Skip to main content

Rändepakt ja valitsuskriis: ühe poliitilise spektaakli anatoomiast


Rändelepingu ümber puhkenud ärevus on osa sisepoliitilisest spektaaklist, millega on olnud soov kahtluse alla seada välisminister Sven Mikseri pädevus Eesti välispoliitika juhtimisel ja sillutada teed võimupöördele pärast kevadisi valimisi.  

Välisministeeriumi ja Riigikogu väliskomisjoni diskussioon oleks võinud olla parem, see on tõsi.  Aga Riigikogus oleks võinud ÜRO rändepakt sel varasügisel olla arutusel suures saalis oluliselt tähtsa riikliku küsimusena (ORTK) -- kui väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson oleks seda tähtsaks pidanud või kui keegi väliskomisjoni liikmetest, näiteks Henn Põlluaas EKREst oleks selle teema vastu huvi tundnud ja oluliselt tähtsa riikliku küsimuse arutelu korraldamise oma fraktsiooniga kooskõlas tõstatanud. Miks magas väliskomisjon selle olulise teema maha, kui see on Eesti püsimajäämisele nii oluline, tahaks küsida ennekõike väliskomisjoni EKREsse kuuluvalt liikmelt Henn Põlluaasalt.
Välisminister Sven Mikser tutvustas valitsuse seisukohti ÜRO rändeleppe väljatöötamise teemal märtsis teatavasti väliskomisjoni koosolekul, kui komisjoni juhtis Keit Pentus-Rosimannus, kohal olid Henn Põlluaas (EKRE), Maire Aunaste (Isamaa), Andres Herkel (Vabaerakond), Anne Sulling (Reformierakond) ja allakirjutanu (SDE). Väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson oli komandeeringus. Mingit ärevust ÜRO rändedokument väliskomisjonis kevadel ei tekitanud, sest tegemist oli ja on tavapärase välispoliitilise deklaratiivse dokumendiga, mille väljatöötamise protsessis osalemist peeti loomulikuks.  Meediat sellise üld-deklaratiivsed dokumendid ja teemad üldjuhul ei huvita, sest neis puudub konflikt ja peategelased, neist ei saa lugu ja need ei kaja avalikkuses vastu.  Vaikus valitses kuni eelmise nädalani.
Nüüdseks, kui on olemas ka õiguskantsleri Ülle Madise hinnang, on selge, et ÜRO dokument on kooskõlas Eesti senise välispoliitilise suunaga ja mingit anomaaliat see endast senisel kursil ei kujuta  (kes välispoliitika tegemise praktikaga rohkem kursis, on sellest kogu skandaali kestmise aja aru saanud). Ka teistes, eriti Ida-Euroopa riikides on ÜRO rändepakti kasutanud parempopulistlikud jõud, et lõigata poliitilist profiiti ja poliitiline deklaratsioon on muudetud sisepoliitiliseks relvaks. Sama areng on nüüd toimunud ka Eestis. 
Eelmisel nädalal neljapäeval-reedel tekkis avalikkuses poliitilise spinni kaudu äkki ärev olukord, et Eestit on tabamas mingi fataalne pagulust soodustav dokument. Väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson esines neljapäeval 8.11 koosolekul avaldusega, kus heitis  välisministrile ette, et see pole ÜRO rändedokumenti parlamendile varem tutvustanud ja kutsus ta esmaspäeval 12.11 komisjoni infot andma – parem hilja kui mitte kunagi. Kõik olid sellega päri, igaks juhuks märgin, et välisminister käib erinevaid dokumente ja seisukohti väliskomisjonile tutvustamas pidevalt. 
Väliskomisjoni esimehe Marko Mihkelsoni kommunikatsioon on jõuline ja väga hea, ning avalikkuses jäi domineerima seisukoht, et president on Marokosse ÜRO üritusele mines andmas heaksiitu dokumendile, mida pole parlamendile ega avalikkusele piisavalt tutvustatud. Alles alates teisipäevast kolmapäevast hakkas Välisministeeriumi ja minister MIkseri poolt äkki tulema asjakohast suhtlust avalikkusega, nagu paisu tagant.

Hetkeks oli tunne, et probleem jääb väliskomisjoni ja ministeeriumi vaheliseks jõukatsumiseks, millest on saanud tavaline asi. Minister Mikser lubas väliskomisjonile viia dokument neljapäeval valitsusse ja järgev sündmuste käik on viinud juba teada valitsuskriisini, sest Isamaasse kuuluv justiitsminister Urmas Reinsalu ei ole nõus, et Eesti toetab ÜRO rändepakti, kuigi ka Isamaa(Maire Aunaste kaudu) on alates kevadisest väliskomisjoni koosolekust alates olnud informeeritud, et Eesti osaleb selle dokumendi väljatöötamisel. EKRE Henn Põlluaasa näol nõuab nüüd ministri tagasiastumist, sama kriitiline on olnud ka Reformierakonna fraktsiooni esimees Jürgen Ligi, kes osales ootamatult, Anne Sullingu asendusliikmena väliskomisjoni koosolekul 12.11, kus välisminister Sven Mikser jagas ÜRO pakti teemal selgitusi. Samas peab meenutama, et reformierakonna juht Kaja Kallas käis veel samal päeval, kui toimus väliskomisjoni ja ministri kohtumine, välja, et reformierakonnale sobib ÜRO rändedokument. Liiatigi – reformierakondlane Jürgen Ligi välisministrina ja president Toomas Hendrik Ilves olid 2016. aasta septembris ise kiitnud heaks New Yorgis ÜRO rändepaktile eelneva analoogilise dokumendi, New Yorgi deklaratsiooni. See ei põhjustanud avalikkuses mingisugust poleemikat, mitte mingit huvi ei tunud ka meedia.

