Skip to main content

Maag - mees nagu muiste. Ilmunud Feministeerium, 22.01, meeste ja mehelikkuste eri


http://feministeerium.ee/maag-mees-nagu-muiste/

Tuntud tipp-ärimees Urmas Sõõrumaa viibis mõni aeg tagasi vaimse puhastumise eesmärgil kuskil kaugel maal kinnises pimedas ruumis ning saavutas uue taseme valgustatuse. Ta harrastab mitmesuguseid vaimseid ja füüsilisi praktikaid ja ka populariseerib neid avalikkuses pidevalt. Oma kasvanud väekust soovis mees viimati realiseerida kommunaalpoliitikas, osaledes Tallinna linnavolikogu valmistel 2017. aasta oktoobris.
Praeguses Eestis tekitab spirituaalseks guruks ära pööranud ettevõtja, kes oma Tallinna kesklinnas toimuvates kinnisvaraarendustes kasutab pendlimehe teenuseid, küll vastakaid tundeid, ent kuna tänane maag on taustalt edukas ärimees, siis inimesed usuvad, et kõik, mida ta puudutab, muutub kullaks. Edu kommunaalpoliitikasse pürgimisel siiski ei kaasnenud, küllap paistsid ärihuvide karvased kõrvad Sõõrumaa juhitud ettevõtjate poliitiliste ambitsioonide tagant liiga hästi välja ja peletasid valijad eemale. Siiski on Urmas Sõõrumaa nõiduseõpetuste kaudu värskenduse saanud teadvus ja uue tunnetuse saanud keha kapital, mis otsib jätkuvalt investeerimisvõimalusi erinevates eluvaldkondades. Turg on täis vallutamata nišše äri ja maagia praktikate ühendamiseks.

Uue aja nõiad aitavad elu üle kontrolli saavutada

Sõõrumaa pole oma vaimsetes otsingutes ja äri ning maagia kombineerimises üksi. Ville Jehe, disainiärimehe ning boheemlust ja äri sünteesiva kinnisvaraarendajana tuntuks saanud mees peab nüüd kalleid koolitusi inimeseks olemisest, vaimsest arengust ja teadlikust muutumisest. Ta jõudis uue vaimsuse tunnetuseni Eesti kuulsaimas spirituaalses keskuses, Lilleorus vaimse guru Ingvar Villido juhtimisel. Selles keskuses maksvad edukad inimesed sadu eurosid, investeerivad oma aega ja oskusi ja teevad vabatahtlikku tööd, et uue aja nõidade juhtimisel oma elu üle kontrolli saavutada. Ettevõtjana on Ville Jehe üks neist, kes tabas kohe ära turunišši ja viisid, kuidas oma kogemus ja esoteerilised õpetused rahaks teha. Ingvar Villido õpetuste kaudu ennast leidnult õpetab ta teisi ettevõtlikke inimesi oma elu ja tegevust analüüsima – muljetavaldavalt suure raha eest – ning kursused on edukad.
Para- , ufo ja voodoo-õpetuste jaoks on pinnas Eestis ülivastuvõtlik ja selles valdkonnas vohab nii meelelahutustööstuse pakkumine kui ka spirituaalse pudi-padi müük. Maagiaärimehed paigutuvad valdkonda, mille jäämäe tippudeks on telesaated a la „Selgeltnägijate tuleproov“, kümned eneseabiõpikud, väekate kivide ja meditatsiooniabivahendite ning imetoidu müük. Sellel turul tegutseb igasuguseid karvaseid ja sulelisi, ent maagid-ärimehed on teisest puust kui suvalised vastärganud külaselgeltnägijad. Pärast isiklikku muutust ja edulugusid vaimseid õpetusi jagavate eksärimeeste isiklik kõva CV-taust oleks justkui garantiiks, et need mehed ei aja udu.

