Lugesin ja mõtestasin internetikultuuri-teemalist uudisteost: E.J. White. "An Unified Theory of Cats on the Internet”, Stanford Briefs 2020.
Kui tahad Facebookis laike saada, postita kassipilt, veel parem: video. Kass on pehme, kena, ajatu -- ja tühi. Talle saab tähendusi juurde pookida, temaga saab igasuguseid asju müüa, teha nalja, aga rõhuda ka sotsiaalsele vastutusele ja mõelda inimese ja ühiskonna suhte üle. Kass iseloomustab oma olemusega vastupanukultuurina arenenud internetti. Nad seostuvad ühiskonna “teistega”: pigem naiste ja pehmete väärtustega ning vastanduvad institutsioonidele ja korrale.
Kui Fideelia korjas tänavalt üles karvase triibiku, kelle nimeks sai Kant Nurrkärakas, jälgisin ka tema saatust: kas ta leiab ikka kodu või jätab Fideelia ta endale viiendaks kassiks.
Pontsu, Buffy, Kretu, Metsik Onu Leo ja Kant Nurrkärakas on Eesti mõistes staarkassid, kelle askeldusi ja saatust jälgib sotsiaalmeedia kaudu pühendunud fännkond.
Tänavakasside päästimisele pühendunud vabaühendused Eestis on samuti toonud oma hoolealused internetti, esitledes nende lugusid ja pidades blogisid, presenteerides muu hulgas päeva kassi, kellel on nimi ja kellest on leidlikult tehtud isiksused.
Teadus kassidest internetis?
Stanfordi ülikooli kirjastuselt ilmus hiljuti kultuuriuurija Elyse White'i raamat “Ühtne teooria internetikassidest”, mis on esimene omataoline akadeemiline käsitlus (E.J. White. An Unified Theory of Cats on the Internet”, Stanford Briefs 2020). Raamat ei ole siiski kasside elust, vaid internetist, häkkerieetikast, meediastumisest ja osaluskultuurist. Internetikasse uurides saab autori hinnangul näha, kuidas kultuur muudab tehnoloogiat ja kuidas tehnoloogia võimalused mõjutavad kultuuri. Pealtnäha tühises lobas, meemides, naljavideotes, kommentaarilõimedes on osaluskultuuri teoreetikud näinud poliitilist potentsiaali, jõudu, mis võib kaasa tuua muutusi.
Suur osas interneti tänasest funktsioonist on sotsiaalne suhtlus, kuigi selle laialdasse kasutusse tuleku alguses võidi mõelda, et tegu on suurepärase tehnilise kanaliga mõtteka info levitamiseks. Juba interneti arengut kirjeldav teos “The Network Nation” (1978) nentis varajasi võrgustikke nagu ARPANET jt analüüsides, et internetti hakati kasutama suvalise ja tühise sisu edastamiseks. 1986 täheldas Harward Business Review inimeste kalduvust arvutis aega raisata. Aastate jooksul on aga just ajaraiskamine arvutis: sotsiaalmeedia osutunud ühiskonda kõige rohkem muutvaks nähtuseks ja ka kõige suuremaks rahategemise kohaks.
Kassikaamerate ajastu avas KittyCam, mis jälgis kontorikassi reklaamibüroos Californias. Et kaamera oli statsionaarne, ilmus kass sinna vaid aeg-ajalt. Reklaamibüroo arendas sellest välja turundusteema, hakates kassist avaldama lugusid. 1997 loodi Massachussettsis internetilehekülg Päeva Lemmikloom, 1998 kasvas sellest välja lehekülg Päeva Kass. Esialgu olid kassipildid üsna tavapärased, erinevalt tänasest, kus internetistaar peab olema pisut veider ja eriliselt nummi nagu Grumpy Cat või Zelda.
Musta huumoriga pikitud kassikujutistest internetis olgu nimetatud skanneeritud kasside piltide levitamine ettevõtmises Cat Scan Project või kurje kasse esitlev My Cat Hates You lehekülg, või tehnofriiklik Infinite Cat Project, mis kujutas kasse vaatamas kasse, kes vaatavad kasse, kes vaatavad kasse jne.
Esimene tõeliselt kuulus kass internetis oli Frank the Cat, aastast 2002. Inglismaalt pärit kass sai viga, ta päästeti ja tead hakati jälgima veebikaamera kaudu. Paari nädalaga sai kassikamera kanal 500000 külastust.
Kassivideote süstemaatiline ülespanek netti algas koos Youtube'i tulekuga. Kanali testvideogi kujutas ühe selle looja Steve Cheni kassi lõnga jahtimas. Viraalseks -- massilise levikuga tegelaseks -- muutus esimeste seas Jaapanis elav kass, Scottish fold tõugu priske Maru, kes armastas karpidesse ja teistesse kitsastesse kohtadesse ronida. Kuulsad on olnud Keyboard Cat, kes justkui mängis klahvpille, samuti must kass Henri, Le Chat Noir, kes teeb prantsuse aktsendiga kaadritagust häält erinevatele lugudele. Teada on internetis esinevad kassibändid jm. 2012 toimus esimene internetikasside festival Minneapolise Walker Art Center eestvõttel. Paljudest staarkassidest on interenetiesinemise kõrvalsaadusena loodud tooteseeriaid.
