel Pirital. 7. Tagame Pirital turvalise elukeskkonna, elanike elu, tervise ja vara kaitsmiseks vajalikke meetmete rakendamise, seal hulgas kaasajastame ja korraldame mõistlikult ja ohutult asumisisese liikluse ja ühistranspordi. 8. Seisame Tallinna Põhimäärusesse muudatuse sisseviimise eest, millega antakse linnaosade halduskogudele õigus teha otsuseid kohalike arengute kohta. 9. Tagame kodanikeühendustele ja nende kaudu kohalike elanikele reaalsed kaasamise ja koostöö võimalused linnaosa arengute kavandamisel.
Labels:

Comments

Post a Comment

Popular posts from this blog

Kuidas muuta sooline võrdõiguslikkus inimestele arusaadavaks ja enesestmõistetavaks argipäeva osaks? Debatt sotsiaalministeeriumis, 13.12.2022

Sotsiaalministeeriumi "Soolise võrdõiguslikkuse monitooringu" esitluse puhul 13.12 j uhtisin debatti, kuidas muuta abstraktne ja kohati kauge sooline võrdõiguslikkus inimestele arusaadavaks ja enesestmõistetavaks argipäeva osaks, et see seostuks inimeste endi tajutud sooga seotud probleemidega nagu palgavaesus, palgalõhe, lähisuhtevägivald, hoolduskoormus. Tänud, asekantsler Hanna Vseviov, Müürileht peatoimetaja Aleksander Tsapov, käitumisteaduste ekspert Heidi Reinson, Taskufeministi sisulooja Greta Roosaar ja haridusteadlane, HTM nõunik Mare Oja elava vestluse eest. Eelnevalt tutvustasid sotsioloogid Jaanika Hämmal ja Marianne Meiorg värsket soolise võrdõiguslikkuse monitooringut. Tänud Grete Kaju, Agnes Einmann ja sotsiaalministeerium korraldamast! Vaata üritust:  https://youtu.be/xXXAVo_o_uY
Post a Comment
Read more

"Plakatinaised", ENSV, Hiina ja Taani naisteteemalise ideoloogilise plakati näituse avamise paneeldiskussioon Maarjamäe lossis 27.11.2022

Paneelis Kadri Kõusaar, Barbi Pilvre, Liina Siib, Lisbeth Jörgensen. Foto Vahur Lõhmus (ajaloomuuseum)   JÄRELKUULATAV:  Women On Posters, paneeldiskussioon Maarjamäe lossis 27.11.2022 
Post a Comment
Read more

Eesti kultuur on alati olnud „multikultuur“. Intervjuu vastused ajakirjale Kulttuurivihkot jaanuar 2019. Ilmumas. Küsimused Maarit Haataja

Kuidas näeb välja 101-aastane Eesti kultuur tulevikus? Eesti kultuur jääb ka tulevikus omanäoliseks, ma arvan, ehkki globaalsed mõjud on üha rohkem tunda. Eesti kultuur on alati olnud mitmekesine „multikultuur“, sest meil on siin ajaloo vältel alati elanud erinevaid rahvusi. Minevikust on meil baltisaksa pärand, 20.sajandist nõukogude pärand. Vene vähemuse kultuuril on ikka olnud koht Eestis. Eesti kultuur on segu, kameeleon, mis muudab oma värve kiiresti, vastavalt trendidele ja moevooludele. Tal on siiski tuum, mida iseloomustab depressiivsus, must huumor, mõnevõrra head maitset ja ka tahumatust, toorust. Meie kultuur on pisut pehmem oma mentaliteedilt kui soome kultuur, ta on palju tagasihoidlikum kui vene kultuur. Tal on palju ühist läti kultuuriga, ehkki me võib-olla ei tunnista seda endale meelsasti. Popmuusikas on eelpool nimetatud tendentsid kõige huvitavamad. Täna on meil näiteks hea eesti rap -muusika, artistid nagu Arop, Nublu, Reket jt. Nõukogude pärandit kasu
Post a Comment
Read more