Raha ja maagia tihedad seosed

Novembris 2017 toimus Telliskivi loomelinnakus Vabal Laval üritus „Vaba mehe tee“, mis käsitles „tõelise mehe teed sisemisse vabadusse“ ning oma „vaba mehe teest“ rääkisid peale Jehe ja Sõõrumaa ka Peep Vain, üks kõige esimesi spirituaalsete otsingute äri ajajaid Eestis, lisaks ärimehed ja joogaõpetajad Joonas Saks, Tiit Trofimov, Rain Tunger, Raivo Juhanson. Ettekannete fookus oli isikliku elu eest vastutuse võtmine sügavamate kogemuste kaudu. Üritus oli loomulikult piletitega.
Skeem toimib ka teistpidi – maagiast minnakse ka ärisse. Vaimse guruna tegutsejad demonstreerivad oma eksimatut ärimeelt. Ingvar Villido, Eesti kuulsaima spirituaalsete otsingute keskuse juht ei varjagi raha ja maagia tihedaid seoseid. Tema värske eneseotsingute vaimust kantud loeng kannab pealkirja „Mida teha, et oleks küllalt raha?“. Ma ei kahtlegi, et loeng on välja müüdud.
Äriedu saadab ka horoskoobimeistreid nagu Igor Mang ja teised.

Vaimseid teejuhte saadavad naisjüngrid

Facebookis tegutseb grupp Teadlik Mees, mis koondab mehi, kes soovivad kohtuda iseenda sügavaima olemusega, oma ürgse väe ja teadliku mehega, mida juhib äritaustaga joogaõpetaja Raivo Juhanson ning mille kaudu maagiaärimehed turundavad oma üritusi. Üritused ei piirdu ainult meeste eneseotsingutega, on ka loenguid naiste ja meeste ühisest teest, mis viitab asjaolule, et maagiaäri ürituste taga on aegadele vastu pidanud skeem karismaatilisest vaimsest teejuhist-õpetajast ja tema naisjüngritest.

Maag kui üks mehelikkuse arhetüüp

Kuidas seletada uue aja võlurite, maagide ja nõidade edu? Maag, õpetaja, jutlustaja, võlur on C.G. Jungi õpetuse järgi üks ürgse mehelikkuse arhetüüpe. Maagi küpse mehelikkuse energia paneb liikvele meie kaasaegse tsivilisatsiooni, arvavad C.G Jungi õpetusest lähtuvad mütopoeetika jüngrid, kellest kõige tuntum on ehk Robert Bly, kelle Jungi arhetüüpide õpetusest lähtuv bestseller „Iron John: A book About Men“, 1990, käsitles uue aja mehe kriise ja uuris ürgse mehelikkuse lätteid. Eesti keeles ilmus „Iron John“ pealkirja all „Ürgmees“ (Huma, 2002), samuti on eesti keelde jõudnud sama autori „Kuningneitsi. Nais- ja meespooluse taasühinemine“ (Huma, 2005).
Robert Moore’i ja Douglas Gillette’i raamat „Kuningas, sõjamees, maag, armastaja. Teekond küpse mehelikkuse lätetele“ (1990, e.k. Huma, 2000) järgib Robert Bly poolt algatatud trendi ning annab põhjalikuma käsitluse ka maagi arhetüübist.