Kass kui interneti sümbol
Kass-staarid pole siiski tekkinud tühja koha peale. White leiab, et internetikultuuri olemuses on midagi kassilikku. Internet sündis küll kaitsevaldkonnas, aga elama hakkas alternatiivse info-ja suhtlusvõrgustikuna. Kui internetikogukond tekkis, siis oli tegu autsaiderite liikumisega, kes töötasid peavoolu vastu ja kelle jaoks sarkasm (snark) ja võõrandumine olid osa identiteedist.
Läbi ajaloo on trükimeedia olnud koertekeskne, aga internet on kasside maailm, leiab White: ”Koerad on raamatutest, kassid on bittidest”. Kui koer on usaldusväärne, ennustatav, püsiv, võimulähedane ja truu, siis kassi olemuses on mingi juhuslikkus, suvalisus, allumatus, kõikjal-ja-ei-kuskil-olek. Lääne kultuuris on kass olnud isepäisuse, aga ka kannatuse, viha ja võõrandumise sümbol.
Poeet Kenneth Goldsmithi 2016.aasta raamatu “Raisates aega internetis” (“Wasting Time on the Internet”) kaanel oli kassipoeg, kuigi raamatus kassidest juttu ei tehtudki. Ka Economist ja New York Times on interneti-teemaliste artiklite illustreerimiseks kasutanud kassi kujutisi. Reddit, seltskonnauudiste portaal reklaamib ennast kassi kujundiga: “Tule kasside, jää empaatia pärast.” Buzzfeed defineerib ennast samas vaimus: et internetti hoiavad teadagi töös kassid, siis on just Kasside Jõud (Cat Power) ühikuks, millega mõõta ennast Buzzfeedi kogukonna edetabelites.
Google'i esimesed katsed tehisintellektiga hõlmasid muide nägude, inimese ja kassikujutiste äratundmist. Ka traditsiooniline meedia märkas, et kassid kuuluvad IT-nohikute (geek) kultuuri. 2005 deklareeris New York Times: “Just kassid on võrgu loomad. Nad on kõikjal.” 2013 deklareeris CBS News: “Kassivideod valdavad interneti ja turunduse”.
Kodanikumeedia uurija Ethan Zukermani tuntud määratlus tsensuurist ja osalusmeediast kõlab: “cute cat theory of digital activism”. Juba 2015 oli New Yorgi Liikuvate Piltide muuseumis (Museum of the Moving Image) näitus “How Cats Took Over the Internet”. Dick Hebdige, kaasaja populaarkultuuri uurija defineerib kassi kui semiootilist geriljarelva (semiotic guerilla warfare), millega õõnestada peavoolukultuuri.
Kassid ja kurjus
Internetikassid kui meemid pole üldse alati nunnud.
Rahvakultuuris, näiteks muinasjuttudes ongi kass tavaliselt kurja tähistajaks, nõia saatjaks või kehastuseks, kuigi ta võib osutuda ka ootamatuks üleloomulike võimetega abistajaks, nagu Saabastega Kass, kes tõi ta omanikule varanduse ja õnne. Kasside piinamine ja nende kannatuste jälgimine oli keskajal levinud lõbustus, kirjeldab Robert Darnton oma raamatus “The Great Cat Massacre” (1984). Tänapäeval kasside piinamist üldiselt taunitakse, ent loomakaitse seisukohalt on kiusamine ka selline süütuna näiv meem “kassid ja kurgid”, mis levis kulutulena ka Eestis. Kassid kardavad instinktiivselt roomajaid ja kurgi kuju meenutab neile seda. Kurgi ootamatu ilmumine kasside vaatevälja põhjustas ehmatust ja hirmu, mis inimese pilgule paistis muidugi naljakas.
Japonism lääne popkultuuris
Jaapani kultuuris on kassil pikk ajalugu, teda on seotud deemonitega, üleloomulikuga.
1999 lõi Hiroyuki Nishimura, Tokyo ettevõtja internetilehekülje 2channel. See oli põhimõtteliselt anonüümne ja andis võimaluse sõltumatutele häältele tugeva sotsiaalse kontrolliga jaapani ühiskonnas. 2channeli maskott oli Mona, kassi ja karu sarnane kriipsudest ja punktidest olend, temale lisaks karakterid nagu kass Giko, Fusa-Giko, emane kass karbis Shii, riisikoogiga peas kass Onigirl, Fusa-Mona, maskott Mona karvane versioon, Korea versioon Monast Nida, Mona kaaslane Morara, depressiivsust tähistav kass Hikki; koerakujutis Zonu, mis tähistas vastutamatust, mitte arvesse minekut (unaccountability).
