Skip to main content

Mis eristab EKRE ja SDE valijat?

"Mis eristab EKRE ja SDE valijat?" Sellise küsimuse esitas üks Soome sotsiaaldemokraat SDE naiskogu Kadri eelmisel nädalal toimunud rahvusvahelisel naiste- ja poliitika-teemalisel seminaril esimees Sven Mikserile. Esimees keerutas osavalt välja, viidates valija profiilile: EKREt valib pigem vanem vähemharitud mees maalt, SDEd pigem keskealine haritud naine linnast. Ma arvan, et Sven Mikser tegelikult sai väga hästi aru soome sotsi kimbatusest, kui viimane oli ära kuulanud kesiste valimistulemuste teemalise arutelu, kus sotside kaotust põhjendati vene kaardiga ja vene-eesti teema väljatoomise ning kooseluseaduse menetlemisega vahetult enne valimisi. Soome sots ei saanud kuidagi aru, miks Eesti sotsid kaotasid hääli, kui tõid esile sellised ürg-sotsiaaldemokraatlikud võrdse kohtlemise ja võrdsete võimalustega seotud teemad nagu seksuaalvähemuste õigused ja venekeelse kogukonna õigus haridusele. Soome sotsiaaldemokraadid peavad seda loomulikuks, et sotsiaaldemokraadid sellised kodanike ühiskondlikku samaväärsust puudutavad teemad avalikkuse fookusse toovad. Eesti sotsiaaldemokraatide varasem valija aga osutus homofoobiks ja rahvuskonservatiiviks. Nende hääled kaotati EKREle ja ka vabaerakonnale, kes on end positsioneerinud seksuaalvähemuste ja rahvuse temaatikas konservatiivsena.
Kuidas on võimalik, et sotsiaaldemokraatide põline valija on rahvuskonservatiiv ja homofoob ning ootab, et SDE oleks samuti rahvuskonservatiivne ja homofoobne?
Võimalik, et seda annab seletada endiste Rahvaliidu liikmetega SDEs ja valijaskonnaga, kes on varem toetanud maaelu temaatikat viljelevaid ja maainimeste rahvuskonservatiivset mentaliteeti kandvaid rahvaliitlasi. Võimalik aga, et eesti valija ootab ka sotsiaaldemokraatialt rahvuskonservatiivsust ja homofoobiat?!?
Parem-vasak, liberaalne-konservatiivne on meil parteide maailmavaatelisel teljel nagunii täiesti segi.
Nii ongi võimalik, et EKRE ja SDE valijat ei eristagi miski, selline võiks olla vastus Soome sotsiaaldemokraadile.
Mul on SDE liikmestaazhi varsti 6 aastat ja alguses hämmastas mindki väga, kui palju on partei seiskohtades maaelu ja jõulist rahvuskultuuri temaatikat. Isegi küsisin, et kuidas see on võimalik, et maaelu on nii oluline on selles erakonnas, mille ideoloogia on traditsioonilislet linnaprolede asja ajanud, pigem kosmopoliitne kui regionaalse kallakuga. Seletus: vanad liitumised (maarahva erakond jne), tugevad maapoliitikud. Võib-olla veel mingid jõujooned ja poliittehnoloogiline abrakadabra.
Olgu minevikuga, kuidas on, aga mis asja sotsiaaldemokraadid siis täna ajavad? Kes võiks olla see valijagrupp, kelle asja sotsid ajavad? Jah, võiks olla kõik vähemprivilegeeritud rühmad ühiskonnas: haritlased, seksuaalvähemused, rahvusvähemused, naised, palgasaajad, puuetega inimesed, noored, vanad, üliõpilased, inimesed depressiivsetest väikelinnadest. Ja ideaaliks võrdsed võimalused ja sotsiaalse positsiooni erinevuste mõistlik tasandamine.
Kui sotsid neid rühmi arusaadaval moel ei kõneta, kõnetavad neid -- madalaimale ühisnimetajale rõhudes (rahvus, muld ja veri)-- rahvuskonservatiivid.




