Skip to main content

Täna Pirita, homme Toompea! KOV 2013 Pirita SDE valimisloosungid

1. Arendame Pirita purjespordikeskuse (TOP) piirkonda miljöötundlikult. Unikaalsele krundile jäägu puhkeala või kerkigu unikaalobjekt. Oleme vastu TOPi ala täitmisele korterelamutega, mida võimaldab praegu linnavolikogu poolt heaks kiidetud planeering. Sellise massiivse elamuehituse jaoks puudub Pirital vajalik infrastruktuur: koolikohad, lasteaiakohad, transpordivõimalused. Tahame, et Pirital säiliks senine elukvaliteet ning et meie kodukanti arendataks kaalutletult. 2. Säilitame Pirita Majandusgümnaasiumi gümnaasiumiosa. Teeme kõik, et paraneks seal pakutava õppe kvaliteet ja kasvaks kooli maine. 3. Seisame selle eest, et Pirita kinnisvaraarenduse käigus säiliks siin rikkalik loodus- ja puhkekeskkond. Pirita loodus on väärtus omaette ja see peab ellu jääma. Pirita on oma looduskauni keskkonna tõttu kogu Tallinna linna puhkepiirkond nii suvel kui talvel ning see kaob, kui loodus hävitatakse. 4. Säilitame miljööväärtusliku elukeskkonna olemasolevates ajaloolistes asumites ega luba arendajatel läbi viia arutuid, üksikisikute hetkekasu silmas pidavaid kinnisvaraprojekte. 5. Töötame koostöös Viimsi vallaga Viimsi-kesklinna suuna liikluse parema korraldamise nimel, eelistades ühistransporti. 6. Ehitame Piritale planeeritud lasteaiad ja uue koolimaja Padriku elurajooni. Toetame erasektorit lastehoiu- ja haridusteenuste pakkumisel Pirital. 7. Tagame Pirital turvalise elukeskkonna, elanike elu, tervise ja vara kaitsmiseks vajalikke meetmete rakendamise, seal hulgas kaasajastame ja korraldame mõistlikult ja ohutult asumisisese liikluse ja ühistranspordi. 8. Seisame Tallinna Põhimäärusesse muudatuse sisseviimise eest, millega antakse linnaosade halduskogudele õigus teha otsuseid kohalike arengute kohta. 9. Tagame kodanikeühendustele ja nende kaudu kohalike elanikele reaalsed kaasamise ja koostöö võimalused linnaosa arengute kavandamisel.
Labels:

Comments

Post a Comment

Popular posts from this blog

Muru ja kultuurisõda. Ilmus Eesti Ekspress, Areen 9.08.2022 (Arusaam mullani niidetud murust kui täiusliku korra kehastusest on visa kaduma)

Kurdan korteriühistu listis, et trimmeriga mullani äraniidetud murulapilt üksikute kõrte tasandamine ja lehepuhuriga laialiajamine kesksuvel on raiskamine, teen ettepaneku vähendada müra ja bensiinivingu niigi umbses õues –  ja saan vastu kahuritule: kujuta ette, teda segab niitmise müra! Ja õpetuse, et muru ei hävita mitte liiga sage niitmine, vaid et seda on vaja kasta.  Tuline niitmisdebatt on käivitunud erinevates Facebooki gruppides. Miks on tänapäeva maastikukujundus liikumas suunas, kus linn pole linn ja maa pole maa. Miks nõuab “häälekas vähemus” linnade muutmist põldudeks, tekitades liiklusohtlikke olukordi. Rahvusringhäälingu suvereporter teeb põhjaliku, hüsteerilisevõitu loo pikas rohus varitsevatest puukidest – otsekui haljastustehnika maaletooja tellimisel.   Bioloogid Urmas Tartes ja teised oponeerivad: puugid lõikavad kasu pigem nülitud rohust, kust teised liigid on välja tõrjutud.  Mõistan, et minu juhtum  ei ole selles valguses mingi korteriühistu tavaline nagelemine,
Post a Comment
Read more

Aitäh, torumees! Eesti Ekspress, Areen 14.04.2021

Suure toidupoeketi märkamatu tapeet-taustamuusika katkestab praegu aeg ajalt pidulik-õõnes meeshääl, kuulutades: aitäh, eesliinitöötajad, et olemas olete! Aitäh, medõed, aitäh, kassapidajad. Aitäh õpetajad ja lasteaiakasvatajad, et teie panus võimaldab me elul jätkuda. Järgneb rutiinne meeldetuletus maskikandmise ja distantsihoidmise kohta.   Selgub, et tegu on Kaupmeeste Liidu kampaaniaga “Tänu sulle!”, mis kestab veel terve aprilli. Tõesti, aitäh! Olen minagi tänulik, et poed on lahti ja arstiabi on saadaval, riskite ju jätkuvalt oma elu ja tervisega. Ka õpetajad tõesti pingutavad praegu, et motivatsiooni kaotanud lastelt kuidagi hindelised tööd kätte saada, tänud neile.  Koroonaajastu on võimendanud tüüpiliste naiste ja meeste tööde erinevat väärtustamist. Naiste tööle on iseloomulik, et neid ei nähta avalikkuses olulisena enne, kui tekib oht,  et mingi töö jääb tegemata. Koroonaga seotud avalikus diskussioonis nimetati hooldajate ja õdede puudust pikka aega  "voodikohtade"
Post a Comment
Read more

Eesti kultuur on alati olnud „multikultuur“. Intervjuu vastused ajakirjale Kulttuurivihkot jaanuar 2019. Ilmumas. Küsimused Maarit Haataja

Kuidas näeb välja 101-aastane Eesti kultuur tulevikus? Eesti kultuur jääb ka tulevikus omanäoliseks, ma arvan, ehkki globaalsed mõjud on üha rohkem tunda. Eesti kultuur on alati olnud mitmekesine „multikultuur“, sest meil on siin ajaloo vältel alati elanud erinevaid rahvusi. Minevikust on meil baltisaksa pärand, 20.sajandist nõukogude pärand. Vene vähemuse kultuuril on ikka olnud koht Eestis. Eesti kultuur on segu, kameeleon, mis muudab oma värve kiiresti, vastavalt trendidele ja moevooludele. Tal on siiski tuum, mida iseloomustab depressiivsus, must huumor, mõnevõrra head maitset ja ka tahumatust, toorust. Meie kultuur on pisut pehmem oma mentaliteedilt kui soome kultuur, ta on palju tagasihoidlikum kui vene kultuur. Tal on palju ühist läti kultuuriga, ehkki me võib-olla ei tunnista seda endale meelsasti. Popmuusikas on eelpool nimetatud tendentsid kõige huvitavamad. Täna on meil näiteks hea eesti rap -muusika, artistid nagu Arop, Nublu, Reket jt. Nõukogude pärandit kasu
Post a Comment
Read more