Tuntud brändi Hello Kitty kassinägude kultuurilisel taustal on jaapani traditsiooniline viis kujutada stiliseeritult nägu: abstraktselt ja ülimalt lihtsustatult erinevate emotsioonide väljendamiseks. See traditsioon on seotud ka emotikonide tekkega.
Emoji-d, täna tuntud kui emotikonid, on pärit jaapani piktogrammidest, sõna e on pilt ja moji karakter. Emotikonid tekkisid Apple'i seadmetesse 2011, Windowsi seadmetes 2012 ja Nadroidi telefonides on aastast 2013. Jaapanis kasutati neid juba 1990ndatel esimestes mobiiltelefonides. Esimeste 176 emotikoni hulgas oli ka vurruline, naeratav kass.
Otaku-kultuur, porno ja Lolcat
4chan.netis tekkis ka nunnude kassipiltide levitamise traditsioon laupäeviti, neid päevi hakati nimetama Caturday´deks. Kenade kassipiltide juurde oli tavaks panna sellega mitteseostuv sisu, kasutades vigast inglise keelt. Nii tekkis viraalseks muutunud Lolcat, makro, kassipilt, mille juurde lisati mõni mõttetu lause (Lol on lühend väljendist laughing out loud). Nunnude kassipiltide ja agressiivse sisu ühendamine sai termini lolspeak. Selle keel sisaldab fraase, mis on levinud häkkerite suhtluses ja mängurite hulgas, tas on jaapani inglise keele japanglishi elemente, mis seostuvad toodete ja brändidega nagu Game Boy (mängukonsool), Walkman (kaasaskantav kassetimängija), Hello Kitty, lendu läksid laused nagu “A winner is you” jm veidrused.
Lolspeak oli seotud noorte meeste probleemidega ja naljadega, näiteks oli üks esimesi pilte kassist, kes vaatab läbi laes oleva augu alla: “Ceiling cat is watching you masturbate” või jaapani peletiste Doko-kunide võitlust kujutav pilt, kus nad jahtisid kassipoegi tekstiga: “Every time you masturbate, God kills a kitten. Please, think of the kittens.”
Märksõnad, mis sellega seostuvad, on odorless ehk lõhnatus: jaapani neopop on reprodutseeritav, remiksitav, universaalselt tarbitav. See kultuur on ekraanidel esitamiseks sobiv, vahetu, nunnu, lapsik: kiisud, sädelevad ükssarvikud, suuresilmsed selfid muutuvad arusaadavaks kui mõtestada selle cute style'i protestivaimu, alternatiivsust, punk-hoiakut.
Jaapani antisotsiaalne cute style on poliitiline vastupanukultuur, selle rõhutatud lapselikkus on protest. Jätkuv mängimise seisund on jaapani noortekultuuri vastus töö, enesedistsipliini, vastutuse ja väljakannatamise eetika, kõva töö ja kohustuste tähtsustamisele. Cutie´d sooviksid justkui lapsepõlve jätkata ja ignoreerida ühiskonda.
Nunnu ehk cute kasside puhul sisaldab kohustuslik kuvand ka kerget puuet nagu kasside Grumpy Cat või Lil Bubi puhul, kus kergest füüsilisest eripärast on saanud kultusobjekt. Seda puuet tähistab jaapani sõna kawaii, haavatav ja nunnu.
Lolcat: “I Can Has Cheezburger?”
2007 USA nohikute 4chani portaalis, lõimes Something Awful Caturday puhul välja käidud paks hall kass, kes küsis “I Can Has Cheezburger?” on ehk tuntuim internetimeem (vt ka Katrin Tiidenberg “Ihu ja hingega internetis”, TLÜ 2017).
Lolcati ajastu tähistab interneti osalusveebi leviku uut etappi, algselt musta huumorit viljelevate nohikute ringist liikus meem paraku massidesse ja hakkas seostuma toetamise, kena-olemise, sõpruse avaldamisega internetikeskkonnas. Lolcat võimaldas internetikasutajatel ka naerda iseenda üle, oma elukauguse, kõrvalejäetuse, täbarate olukordade üle. Lolcati meemide hulka kuuluvad nt mäugumine soovimatu kaaslases suunas, abielu-teemaline huumor.
Kommuunid, kus Lolcat alguse sai, loobusid sellest, kui meem jõudis “kentsakate naiste” kasutusse ehk nagu üks Something Awful seltskonna liige märkis: siis, kui ta ema hakkas saatma Lolcat-meeme.
Pärast Lolcati hakkas kassikujutisi levima gif-ide, paarisekundiliste videote ja pildiseeriatena.
2018 postitas Emilie Chang kassigrupis meemi veterinaari poolt kasutatava kasside normaalse kaalu tabeliga, kus paksule kassile oli juurde pandud tekst “OH LAWD HE COMIN.” Seegi läks Twitteris viraalseks ja teksti täiendati erinevate laienditega nagu “i can feel he comin in the air tonight/oh lawd” jne.
Comments
Post a Comment