Skip to main content

Ajaleht Sirp. Arenguvisioon aastast 2008

Sirbi-skandaal tuletas meelde, et 2008 kandideerisin Sirbi peatoimetajaks. Kandideersin tõsiselt, sest EEs paistis mu töö lõppevat ja mõtlesin, mis edasi. Tookord valiti jätkama Kaarel Tarand, sest tegelikult ei olnud SA Kultuurileht üldse kavas peatoimetajat vahetada, nagu Toomas Väljataga pärast konkurssi tunnistas. Olin lihtsalt mängu ilu pärast kaasatud. Mulle oli igatahes huvitav kogemus. Selline oli minu visioon Sirbi muutmise vajadusest 2008, päris asjalik tundub ka praegu. Rahastamine: Ajaleht Sirp on läänelikul meediamaastikul erandlik ja ainulaadne nähtus: kultuuri- ja ühiskondlik-poliitilise sisuga, laia sihtgrupiga nädalaleht. Sirp on kaotanud küll oma kunagise juhtiva positsiooni avaliku diskussiooni keskmes (ning kümneid kordi lugejaid), kuid on endiselt kõige tõsiseltvõetavam „arvamusplats” Eesti meediamaastikul. On selge, et vabaturg ja tänane meediatööstus sellise väljaande olemasolu ei toeta (nagu ei toeta turg analoogsete väljaannete turuleilmumist). Seega: soovides Eestis säilitada areeni ühiskonna, poliitika- ja kultuuriteemade süvaanalüüsiks ja diskussiooniks, on riigipoolne toetus vältimatu. Samas on vajalik sõltumatus poliitilistest hoobadest. Siiski oleks võimalik väljaande jõulisem avamine kultuurireklaamile. Koosseis: Sirbi toimetus koosneb kogenud ekspertidest, kes suudavad oma ala vahendada ka laiemale lugejale kui sisering. Võimaluse korral tasuks kaaluda arhitektuurieksperdi kaasamist, kuna arhitektuur, kujundades otseselt meie kõigi avalikku ruumi, peaks olema ajakirjanduse pideva tähelepaneliku pilgu all. Sisu: Sirbi iseloom on kahetine, mõnes mõttes kahestunud. Arvamus- ja ühiskonnakülgedel on Sirp selgelt laiemale lugejaringile suunatud. Sirbis lugude avaldamine on prestiižne, lehes esinevad väärikad autorid. Kuigi lugejate hulk ei ole suur, loevad Sirpi paljud arvamusliidrid ja otsustajad, kelle jaoks EE Areen, EPL nädalalõpulisa ja Postimehe arvamuslisa ei paku piisavalt infot, analüüsi sügavust või mahtu. Samas on Sirp kultuuriringkondade siseleht, mis puudutab „kaunite kunstide” lehekülgi. Areng võiks olla suunatuses laiemale lugejaringile, kuid säilima peaks nõudlikule nišiajakirjandusele vastavad kvaliteedistandardid. Laiemale lugejaringile saaks tekste lähendada isegi väikeste tehniliste võtetega: lisainfoga autorite kohta (ka autorite näofotod), taustainfo lisamisega (eelmised artiklid samal teemal jne), kujunduselementidega (sisukad alapealkirjad, väljatõsted) Sirbi arvamusküljed võiksid ka olla järjekindlamalt avatud tõlkematerjalile (publitsistika, esseistika). Järjekindlamalt sooviks arendada meediateemade käsitlemist, meediakriitikat (selle valdkonna võtaks meeleldi oma reaks). Sirbi autorite hulgas näeks taas hea meelega Eesti sotsiaalteadlasi, kes viimasel ajal lehes väga sageli ei esine. Muusikakülgedel võiks lisaks klassikaarvustustele olla ka materjale niši-rockmuusikast, klubimuusikast. Vorm: Sirbi kõige nõrgem külg on kujundus. Kujundusuuendus on vältimatu! Kujundus on hetkel lohakas, ebajärjekindel, isegi kole. Praegune kujundus ei soodusta lugemist, ei tule lugejale vastu. Kasutamata tekstielementide võimalused (halvasti vormistatud alapealkirjad, suvalised väljatõsted, pildiallkirjad) ja foto võimalused (foto sageli juhuslik, kummaliselt kadreeritud). NB! Sirp peaks jääma igal juhul must-valgeks, kuid mustvalge foto ongi tänapäeval eksklusiivne. Et graafiline disain on kultuuri osa, võiks Sirbis konkreetselt välja paista. Sirbi kujundus peaks olema moodne, Sirpi lehitsedes peaks olema tunda, et tegemist on tänase päeva lehega. Samas: tekst peaks olema loetav, liialdusi ja vigurdusi tuleks vältida (liiga väiksed kirjad, tumedad taustad, mida on näha nt. noortele suunatud kultuurilehtedes jne). Võrguväljaanne: Sirbi võrguväljaanne on hetkel paberlehe arhiiv. Võrguväljaannet peaks edasi arendama. Võimalus oleks võrku lisada tekste, mis paberlehte ei mahu, jätkulugusid, diskussioone. Võrguväljaandes võiks avaldada ka heli ja pildifaile, linke Youtube´i jms. (muusika-, filmi- või ka teatriarvustuse juures link). Võrguväljaande arendamine on suur ja omaette töö, millesse aga peaks panustama, ennekõike mõeldes noorele meediatarbijale.

