Skip to main content

Valimiskampaania on jõudnud higi ja vere faasi

Reformierakonda kuuluvad rahvuslastest koolijuhid koos Eesti Keele Instituudi rahvuslasest juhiga on raevukalt üles võtnud haridusminister Ossinovski vene kooli reformi teema. Viimastel nädalatel peabki valmiskampaanias haistma vere lõhna ja eesti-vene vastandamine töötab alati. Imelik ainult, et need inimesed on reformierakonnast ja mitte EKREs. Praegu ei saa kandidaadid vist enam erakonda vahetada? Kuidas saab Eesti tulevik mõne arvates tänases maailmas olla marurahvuslik?!? Rahvast on riigis vähem kui mõne Euroopa tavalise linna linnaosas, aga käib pirtsutamine, kuidas teistest rahvustest inimesed siinmail peavad elama ja keeldutakse arutamast, kas oleks võimalik praegusest arukam hariduskorraldus vene koolis. Et ka vene noorte keskhariduse eesmärk oleks edasiõppimisvõimekus mõnel erialal, mitte lihtsalt eesti keeles lihttöid teha. Venelaste integreerimise asemel näib paljude põhisooviks siiski, et „nad“ kas ära läheksid või ümber rahvustuksid nii, et oma nimi ka meeles ei seisaks. Marurahvuslus, mis paraku alati ujub pinnale, kui inimesel või rahval on mingitel põhjustel paha olla, on kindlasti üks põhjus, miks Eestist läheb ära mõnigi lääne spetsialist või kosmopoliitsema vaimuga eesti noor. Ei viitsi jah olla ainult rahvuse kandja, nagu mingi tõuloom, kelle põhiülesanne on tõugu säilitada ja edasi kanda, ennekõike aga tõupuhtust säilitada. Selline farmi ja juurdekasvu ideoloogia kannab ka iibeteemat meil siin Eestis, aga praegu seda teemat ei arenda. Ustavaim osa parteiinimestest käib praegu ukselt uksele. Hinnatuim kapital on palju vaba aega, väledad jalad, hea võhm ja lõputu suuvärk, et läbi suhelda sadu ja sadu võõraid inimesi. Mehaaniliselt, masinliku visadusega. Higi tilgub, punktid kogunevad. Ukselt-uksele kampaanias kogutakse ennekõike erakonnasisest krediiti, sest olulisim tulemus on kontaktide arv. Tänavalt korjatud võõra inimese hääl on erakonna silmis väärtuslikum kui teleekraani või mõne muu meediumi poolt vahendatud suhtluse kaudu tulnud hääl. Ilmselt sellepärast, et selle hääle võib saada igaüks täiesti ilma eelneva kapitalita muus eluvaldkonnas, lihtsalt hea suhtluse eest, seega see on kuidagi demokraatlikum hääl kui näiteks mõnele kirjanikule või näitlejale tema kuulsuse eest antud hääl. Tänavalt või ukselt uksele kontaktist saadud hääl on nagu igamehehääl ja näitab, et "poliitikas on kõik võrdsed" (siin olen irooniline). Lõplikus punktilugemises 1. märtsil pole aga vahet, kes mille eest hääled sai ja kes nad andis.

Comments

  1. Austatud Barbi Pilvre!

    Oleks väga tore, kui teeksite vahet marurahvuslusel ja rahvuslusel. Viimane on pea läbinisti inimlik lähenemine. Pealegi ei saa iga asja puhul hakata rääkima marurahvuslusest ja äärmuslusest. Pigem tundub see postitus olema (vasak)äärmuslik, sest siit õhkab vaenu igast sõnast ja lausest. Ma küll ei tea, et Reformierakonnas rahvuslasi oleks, aga et EKRE häid inimesi ootab, selles pole kahtlustki. Ja ehk tõesti on kellegi jaoks nii nunnu 44 000 eestlase asendamine 44 000 immigrandiga. Minu jaoks mitte. Seda tpeaks nägija mõistma meie lähiajaloost, Euroopa riikide toimuvast, laevadel jm juhtuvast jne. Iga inimese jaoks peaks olema kõige olulisem KODU. Koht, kust saavad alguse hoolivus, sallivus (ahjaa, kellegi arvates on sallimatud ju rahvuslased ja Hitler-Vooglaid), armastus, mõistmine. Üksikud väljarändajad seda ei riku, küll aga massiline väljarändamine näitab, et kodutunnet ei ole enam!
    Mina ei kandideeri (otsustasin, et head saab teha ka olemas olles), ei koputa ukselt-uksele ja eeldan, et hääled antakse kodu väärtustamise, tehtud heategude, mõistmise ja aadete eest! Seepärast soovitangi oluliste teemadega tutvumist ja üksiti õppida ümbritsevast paremat välja sõeluma.

