Skip to main content

Valimiskampaania on jõudnud higi ja vere faasi

Reformierakonda kuuluvad rahvuslastest koolijuhid koos Eesti Keele Instituudi rahvuslasest juhiga on raevukalt üles võtnud haridusminister Ossinovski vene kooli reformi teema. Viimastel nädalatel peabki valmiskampaanias haistma vere lõhna ja eesti-vene vastandamine töötab alati. Imelik ainult, et need inimesed on reformierakonnast ja mitte EKREs. Praegu ei saa kandidaadid vist enam erakonda vahetada? Kuidas saab Eesti tulevik mõne arvates tänases maailmas olla marurahvuslik?!? Rahvast on riigis vähem kui mõne Euroopa tavalise linna linnaosas, aga käib pirtsutamine, kuidas teistest rahvustest inimesed siinmail peavad elama ja keeldutakse arutamast, kas oleks võimalik praegusest arukam hariduskorraldus vene koolis. Et ka vene noorte keskhariduse eesmärk oleks edasiõppimisvõimekus mõnel erialal, mitte lihtsalt eesti keeles lihttöid teha. Venelaste integreerimise asemel näib paljude põhisooviks siiski, et „nad“ kas ära läheksid või ümber rahvustuksid nii, et oma nimi ka meeles ei seisaks. Marurahvuslus, mis paraku alati ujub pinnale, kui inimesel või rahval on mingitel põhjustel paha olla, on kindlasti üks põhjus, miks Eestist läheb ära mõnigi lääne spetsialist või kosmopoliitsema vaimuga eesti noor. Ei viitsi jah olla ainult rahvuse kandja, nagu mingi tõuloom, kelle põhiülesanne on tõugu säilitada ja edasi kanda, ennekõike aga tõupuhtust säilitada. Selline farmi ja juurdekasvu ideoloogia kannab ka iibeteemat meil siin Eestis, aga praegu seda teemat ei arenda. Ustavaim osa parteiinimestest käib praegu ukselt uksele. Hinnatuim kapital on palju vaba aega, väledad jalad, hea võhm ja lõputu suuvärk, et läbi suhelda sadu ja sadu võõraid inimesi. Mehaaniliselt, masinliku visadusega. Higi tilgub, punktid kogunevad. Ukselt-uksele kampaanias kogutakse ennekõike erakonnasisest krediiti, sest olulisim tulemus on kontaktide arv. Tänavalt korjatud võõra inimese hääl on erakonna silmis väärtuslikum kui teleekraani või mõne muu meediumi poolt vahendatud suhtluse kaudu tulnud hääl. Ilmselt sellepärast, et selle hääle võib saada igaüks täiesti ilma eelneva kapitalita muus eluvaldkonnas, lihtsalt hea suhtluse eest, seega see on kuidagi demokraatlikum hääl kui näiteks mõnele kirjanikule või näitlejale tema kuulsuse eest antud hääl. Tänavalt või ukselt uksele kontaktist saadud hääl on nagu igamehehääl ja näitab, et "poliitikas on kõik võrdsed" (siin olen irooniline). Lõplikus punktilugemises 1. märtsil pole aga vahet, kes mille eest hääled sai ja kes nad andis.

Comments

  1. Austatud Barbi Pilvre!

    Oleks väga tore, kui teeksite vahet marurahvuslusel ja rahvuslusel. Viimane on pea läbinisti inimlik lähenemine. Pealegi ei saa iga asja puhul hakata rääkima marurahvuslusest ja äärmuslusest. Pigem tundub see postitus olema (vasak)äärmuslik, sest siit õhkab vaenu igast sõnast ja lausest. Ma küll ei tea, et Reformierakonnas rahvuslasi oleks, aga et EKRE häid inimesi ootab, selles pole kahtlustki. Ja ehk tõesti on kellegi jaoks nii nunnu 44 000 eestlase asendamine 44 000 immigrandiga. Minu jaoks mitte. Seda tpeaks nägija mõistma meie lähiajaloost, Euroopa riikide toimuvast, laevadel jm juhtuvast jne. Iga inimese jaoks peaks olema kõige olulisem KODU. Koht, kust saavad alguse hoolivus, sallivus (ahjaa, kellegi arvates on sallimatud ju rahvuslased ja Hitler-Vooglaid), armastus, mõistmine. Üksikud väljarändajad seda ei riku, küll aga massiline väljarändamine näitab, et kodutunnet ei ole enam!
    Mina ei kandideeri (otsustasin, et head saab teha ka olemas olles), ei koputa ukselt-uksele ja eeldan, et hääled antakse kodu väärtustamise, tehtud heategude, mõistmise ja aadete eest! Seepärast soovitangi oluliste teemadega tutvumist ja üksiti õppida ümbritsevast paremat välja sõeluma.

