Skip to main content

Kõne Riigikogus 20.09.2017 loomatsirkuste keelustamise eelnõu teisel lugemisel: 21. sajand on loomade vabastamise sajand

Kui 20.sajand oli naiste, siis käesolev, 21. sajand on loomade vabastamise sajand.
Tänase eelnõuga liigume taas sammu edasi õiglasema ja parema maailma suunas. Loomade kasutamine inimese lõbustamiseks tsirkuses on komme, mis tänaseks on oma aja ära elanud.
Lühikese aja jooksul on  avalikkuse huviorbiiti ka Eestis liikunud loomade heaoluga seotud teemad. Inimesed teevad pingutusi, et üha enam tagada ka loomade väärikus ja hea liigiomane elu. Üha harvem kuuleb otseselt loomavaenulikke argumente, mis olid tavalised kümmekond aastat tagasi: siis räägiti, et  kuni pole tagatud iga inimese heaolu, pole põhjust loomade  pärast pingutada.
Täna me enam nii ei mõtle, sest loomade huvide eest seismine  ei vähenda kuidagi teise elusolendite heaolu eest seismise võimalusi. Inimeste elu ei muutu halvemaks, kui loomadel on parem. Isegi nii: kuni kannatavad loomad, on tõsiselt halb olla ka väga paljudel inimestel.
 Loomaõiguslaste survel sai paarkümmend aastat tagasi poliitiliseks agendaks lemmikloomade hülgamine ja loomapiinamise juhtumid argielus , täna seistakse ka Eestis selle eest, et tagada kanalates lindude elementaarne heaolu. Praegu tundub kanade õiguste eest seismine veel paljudele siingi saalis naljanumber, umbes nagu koerte ketispidamise problematiseerimine 1990ndatel.
Aga: mida aeg edasi, seda enam vaatavad inimesed, kuidas toodetakse toit, mida nad tarbivad. Kui loomade õigused jätavad muidu külmaks, siis toidukvaliteedi mõjutana võiks loomaõigustel olla juba laiem kandepind. Kui inimesed ebaeetiliselt toodetud loomase päritoluga toitu enam ei osta, muutuvad ka kaupmeeste ja tootjate praktikad.
 Lemmikloomade ja kanafarmide  teema vahele mahuvad loomade pidamine karusloomafarmides ja farmide sulgemise perspektiiv, loomade pikamaatransport, loomapidamise tingimused farmides ja loomade hukkamise viisid, loomade kasutamine meelelahutuseks.
Täna saame me  loomi kasutada meelehautuseks, näiteks nende tegevust väga lähedalt pealt vaadata uue tehnika vahendusel: meil on kaku-, metssea ja kotkakaamerad. Loomanaljad tsirkuses: vanaeitedeks riietatud ukerdavad mägrad või trikoodes karud ei aja enam naerma, vaid nutma. Läbi põlevate rõngaste kasuka kõrbelõhna saatel hüppavad graatsilised kaslased on vaatepildina lihtsalt jube.
Loomad on oluliselt naljakamad ja toredamad oma loomulikus olekus, inimene ei pea neid oma stsenaariumite järgi lavastatud pingutatud  „naljadesse“ kiskuma. 
Tsirkuses võiksid oma osavust ja võimete piire demonstreerida siiski ennekõike inimesed: inimakrobaadid, klounid ja tuleneelajad. Tsirkus ongi muutnud esteetilisemaks ja eetilisemaks, lausa omaette kunstiliigiks, toogem näiteks prantsuse tsirkus, meilgi tihti gastroleeriv Cirque du Soleil. Paljud linnad Eestis on juba otsustanud, et  ei soovi  näha tsirkuse külalistruppe, kus loomi mööda esinemispaiku kitsastes oludes väntsutades transporditakse, et siis tsirkuseareenil nende väärikuse alandamist pealt vaadata. Nüüd on aeg teha ära riiklik regulatsioon.
Meenutagem, et loomatsirkuste keelamine oli aktuaalne ka 2015, kui põllumajandusminister oli Ivari Padar. Siis ei jõudnud eelnõu Riigikokku, aga nüüd on lootust, et loomade narrimine tõesti lõpetatakse.
Loomakaitse eesmärgiks on kokkuvõttes asjatute ja välditavate kannatuste vähendamine miinimumini. Loomade kannatuste vähendamise kõrval on teemaks ka loomadega kokkupuutuvate inimeste nt nende dresseerijate ja kasvatajate psüühiliste kannatuste vähendamine. Mis jälje jätab inimese psüühikasse suurte väärikate elukate piitsutamine ja nüpeldamine, selleks, et nad tagajalgadele tõuseksid või kukerpalli teeksid. Tsirkuste ja laatade puhul on oluline ka tsirkusekülastajate ohutus, sest alandatud loomad saavad ka kurjaks. 
Inimese suhe loomadega on pidevas muutumises ja eesmärgiks on rahulik, võimalikult väheste kannatustega kooseksisteerimine. Loomatsirkuste ärakeelamine on oluline samm loomade vabastamise teel. 