    ReplyDelete
  2. Barbiga pole mõtet proovida diskuteerida, ta on marksist ehk toetab pederaste, neegreid ja konksikuid. Heil!

    ReplyDelete
  3. Sutrop jagas bussis pudeliavajaid. Pole veel proovind, kas avab:)

    ReplyDelete

Post a Comment

Popular posts from this blog

Muru ja kultuurisõda. Ilmus Eesti Ekspress, Areen 9.08.2022 (Arusaam mullani niidetud murust kui täiusliku korra kehastusest on visa kaduma)

Kurdan korteriühistu listis, et trimmeriga mullani äraniidetud murulapilt üksikute kõrte tasandamine ja lehepuhuriga laialiajamine kesksuvel on raiskamine, teen ettepaneku vähendada müra ja bensiinivingu niigi umbses õues –  ja saan vastu kahuritule: kujuta ette, teda segab niitmise müra! Ja õpetuse, et muru ei hävita mitte liiga sage niitmine, vaid et seda on vaja kasta.  Tuline niitmisdebatt on käivitunud erinevates Facebooki gruppides. Miks on tänapäeva maastikukujundus liikumas suunas, kus linn pole linn ja maa pole maa. Miks nõuab “häälekas vähemus” linnade muutmist põldudeks, tekitades liiklusohtlikke olukordi. Rahvusringhäälingu suvereporter teeb põhjaliku, hüsteerilisevõitu loo pikas rohus varitsevatest puukidest – otsekui haljastustehnika maaletooja tellimisel.   Bioloogid Urmas Tartes ja teised oponeerivad: puugid lõikavad kasu pigem nülitud rohust, kust teised liigid on välja tõrjutud.  Mõistan, et minu juhtum  ei ole selles valguses mingi korteriühistu tavaline nagelemine,

Aitäh, torumees! Eesti Ekspress, Areen 14.04.2021

Suure toidupoeketi märkamatu tapeet-taustamuusika katkestab praegu aeg ajalt pidulik-õõnes meeshääl, kuulutades: aitäh, eesliinitöötajad, et olemas olete! Aitäh, medõed, aitäh, kassapidajad. Aitäh õpetajad ja lasteaiakasvatajad, et teie panus võimaldab me elul jätkuda. Järgneb rutiinne meeldetuletus maskikandmise ja distantsihoidmise kohta.   Selgub, et tegu on Kaupmeeste Liidu kampaaniaga “Tänu sulle!”, mis kestab veel terve aprilli. Tõesti, aitäh! Olen minagi tänulik, et poed on lahti ja arstiabi on saadaval, riskite ju jätkuvalt oma elu ja tervisega. Ka õpetajad tõesti pingutavad praegu, et motivatsiooni kaotanud lastelt kuidagi hindelised tööd kätte saada, tänud neile.  Koroonaajastu on võimendanud tüüpiliste naiste ja meeste tööde erinevat väärtustamist. Naiste tööle on iseloomulik, et neid ei nähta avalikkuses olulisena enne, kui tekib oht,  et mingi töö jääb tegemata. Koroonaga seotud avalikus diskussioonis nimetati hooldajate ja õdede puudust pikka aega  "voodikohtade"

Eesti kultuur on alati olnud „multikultuur“. Intervjuu vastused ajakirjale Kulttuurivihkot jaanuar 2019. Ilmumas. Küsimused Maarit Haataja

Kuidas näeb välja 101-aastane Eesti kultuur tulevikus? Eesti kultuur jääb ka tulevikus omanäoliseks, ma arvan, ehkki globaalsed mõjud on üha rohkem tunda. Eesti kultuur on alati olnud mitmekesine „multikultuur“, sest meil on siin ajaloo vältel alati elanud erinevaid rahvusi. Minevikust on meil baltisaksa pärand, 20.sajandist nõukogude pärand. Vene vähemuse kultuuril on ikka olnud koht Eestis. Eesti kultuur on segu, kameeleon, mis muudab oma värve kiiresti, vastavalt trendidele ja moevooludele. Tal on siiski tuum, mida iseloomustab depressiivsus, must huumor, mõnevõrra head maitset ja ka tahumatust, toorust. Meie kultuur on pisut pehmem oma mentaliteedilt kui soome kultuur, ta on palju tagasihoidlikum kui vene kultuur. Tal on palju ühist läti kultuuriga, ehkki me võib-olla ei tunnista seda endale meelsasti. Popmuusikas on eelpool nimetatud tendentsid kõige huvitavamad. Täna on meil näiteks hea eesti rap -muusika, artistid nagu Arop, Nublu, Reket jt. Nõukogude pärandit kasu