    ReplyDelete
  2. Barbiga pole mõtet proovida diskuteerida, ta on marksist ehk toetab pederaste, neegreid ja konksikuid. Heil!

    ReplyDelete
  3. Sutrop jagas bussis pudeliavajaid. Pole veel proovind, kas avab:)

    ReplyDelete

Post a Comment

Popular posts from this blog

Mehed, mis lahti? Ilmus Eesti Ekspress, Areen 29.11.2017

„Sina oledki mees, sa ei ole oma naise sõbranna, kiisu, laps, vend või kutsu,“ kirjutab Jesper Parve, korvpallur, toiduettevõtja ja kirjamees oma värskes raamatus „Mees. Otse ja ausalt. Vägi. Kriis. Naised. Vaim. Isa. Tervis. Sõbrad. Edu“ (Pilgrim, 2017), kutsudes mehi üles eneseotsingutele. Lääneriikides alates eelmise sajandi 1980ndate lõpust arenema hakanud soouuringute järellainetusena tekkinud populaarne meeste- ja mehelikkuseteema üle arutlemine on Eestiski jõudmas uude dimensiooni – meheksolemise eneseabiõpikuteni. Eesti raamatulettidele on viimasel ajal tekkinud meesteraamatud, mis on mõeldud abiks elus justnimelt mehena hakkamasaamisel. Kirjastus Pilgrim, juhtiv spirituaalse kirjanduse väljaandja on neid avaldanud lausa järjekindlalt: lisaks nimetatud Jesper Parve raamatule on ilmunud David Deida „Tõelise mehe tee. Vaimne teejuht naiste, töö ja seksuaalse ihaga toimetulekuks“ ( 2007) ja Robert Augustus Mastersi „Mina olen mees. Teejuht tõelise mehelikkuse väeni“ ( 2017). Hea…

Teadlased peaks Eesti ühiskonnas rohkem kaasa rääkima, ilmus EPL 24.01.2017

Samal ajal kui ülikoolides toodetakse üha enam teadmist ühiskonnast ja inimesest,  valitseb Eesti avalikkuses segamatult tõejärgne situatsioon,  voodoo, silmamoondus ja hookuspookus, mida kütab meedia.

Peaminister Jüri Ratase teadus- ja arendustegevuse teemalisest ülevaatest teisipäeval Riigikogus jäi kõlama, et ehkki Eestis on välja kujunenud kõrgetasemeline teadus-arendustegevus ning riik panustab selle taseme säilitamiseks ja edendamiseks olulisel määral ressursse, oleks vaja suurendada teaduse ja ettevõtluse  vahelist koostööd. Innovaatiline mõte—kui see on avalikest ressurssidest rahastatud, peaks sagedamini jõudma teadusest ka praktikasse ja peaks olema rakendatav Eesti inimeste hüvanguks.
Ühest küljest võiks leppida, et Eesti teadus elab oma elevandiluutornis ega suhestu ümbritseva ühiskonnaga. Laiema avalikkuse  jaoks on teaduslikud ülesandepüstitused ja teaduslik teadmine  nagunii liiga keerulised. Et teaduslikku teadmist on keeruline taandada meedia mustvalgete formaatide jaok…

Kõne vene küsimusest liberaalse demokraatia kui oluliselt tähtsa riikliku küsimuse (ORTK) arutelul 21.09.2017 Riigikogus

Tahan puudutada vene küsimust, mis on Eesti demokraatia teema üks põhiküsimusi. Me oleme siin täna puudutanud küll kooseluseadust ja pagulashirmu, kuid tegelikult on demokraatiadiskussiooni selline vaikimisi olev eeldus ikkagi vene küsimus ja rahvusteema kohalike valimiste põhiküsimusena meil igapäevaselt agendas.
Kunagi oli ühes toimetuses, kus ma töötasin, kolleeg Andrei, üks kujundaja. Kena, viisakas, intelligentne, lisaks peaaegu aktsendivabalt eestikeelne vene noormees. Temaga saadi hästi läbi, aga see suhtlemine polnud kunagi vaba. Tööl on nüüd tavaline ka see, et tekib konflikte ja ollakse kurjad, kuid keegi eestlastest ei julgenud kunagi Andreiga õiendada. Sõbralikkus Andrei vastu oli võlts ja pingutatud. Integreerunud venelasi kohtleb eestlane tavaliselt siidkinnastes, ettevaatlikult, justkui kartes katki teha. Kas tõesti tänulikkusest selle eest, et nad on eesti keele ära õppinud? Või on see tavaline võhivõõraga suhtlemise viisakus, mis näitab, et saadakse omavahel hakkama kü…