Comments

Popular posts from this blog

Mees, kus sa oma püssi hoiad? Ilmunud Eesti Ekspress, Areen 18.11.2016

„Where do you, guys, keep your guns?“ küsis üks vabariiklasest senaator ametlikul kohtumisel Eesti parlamenditegelastega kaks aastat tagasi Washingtonis.  Teeneka, Ronald Reagani kaasaegse senaatori westernitest tuttava intonatsiooniga esitatud küsimus ajas loomulikult naerma, ent polnud mõeldud naljana. Küsimus püssist puudutas eluvaldkonda, mis paljude ameeriklaste jaoks on üks põhiõigusi –omada relva ja seda vajadusel oma õiguste kaitseks kasutada.  Arvan, et ma ei eksi, tegemist oli Donald-Trumpi-mehega, kellesarnaste häälte tõttu on  USA-l täna uus president. Relv, irooniliste intellektuaalide jaoks naeruväärne falliline üliobjekt on kultuuris, mida Donald Trump esindab, vabaduse ülim märk. Relvastatud eskort, mille saatel Trump liigub,  koosneb turvameestest, kes näevad välja  nagu Van Damme ja Stallone oma parimatel päevadel. Jõu kasutamine, kättemaks ja õigus kahtluse korral lasta esimesena on Trumpi koos Bill Zankeriga kirjutatud, ka eesti keeles ilmunud – muide haarava! -- …

Teadlased peaks Eesti ühiskonnas rohkem kaasa rääkima, ilmus EPL 24.01.2017

Samal ajal kui ülikoolides toodetakse üha enam teadmist ühiskonnast ja inimesest,  valitseb Eesti avalikkuses segamatult tõejärgne situatsioon,  voodoo, silmamoondus ja hookuspookus, mida kütab meedia.

Peaminister Jüri Ratase teadus- ja arendustegevuse teemalisest ülevaatest teisipäeval Riigikogus jäi kõlama, et ehkki Eestis on välja kujunenud kõrgetasemeline teadus-arendustegevus ning riik panustab selle taseme säilitamiseks ja edendamiseks olulisel määral ressursse, oleks vaja suurendada teaduse ja ettevõtluse  vahelist koostööd. Innovaatiline mõte—kui see on avalikest ressurssidest rahastatud, peaks sagedamini jõudma teadusest ka praktikasse ja peaks olema rakendatav Eesti inimeste hüvanguks.
Ühest küljest võiks leppida, et Eesti teadus elab oma elevandiluutornis ega suhestu ümbritseva ühiskonnaga. Laiema avalikkuse  jaoks on teaduslikud ülesandepüstitused ja teaduslik teadmine  nagunii liiga keerulised. Et teaduslikku teadmist on keeruline taandada meedia mustvalgete formaatide jaok…

Feminismist ajakirjale MOOD, november 2016, toimetamata originaaltekst

Ajakirjas MOOD, november 2016 ilmus artikkel "Moodne feminism". Minu saadetud teksti on kasutatud üsna suvaliselt, vastavalt toimetuse eesmärgile, pandud vahele raamistavaid küsimusi, mida tegelikult ei esitatud. Siin algne tekst.
Minu enda jaoks on feminismi teema "all said and done". 2011 kaitsesin naiste meediarepresentatsioonist doktoritöö ja sellega on mu intellektuaalne huvi antud teema vastu raugenud. Olen ennast ka pigem pidanud soo-uurijaks, kes on soo aspektist püüdnud mõtestada eri valdkondi (viimaste teemadena nt eesti mehelikkused, vt Vikerkaar 2015) Ma pole ennast ka sidunud võrdõiguslikkuste poliitikaga, mis on vaid üks feminismi  rakendusi, ehk mõni üksikjuhtum välja arvatud, kui olen osalenud mingis projektis.Ülikoolis (kunagi Tartus, nüüd Tallinna Ülikoolis, BFM-is, õpetan meedia ja sugu, viimasel ajal enam meedia ja populaarkultuuri analüüsi soo aspektist.
Tänapäeva Eestis ja ka maailmapoliitikas levinud võrdõiguslikkuse retoorika on üsna primitiivne…