Skip to main content

Täbar olukord Statoili autopesulas

Kõigepealt vabandan nende ees, kes minu järel täna Statoili pesulas ootasid ja vaatasid, et tädil uus auto aga sõita ei oska. Paraku kavaldas Prius täna üle nii minu kui kõik pesula töötajad ja ka abivalmis juhid teistest autodest.
Ilm oli kuiv ja ilus ja tegin saatusliku otsuse auto ära pesta. Kuna olin lugenud, et intelligentne lukusüsteem võib väga imelikult käituma hakata pärast pesu, olin ka põnevil, et kas näiteks ei saa enam autost välja pärast pesu ja päästeamet lõikab mind masinast välja vms.
Jama tekkis õnneks aga juba enne pesemist. Nimelt lukustusid pesuboksi sisse sõites kuidagi auto rattad, kuigi polnud sees ei pidureid ega käike, ma ei keeranud rooli ega teinud midagi ebaharilikku. Auto ei tahtnud pesula rööpal või mis iganes see edasivinnav masinavärk on, ennast lohistada lasta vaid blokeeris rattad.
Pesulatüdrukud andsid aga juhtnööre, et käigukast N asendis, ära keera rooli!!!, ära pidurda jne, nagu see poleks nii olnud ja nagu poleks ma kunagi enne pesulas olnud autoga.
Keegi teadis et nädalas paar korda juhtub nii uute autodega, mingi süsteem on, et kui süüde väljas, lukustuvad rattad. Et süüde peab sees olema ehk power nupp sees? Et siis peaks hübriidajam nagu olema sisse lülitatud pesu ajal????
Igatahes pärast kaht katset otsustasin, et tagurdan välja. Kindlasti on mingi trikk, tuleb uurida.
Pesulatöötajd peaksid olema koolitatud tegelikult uute mudelite trikkide osas, ehk võtavad automüüjad asja ette. Vaevalt et ma esimene või viimane autost lollim juht olen.

Comments

Popular posts from this blog

Mehed, mis lahti? Ilmus Eesti Ekspress, Areen 29.11.2017

„Sina oledki mees, sa ei ole oma naise sõbranna, kiisu, laps, vend või kutsu,“ kirjutab Jesper Parve, korvpallur, toiduettevõtja ja kirjamees oma värskes raamatus „Mees. Otse ja ausalt. Vägi. Kriis. Naised. Vaim. Isa. Tervis. Sõbrad. Edu“ (Pilgrim, 2017), kutsudes mehi üles eneseotsingutele. Lääneriikides alates eelmise sajandi 1980ndate lõpust arenema hakanud soouuringute järellainetusena tekkinud populaarne meeste- ja mehelikkuseteema üle arutlemine on Eestiski jõudmas uude dimensiooni – meheksolemise eneseabiõpikuteni. Eesti raamatulettidele on viimasel ajal tekkinud meesteraamatud, mis on mõeldud abiks elus justnimelt mehena hakkamasaamisel. Kirjastus Pilgrim, juhtiv spirituaalse kirjanduse väljaandja on neid avaldanud lausa järjekindlalt: lisaks nimetatud Jesper Parve raamatule on ilmunud David Deida „Tõelise mehe tee. Vaimne teejuht naiste, töö ja seksuaalse ihaga toimetulekuks“ ( 2007) ja Robert Augustus Mastersi „Mina olen mees. Teejuht tõelise mehelikkuse väeni“ ( 2017). Hea…

Teadlased peaks Eesti ühiskonnas rohkem kaasa rääkima, ilmus EPL 24.01.2017

Samal ajal kui ülikoolides toodetakse üha enam teadmist ühiskonnast ja inimesest,  valitseb Eesti avalikkuses segamatult tõejärgne situatsioon,  voodoo, silmamoondus ja hookuspookus, mida kütab meedia.

Peaminister Jüri Ratase teadus- ja arendustegevuse teemalisest ülevaatest teisipäeval Riigikogus jäi kõlama, et ehkki Eestis on välja kujunenud kõrgetasemeline teadus-arendustegevus ning riik panustab selle taseme säilitamiseks ja edendamiseks olulisel määral ressursse, oleks vaja suurendada teaduse ja ettevõtluse  vahelist koostööd. Innovaatiline mõte—kui see on avalikest ressurssidest rahastatud, peaks sagedamini jõudma teadusest ka praktikasse ja peaks olema rakendatav Eesti inimeste hüvanguks.
Ühest küljest võiks leppida, et Eesti teadus elab oma elevandiluutornis ega suhestu ümbritseva ühiskonnaga. Laiema avalikkuse  jaoks on teaduslikud ülesandepüstitused ja teaduslik teadmine  nagunii liiga keerulised. Et teaduslikku teadmist on keeruline taandada meedia mustvalgete formaatide jaok…

Kõne vene küsimusest liberaalse demokraatia kui oluliselt tähtsa riikliku küsimuse (ORTK) arutelul 21.09.2017 Riigikogus

Tahan puudutada vene küsimust, mis on Eesti demokraatia teema üks põhiküsimusi. Me oleme siin täna puudutanud küll kooseluseadust ja pagulashirmu, kuid tegelikult on demokraatiadiskussiooni selline vaikimisi olev eeldus ikkagi vene küsimus ja rahvusteema kohalike valimiste põhiküsimusena meil igapäevaselt agendas.
Kunagi oli ühes toimetuses, kus ma töötasin, kolleeg Andrei, üks kujundaja. Kena, viisakas, intelligentne, lisaks peaaegu aktsendivabalt eestikeelne vene noormees. Temaga saadi hästi läbi, aga see suhtlemine polnud kunagi vaba. Tööl on nüüd tavaline ka see, et tekib konflikte ja ollakse kurjad, kuid keegi eestlastest ei julgenud kunagi Andreiga õiendada. Sõbralikkus Andrei vastu oli võlts ja pingutatud. Integreerunud venelasi kohtleb eestlane tavaliselt siidkinnastes, ettevaatlikult, justkui kartes katki teha. Kas tõesti tänulikkusest selle eest, et nad on eesti keele ära õppinud? Või on see tavaline võhivõõraga suhtlemise viisakus, mis näitab, et saadakse omavahel hakkama kü…