Isa arhetüübi nõrkus kultuuris ja mehelikkuse kriis

Robert Bly ise on oma teksti selgrooks valinud Grimmi muinasjutu, mille eestikeelne pealkiri on „Raudne lätteisand“. Bly tugineb oma käsitluses mitmetele kultuuriteoreetikutele – lisaks Jungile olgu nimetatud Mircea Eliade, Georg Dumezil jt, ning lähtub oma mõttekäikudes täbarast olukorrast, milles mehed end tänapäeva ühiskonnas  leiavad. Selle olukorra põhjustena ta näeb traditsioonilise isarolli allakäiku. Meeste küpsemine kaasaegses ühiskonnas poisist meheks on Bly ja tema järgijate arvates jäetud kulgema omasoodu ja mis kõige kahjulikum Bly arvates, domineerivate naiste hooleks. Kui eelmodernsetes kultuurides aitasid vanemad mehed poistel meheks kasvada erinevate rituaalide kaudu, meeste seltskondades jahil, sõjas, vaba aega veetes, siis tänapäeval saame Bly arvates rääkida „puuduvast isast“, kui meie kaasaegset lääne kultuuri defineerivast sümboolsest seisundist. Et isad on tööga hõivatud või pole neid peres üldse, mõjub kaasaegsele kultuurile Bly arvates destruktiivselt, olles depressiooni, kuritegevuse, juhtimise nõrkuse põhjuseks. Bly näeb meie kaasaegseid mehi kui ebaküpseid pooltäiskasvanuid, mille tõttu nad pole vastutusvõimelised oma peres, tööelus ega kogukondades. Oma nõrkuse kannavad nad edasi ka järgmistele põlvkondadele, kes siis omakorda kannatavad ebaküpsuse käes. Bly arvates on naised seisundit parandada püüdes võtnud alates eelmise sajandi 1960ndate noorsooliikumisest üle meeste positsiooni ja toonud paraku kaasa nn pehme mehe tekke, mida poeet pidas taunimisväärseks. Bly näeb lahendusena vanade mehelikkuse müütide taaselustamist ja spirituaalset kasvu. Vanades küpsemise teemalistes müütides ja kangelaslugudes on keskseks ränkraskete katsumuste ja üksinduse periood, mille kaudu toimub oma tõelise mehelikkuse leidmine. Kui sellised katsumuste ja küpsemise perioodid mehi puudutavates kultuurinormatiivides ja soorollistsenaariumides puuduvad, tuleb Bly hinnangul asemele depressioon ja alkoholism.
Bly vaimus tekkis 1990ndatel meesliikumisi, kus teoorias ja ka praktilistes laagrites otsiti kontakti oma mehelikkuse lätetega. Neid korraldati mäletatavasti ka Eestis, näiteks psühholoog Ülo Vihma juhtimisel. Meeste spirituaalsed eneseotsingud kestavad edasi juba nimetatud Lilleoru jt sarnastes populaarsetes vaimsetes keskustes, kus traditsioonilise mehelikkusega seotud edu- ja karjäärikarusellist vabaneda tahtvad mehed ja ka naised ennast otsimas käivad ja ka leiavad. Spirituaalsete otsingute keskmes on maagi arhetüüp, mis võib ilmuda õpetaja, vana targa mehe, tehnikameistrina.

Salatarkustest tehnilise vilumuseni

Carl Gustav Jungist ja kitsamalt Robert Blyst lähtuv mehelikkust käsitlev mütopoeetiline käsitlus seob tänapäeva teaduse ja muistsed õpetused ja kõige täpsemalt võtab ehk selle valdkonna kokku tõdemus: „asjad ei ole sellised, nagu tunduvad olevat“ nagu Moore ja Gillete oma raamatus: „Kuningas, sõjamees, maag, armastaja“ tõdevad. Viidatud autorid kirjeldavad maagi olemust järgnevalt: maagi pädevusse kuulub varjatud alade tunnetamine, tema energia abil suudame mõista enda elu sügavamalt. Alateadlike energiate vägi on nii suur, et neid tuleb juhtida, ohjeldada ja suunata, muidu koormab vägi vooluringi üle ja purustab tema isiksuse. Nüüdisaegsed maagid huvituvad salatarkustest ja jõududest ja oma eelkäijate kombel tehnilistest küsimusest, mis seonduvad väe ohjeldamisega, siia kuuluvad nt maagilised loitsud, manasõnad ja teised rituaalsed protsessid.
Maag on mõtlikkuse ja refleksiooni arhetüüp, mis kätkeb võimet irduda seesmistest ja välistest tormidest ning olla ühenduses sügavate tõdede ja jõuvarudega. Maag ühendab endas sisemise tarkuse ja tehnilise vilumuse. Spirituaalsete ametite rea teises, ratsionaalsemas otsas on muide ka teadlased, arstid, tehnikud, aga ei hakkaks siinkohal arutlema teaduse ja maagia suhete üle.

Mis kannustab ärimeestest maage tegutsema?

Kui Moore’i ja Gillette’i mõtteid edasi arendada, siis pole raske märgata, et väe ohjeldamise vahenditeks on ka mitmesugused keha kontrolli tehnikad, mille alla kuulub jooga, mitmesugused massaažiliigid, eriviisiline toitumine, droogid jms.
Mehelikkuse mõtestamine ja otsingud spirituaalses maailmas pole iseenesest kuidagi taunitavad. Kui edukad mehed leiavad, et ainult rahast ei piisa, et õnnelik olla ning on vaja oma tegevusele mingit sügavamat põhjendust leida, miks mitte. Sookriitilisest perspektiivist on huvitav see nähtus nii-öelda lahti lammutada ja näidata selle juuri, mis iganes ärimeestest maage siis ka ei kannustaks tegutsema, kas see on isikliku arengu siiras soov, tunnustuse vajadus, vastassoo tähelepanu vajadus või lihtsalt äri.