Ehkki Eesti välispoliitilise suuna osas valitseb Eestis konsensus, näitab ÜRO rändedokumendi ümber toimuv möll, et välispoliitika on kahjuks haaratud valimiseelsesse võitlusse.  Varsti on parlamendi ees välisteenistuse uus seadus, mis võib välispoliitikast lähtuvat sisepoliitilist kemplemist veelgi võimendada. Näiteks on seal poliitiliselt tundlik punkt, mis näeb välisteenistusse siirduva ametniku perevormina, millele on tagatud hüvitised, ette ainult abielu, mitte näiteks registreeritud kooselu.
Välisministeeriumi ametnikud ja diplomaadid peavad aga ära klaarima selle välispoliitilise kahju, mida ÜRO dokumendi ümber toimunud sisepoliitiline kukepoks on Eestile juba igal juhul teinud.

Comments

Popular posts from this blog

Ka nõukogude ajal ei saanud moraalselt kahtlase taustaga kunstnikud teha Lenini skulptuuri. Ilmus Postimehes, 21.01.2018

Mind on 18. 01 Postimehes Hendrik Alla intervjuus Toomas Kirsiga seostatud 104 kirjaga NO-teatri ja Ojasoo vastu, millele ma alla kirjutanud ei ole ja ei kirjutakski, sest Ojasoo vastane seisukohavõtt on olulise demokraatliku põhiväärtuse: sõna- ja loomevabaduse vastane seisukohavõtt. Kui me hakkame vaikselt jälle arutame, millised kunstnikud on sobivad tegema riiklikult olulisi asju, avame me ehk tahtmatult laeka, mis õnnestus ENSV lõpuga kinni panna. Võib-olla on aeg kirjale alla kirjutajatele või ka üldsusele meenutada, et Eesti  oli kunagi üle 25 aasta tagasi Nõukogude Liidu koosseisus ja kultuur toimis tsensuuri tingimustes. Osa autoreid oli keelatud, osad olid soositud, osad ei saanud näiteks kunagi mingeid olulisi riiklikke tellimusi. Oluliseks näitajaks oli loomeinimeste poliitiline taust, aga ka moraalne taust. Eelistatud olid näiteks töölistaustaga kirjanikud kui „õige klassiteadvusega“ inimesed. Kahtlased olid need, kel sugulased välismaal, kes olid noorukina sattunud Saksa …

Kommentaar Eesti Ekspressi Areeni loole "Hüvasti, kõrged kontsad", ilmus EE 20.06.2018

Võimalik, et olen kingafetišist, vaikselt. Kingakarbid on minu jaoks vinüülplaadiümbriste kõrval pakend, mis südame kiiremini põksuma paneb. Kappides on kingi, mida olen meeltesegaduses ostnud ja mida  pole eriti kandnud, ent ära ei anna ega viska. Olen üles kasvanud nõukaajal, kui kingad olid midagi eksklusiivset. Riided sai õmmelda ja ma olen selles üllatus-üllatus väga osav, aga kingad tuli kuskilt saada. Liikusid jugoslaavia, portugali ja harva ka itaalia jm kingad, neid sai ka meremeeste poodidest mingi imesüsteemiga: meremehed said osa palka valuutapoodides kehtivates  kupongides ja need  liikusid  rahva seas. Nende  poodide kingalette mäletan siiani nostalgiaga. Vahel sai käidud Moskvas ja Leningradis, kus saksa, jugoslaavia ja poola poodidest sai paremat kaupa, ka kingi.  Mulle meeldivad platvormikingad, võib-olla selle taga mu teismeiga, kui need moes olid. Ema tõi Saksa DVst mullegi ühed, punutud platvormidega, teksariidest ja tikandiga, umbes 5 cm kõrged kotad. Sarnased ki…

Maag - mees nagu muiste. Ilmunud Feministeerium, 22.01, meeste ja mehelikkuste eri

http://feministeerium.ee/maag-mees-nagu-muiste/

Tuntud tipp-ärimees Urmas Sõõrumaa viibis mõni aeg tagasi vaimse puhastumise eesmärgil kuskil kaugel maal kinnises pimedas ruumis ning saavutas uue taseme valgustatuse. Ta harrastab mitmesuguseid vaimseid ja füüsilisi praktikaid ja ka populariseerib neid avalikkuses pidevalt. Oma kasvanud väekust soovis mees viimati realiseerida kommunaalpoliitikas, osaledes Tallinna linnavolikogu valmistel 2017. aasta oktoobris. Praeguses Eestis tekitab spirituaalseks guruks ära pööranud ettevõtja, kes oma Tallinna kesklinnas toimuvates kinnisvaraarendustes kasutab pendlimehe teenuseid, küll vastakaid tundeid, ent kuna tänane maag on taustalt edukas ärimees, siis inimesed usuvad, et kõik, mida ta puudutab, muutub kullaks. Edu kommunaalpoliitikasse pürgimisel siiski ei kaasnenud, küllap paistsid ärihuvide karvased kõrvad Sõõrumaa juhitud ettevõtjate poliitiliste ambitsioonide tagant liiga hästi välja ja peletasid valijad eemale. Siiski on Urmas Sõõrumaa nõ…