Skip to main content

"Sotsiaalabi" parteist palgatööliste ja haritlaste huvide kaitsjaks

Sotsiaaldemokraatlikus erakonnas on ees juhtorganite valimised. Et kandideerin SDE juhatuse liikmeks, visandasin mõned mõtted, mis võiks olla SDEs teisiti.
Sotsiaaldemokraatlik erakond peab olema enam näoga tallinlaste poole, tegemist on ju ajalooliselt linlaste, palgatööliste ideoloogiaga. Palgatööliste õigused peaks olema SDE prioriteet, lisaks kindlasti ka muud töövaldkonnaga seotud teemad ja väikeettevõtlus.
Näeksin ka, et haridus- ja teaduspoliitika nihkuks SDE programmi keskmesse, sest erakonnal on olnud haritlaste toetus. SDE peaks hea seisma selle eest, et ka riigi juhtimine oleks teadmistepõhine. Kuidas muuta Eesti selliseks, et siit ei lahkutaks nüri vaimse kliima tõttu?
SDE on enesestmõistetavalt ka Eestis elavate rahvusvähemuste erakond ja peab vältima mugavat libisemist populaarse rahvuskonservatiivsuse sängi koos teiste erakondadega. Kõikide vähemuste ja ühiskonnas vähemprivilegeeritute õigused ja võrdsed võimalused olgu SDE põhiteemaks!
Samas ei üks erakond olla liialt "sotsiaalabi" nägu -- mis on SDE probleem -- vaja on ka konstruktiivset tulevikuvaadet, näiteks peaks enam pühenduma ettevõtjate ja palgatöötajate temaatikale, mis on olnud ametiühingute pärusmaaks.
Sotsiaaldemokraadid peavad senisest enam tegelema inimeste elukvaliteedi teemadega ka linnades, eriti Tallinnas, mis on SDE suurim piirkond. Regionaalareng on oluline julgeolekupoliitiliselt, aga ilma tugeva positsioonita Tallinnas jääb SDE marginaalseks parteiks.

Comments

Popular posts from this blog

Aitäh, torumees! Eesti Ekspress, Areen 14.04.2021

Suure toidupoeketi märkamatu tapeet-taustamuusika katkestab praegu aeg ajalt pidulik-õõnes meeshääl, kuulutades: aitäh, eesliinitöötajad, et olemas olete! Aitäh, medõed, aitäh, kassapidajad. Aitäh õpetajad ja lasteaiakasvatajad, et teie panus võimaldab me elul jätkuda. Järgneb rutiinne meeldetuletus maskikandmise ja distantsihoidmise kohta.   Selgub, et tegu on Kaupmeeste Liidu kampaaniaga “Tänu sulle!”, mis kestab veel terve aprilli. Tõesti, aitäh! Olen minagi tänulik, et poed on lahti ja arstiabi on saadaval, riskite ju jätkuvalt oma elu ja tervisega. Ka õpetajad tõesti pingutavad praegu, et motivatsiooni kaotanud lastelt kuidagi hindelised tööd kätte saada, tänud neile.  Koroonaajastu on võimendanud tüüpiliste naiste ja meeste tööde erinevat väärtustamist. Naiste tööle on iseloomulik, et neid ei nähta avalikkuses olulisena enne, kui tekib oht,  et mingi töö jääb tegemata. Koroonaga seotud avalikus diskussioonis nimetati hooldajate ja õdede puudust pikka aega  "voodikohtade"

Muru ja kultuurisõda. Ilmus Eesti Ekspress, Areen 9.08.2022 (Arusaam mullani niidetud murust kui täiusliku korra kehastusest on visa kaduma)

Kurdan korteriühistu listis, et trimmeriga mullani äraniidetud murulapilt üksikute kõrte tasandamine ja lehepuhuriga laialiajamine kesksuvel on raiskamine, teen ettepaneku vähendada müra ja bensiinivingu niigi umbses õues –  ja saan vastu kahuritule: kujuta ette, teda segab niitmise müra! Ja õpetuse, et muru ei hävita mitte liiga sage niitmine, vaid et seda on vaja kasta.  Tuline niitmisdebatt on käivitunud erinevates Facebooki gruppides. Miks on tänapäeva maastikukujundus liikumas suunas, kus linn pole linn ja maa pole maa. Miks nõuab “häälekas vähemus” linnade muutmist põldudeks, tekitades liiklusohtlikke olukordi. Rahvusringhäälingu suvereporter teeb põhjaliku, hüsteerilisevõitu loo pikas rohus varitsevatest puukidest – otsekui haljastustehnika maaletooja tellimisel.   Bioloogid Urmas Tartes ja teised oponeerivad: puugid lõikavad kasu pigem nülitud rohust, kust teised liigid on välja tõrjutud.  Mõistan, et minu juhtum  ei ole selles valguses mingi korteriühistu tavaline nagelemine,

2021 - surutis ja looming

Lahkuval aastal ei teinud ma ühtegi reisi, poliitikasse naasmine kohalikel valimistel ebaõnnestus ning Tallinna volikogusse ei pääsenud.  Kas oli kehv ja igav aasta?  Kindlasti mitte. Distantsõppe õudusunenäo teine aasta koos poja põhikooli  lõpetamisega sai õnneks läbi.  Et olen loomult pigem konstruktiivne ja põlgan enesehaletsemist -- ning ka mälu on õnneks selektiivne -- on  viimasest aastast meelde jäänud pigem head asjad.  Koroonaaja surutiseseisund on väga sobilik vaimsele tegevusele. Nii nagu 2020 koroonaaja alguski, kui kirjutasin kolm teksti ühiskonna ja vaimu seisust Eesti Ekspressi Areenis ( Koroona -- haigus kui metafoor ,  Palavik, hirm ja tundepursked , Kes köhis? ),  inspireeris mind ka sel aastal jätkuvalt afektiseisundis ühiskond, meediaruum ja inimeste käitumine, millele püüdsin selgitust leida asjatundjate abil.  Et koroonaaega iseloomustab ka loobumise vaim, uurisin Postimehes ilmunud intervjuus enesetappude teema kohta suitsidoloogide Airi Värniku, Peeter Värniku