Comments

Popular posts from this blog

Muru ja kultuurisõda. Ilmus Eesti Ekspress, Areen 9.08.2022 (Arusaam mullani niidetud murust kui täiusliku korra kehastusest on visa kaduma)

Kurdan korteriühistu listis, et trimmeriga mullani äraniidetud murulapilt üksikute kõrte tasandamine ja lehepuhuriga laialiajamine kesksuvel on raiskamine, teen ettepaneku vähendada müra ja bensiinivingu niigi umbses õues –  ja saan vastu kahuritule: kujuta ette, teda segab niitmise müra! Ja õpetuse, et muru ei hävita mitte liiga sage niitmine, vaid et seda on vaja kasta.  Tuline niitmisdebatt on käivitunud erinevates Facebooki gruppides. Miks on tänapäeva maastikukujundus liikumas suunas, kus linn pole linn ja maa pole maa. Miks nõuab “häälekas vähemus” linnade muutmist põldudeks, tekitades liiklusohtlikke olukordi. Rahvusringhäälingu suvereporter teeb põhjaliku, hüsteerilisevõitu loo pikas rohus varitsevatest puukidest – otsekui haljastustehnika maaletooja tellimisel.   Bioloogid Urmas Tartes ja teised oponeerivad: puugid lõikavad kasu pigem nülitud rohust, kust teised liigid on välja tõrjutud.  Mõistan, et minu juhtum  ei ole selles valguses mingi korteriühistu tavaline nagelemine,

Aitäh, torumees! Eesti Ekspress, Areen 14.04.2021

Suure toidupoeketi märkamatu tapeet-taustamuusika katkestab praegu aeg ajalt pidulik-õõnes meeshääl, kuulutades: aitäh, eesliinitöötajad, et olemas olete! Aitäh, medõed, aitäh, kassapidajad. Aitäh õpetajad ja lasteaiakasvatajad, et teie panus võimaldab me elul jätkuda. Järgneb rutiinne meeldetuletus maskikandmise ja distantsihoidmise kohta.   Selgub, et tegu on Kaupmeeste Liidu kampaaniaga “Tänu sulle!”, mis kestab veel terve aprilli. Tõesti, aitäh! Olen minagi tänulik, et poed on lahti ja arstiabi on saadaval, riskite ju jätkuvalt oma elu ja tervisega. Ka õpetajad tõesti pingutavad praegu, et motivatsiooni kaotanud lastelt kuidagi hindelised tööd kätte saada, tänud neile.  Koroonaajastu on võimendanud tüüpiliste naiste ja meeste tööde erinevat väärtustamist. Naiste tööle on iseloomulik, et neid ei nähta avalikkuses olulisena enne, kui tekib oht,  et mingi töö jääb tegemata. Koroonaga seotud avalikus diskussioonis nimetati hooldajate ja õdede puudust pikka aega  "voodikohtade"

Eesti kultuur on alati olnud „multikultuur“. Intervjuu vastused ajakirjale Kulttuurivihkot jaanuar 2019. Ilmumas. Küsimused Maarit Haataja

Kuidas näeb välja 101-aastane Eesti kultuur tulevikus? Eesti kultuur jääb ka tulevikus omanäoliseks, ma arvan, ehkki globaalsed mõjud on üha rohkem tunda. Eesti kultuur on alati olnud mitmekesine „multikultuur“, sest meil on siin ajaloo vältel alati elanud erinevaid rahvusi. Minevikust on meil baltisaksa pärand, 20.sajandist nõukogude pärand. Vene vähemuse kultuuril on ikka olnud koht Eestis. Eesti kultuur on segu, kameeleon, mis muudab oma värve kiiresti, vastavalt trendidele ja moevooludele. Tal on siiski tuum, mida iseloomustab depressiivsus, must huumor, mõnevõrra head maitset ja ka tahumatust, toorust. Meie kultuur on pisut pehmem oma mentaliteedilt kui soome kultuur, ta on palju tagasihoidlikum kui vene kultuur. Tal on palju ühist läti kultuuriga, ehkki me võib-olla ei tunnista seda endale meelsasti. Popmuusikas on eelpool nimetatud tendentsid kõige huvitavamad. Täna on meil näiteks hea eesti rap -muusika, artistid nagu Arop, Nublu, Reket jt. Nõukogude pärandit kasu