Comments

Popular posts from this blog

Pirita tunnuslause "Mereõhk teeb vabaks" lugu

2005. aastal lapsega kodus olles sain arvuti taha istuda vaid sekunditeks. Pea aga siiski töötas, ehkki magada sain vähe. Siis otsustasin osaleda Pirita tunnuslause konkursil, ja üllatus-üllatus: õnnestuski see võita. Tollaselt linnaosa vanemalt Enno Tammelt sain auhinnaks purjekat kujutava moodsa meene. Nüüd Piritale sõites näengi linnaosa piiril valguskirjas iga päev oma lauset, mis on muidugi palju suurem preemia. Leidsin arvutist oma võistlustööst tunnuslause põhjenduse, mis tundus mulle praegugi täiesti mõistlik ja Pirita vaimsust kirjeldav. “Pirita linnaosa tunnuslause võiks olla Mereõhk teeb vabaks Põhjendus: Pirita on merega tihedalt seotud linnaosa, kus elavad väärikad linlased, kes oskavad nautida vabadust, mille mere lähedus annab. Vaba inimese tunnus on samas vastutada nende privileegide (rahu, puhta looduse) eest, mida elu Pirital pakub.”

Minu aasta 2023, mõned märkmed

 Vaatan, et 2023 pole ma kirjutanud ühtegi blogipostitust! Ja avaldanud olen ainult ühe ajaleheartikli "Barbie" filmist Eesti Ekspressis ja lisaks Postimehes ühe ülevaate arvamusfestivali Fenno-Ugria paneelarutelu taustaks (mida ka vedasin). Töörohkemat aastat annab meenutada ja seepärast ajakirjanduslikult kirjutada pole jõudnudki. Töökoormus meenutab 1990ndaid, kui tegin Eesti Ekspressi Areeni, ilmutasin ühiskondlikku aktiivsust ja olin samaaegselt magistrantuuris! Töönarkomaani jaoks muidugi ongi töötamine  loomulik olek, ei kurda.  Nii et 2023 oli väga tore ja tulemustele orienteeritud aasta, vaatamata ajaleheartiklite nappusele! 2023 tähistab minu jaoks tegelikult väikest karjääripööret. Avan  tausta: suurest poliitikast ehk riigikogust kukkusin rahva tahtel teatavasti 2019 välja, järgnevad koroona-aastad jätkasin õpetamist Tallinna ülikoolis, lisaks olin soolise palgalõhe vähendamise projekti (REGE) kommunikatsioonijuht (akadeemilise töö koroona-aastatel varjut...

10 küsimust. Vastab Riigikogu liige Barbi Pilvre

1. Barbi, miks sa oled Sotsiaaldemokraatlikus Erakonnas? Olen maailmavaatelt sotsiaalliberaal. Kõige võõram on mulle rahvuskonservatiivsus, sellepärast on teised erakonnad välistatud. SDE ajab kõige järjekindlamalt ühiskonna vähemuste asja: näiteks Eesti venelaste teemat. Minu arvates on Eesti ühiskond vene inimeste suhtes liiga tõrjuv, ei kaasa venelasi ja püüab vene inimesi nt hariduspoliitiliste sammudega pigem assimileerida, kui võrdselt kohelda. See ei ole pikas perspektiivis Eesti riigile kasulik. Samuti oli SDE kooseluseaduse vedaja. Pean seda euroopalikuks seaduseks, mis viib Eesti samasse positsiooni lääneriikidega ja eristab Valgevenest, Moldovast ja Venemaast. Ka on SDE soolise võrdõiguslikkuse teema juhtiv edendaja. Justiitsminister Andres Anvelti juhtimisel on edukalt tegeldud perevägivalla karistamise teemaga ning ette võetud elatisraha fondi loomine , et mahajäetud lapsed saaksid elamiseks oma hoolimatult vanemalt raha. Need on üliolulised asjad. 2. Kas on midagi, mi...