Comments

Popular posts from this blog

Kommentaar Eesti Ekspressi Areeni loole "Hüvasti, kõrged kontsad", ilmus EE 20.06.2018

Võimalik, et olen kingafetišist, vaikselt. Kingakarbid on minu jaoks vinüülplaadiümbriste kõrval pakend, mis südame kiiremini põksuma paneb. Kappides on kingi, mida olen meeltesegaduses ostnud ja mida  pole eriti kandnud, ent ära ei anna ega viska. Olen üles kasvanud nõukaajal, kui kingad olid midagi eksklusiivset. Riided sai õmmelda ja ma olen selles üllatus-üllatus väga osav, aga kingad tuli kuskilt saada. Liikusid jugoslaavia, portugali ja harva ka itaalia jm kingad, neid sai ka meremeeste poodidest mingi imesüsteemiga: meremehed said osa palka valuutapoodides kehtivates  kupongides ja need  liikusid  rahva seas. Nende  poodide kingalette mäletan siiani nostalgiaga. Vahel sai käidud Moskvas ja Leningradis, kus saksa, jugoslaavia ja poola poodidest sai paremat kaupa, ka kingi.  Mulle meeldivad platvormikingad, võib-olla selle taga mu teismeiga, kui need moes olid. Ema tõi Saksa DVst mullegi ühed, punutud platvormidega, teksariidest ja tikandiga, umbes 5 cm kõrged kotad. Sarnased ki…

Minu valimisdeviis: Eesti vajab arenguks vaimset vabadust

Eestis võiks inimestel lasta olla eestlane mitmel erineval moel, meil on erinevad arusaamad maal ja linnas, põhjas ja lõunas, erinevate keelekogukondade arusaamad elust võivad olla erinevad -- meid seob lojaalsus Eesti riigile. Mõni aeg tagasi lahvatas skandaal, kus trammipeatusse ilmusid üle öö reklaamid, mis näitasid juskui ette kohad, kus peavad seisma venelased ja kus eestlased. Palju mõistmatust ja paksu verd ning solvumist tekitanud Eesti200 reklaam  oli ebaõnnestunud, ehkki viitas tegijate sõnul Eesti ühiskonna põhiprobleemile, rahvuste segregatsioonile. Eestis elab kaks erinevat kogukonda ja need tuleks Eesti200 arvates mehaaniliselt ühendada, suunates eesti ja vene lapsed kohustuslikus korras samasse lasteaeda ja kooli.  Samasugust mehaanilist lahendamist rahvusküsimusele pakub reformierakond, soovides kaotada vene lasteaiad. Kultuuriline mitmekesisus on muutunud nende valimiste jaoks üheks põhiteemaks ja seda nähakse kui probleemi, mitte kui rikkust.  Mind hirmutab vahel ra…

Sotsiaaldemokraadid ja Eesti200

Nüüd, kui Eesti200 on parlamendist ikkagi väljas ja Vabaerakond puudub, süveneb meinstriim poliitikas veelgi. Vabamõtlejatele jäävad tubased tegevused mtü-des ja ülikoolis omakeskis, võib ka blogi pidada, mis ei sega kedagi :D Praegu mul on isegi väga kahju, et Eesti200 ja eriti Kristina Kallas välja jäi, oleks vastikuid küsimusi esitades parlamendis veidi tuba tuulutanud nagu Vabaerakond tegi.
SDE kaotas oma hääled -- vähemalt Tallinnas 2. ringkonnas (Kesklinn, Pirita, Lasnamäe) küll Eesti200-le. Kas tõesti  müüsid Eesti200 ideed koosõppivast koolist, kus Sipsik ja Potsataja on ühes paadis, tasulisest kõrgharidusest, ühemõtteliselt kahaneva rahvaarvuga riigist, kuhu tuleb tööjõudu sisse tuua paremini, kui SDE hoopis alalhoidlikum ja tuleviku suhtes optimistlikum  liin?!?
Nii Eesti200 kui ka SDE on rõhunud teadmistepõhisusele poliitilises otsustusprotsessis. Samas, poliitiliselt kukkus näiteks valitsuse teadmistepõhine alkopoliitika, mis tugineb Sotsiaalministeeriumi uuringutel ja ra…