Skip to main content

Vihm ja väikesed üllatused

Lugejad juba kurdavad, et kirjutan Priusest. Mart Juur täna Postimehe Juurikas käsitles IQ testis minu tegevust põhjalikult. Annan siis veel ainest...
Eile käisin nimelt veel maanteel mõnulemas, Kullamaal, Läänemaa Noortefoorumil esinemas. Mõtlesin pisut, kas ei peaks minema tagasihoidlikuma autoga, aga kuna Priusega koos olla on jäänud veel nädal, mõtlesin, et mis seal ikka, naudime veel. Jääb noortele küll pisut vale mulje "huvitavast inimesest", aga las jääb.
Gaasijalg kippus ikka raskeks, ei taju kiirust, nagu suure autoga ikka.
Umbes nagu suure lennukiga või väikese lennukiga lennata, väike tundub kimavat, suur seisab rahulikult nagu paigal õhus.
Vihma sadas tulles ja minnes, tee oli tühi. Kojameeste automaatrezhiimi hingeelu pole ma veel lõpuni mõistnud, millal vihmasensor taipab, et sajab ja millal mitte.
Linna tagasi tulles proovisin minekut lompides. Seal, kus Pärnu mnt läheb kaheks ja pöörab Vabaduse pst peale, on jube suured lombid Säästumarketi kohal. Läksin hooga läbi, loodan, et keegi seda pritsimist pealt ei näinud. Auto sõitis läbi nagu poleks ollagi, väike Colt oma laiade ratastega pisut libiseb vees.
Bensiini võtmine läks õnneks tavaliselt, pisut pabistasin, et järsku on mingi nõks siiski,et ei saa korki pealt ära vms, kuigi salongis vaatasime selle asja üle.
Mugavustega harjub ära, imeloom ei tundugi enam eriline, v.a väikesed üllatused nagu see, et kui tsekid juhiistme kohal peeglit, süttib väike tuli! Ilmselt seisab ees raske võõrutusnädal pärast lahkuminekut.

Comments

Popular posts from this blog

Mees, kus sa oma püssi hoiad? Ilmunud Eesti Ekspress, Areen 18.11.2016

„Where do you, guys, keep your guns?“ küsis üks vabariiklasest senaator ametlikul kohtumisel Eesti parlamenditegelastega kaks aastat tagasi Washingtonis.  Teeneka, Ronald Reagani kaasaegse senaatori westernitest tuttava intonatsiooniga esitatud küsimus ajas loomulikult naerma, ent polnud mõeldud naljana. Küsimus püssist puudutas eluvaldkonda, mis paljude ameeriklaste jaoks on üks põhiõigusi –omada relva ja seda vajadusel oma õiguste kaitseks kasutada.  Arvan, et ma ei eksi, tegemist oli Donald-Trumpi-mehega, kellesarnaste häälte tõttu on  USA-l täna uus president. Relv, irooniliste intellektuaalide jaoks naeruväärne falliline üliobjekt on kultuuris, mida Donald Trump esindab, vabaduse ülim märk. Relvastatud eskort, mille saatel Trump liigub,  koosneb turvameestest, kes näevad välja  nagu Van Damme ja Stallone oma parimatel päevadel. Jõu kasutamine, kättemaks ja õigus kahtluse korral lasta esimesena on Trumpi koos Bill Zankeriga kirjutatud, ka eesti keeles ilmunud – muide haarava! -- …

Teadlased peaks Eesti ühiskonnas rohkem kaasa rääkima, ilmus EPL 24.01.2017

Samal ajal kui ülikoolides toodetakse üha enam teadmist ühiskonnast ja inimesest,  valitseb Eesti avalikkuses segamatult tõejärgne situatsioon,  voodoo, silmamoondus ja hookuspookus, mida kütab meedia.

Peaminister Jüri Ratase teadus- ja arendustegevuse teemalisest ülevaatest teisipäeval Riigikogus jäi kõlama, et ehkki Eestis on välja kujunenud kõrgetasemeline teadus-arendustegevus ning riik panustab selle taseme säilitamiseks ja edendamiseks olulisel määral ressursse, oleks vaja suurendada teaduse ja ettevõtluse  vahelist koostööd. Innovaatiline mõte—kui see on avalikest ressurssidest rahastatud, peaks sagedamini jõudma teadusest ka praktikasse ja peaks olema rakendatav Eesti inimeste hüvanguks.
Ühest küljest võiks leppida, et Eesti teadus elab oma elevandiluutornis ega suhestu ümbritseva ühiskonnaga. Laiema avalikkuse  jaoks on teaduslikud ülesandepüstitused ja teaduslik teadmine  nagunii liiga keerulised. Et teaduslikku teadmist on keeruline taandada meedia mustvalgete formaatide jaok…

Feminismist ajakirjale MOOD, november 2016, toimetamata originaaltekst

Ajakirjas MOOD, november 2016 ilmus artikkel "Moodne feminism". Minu saadetud teksti on kasutatud üsna suvaliselt, vastavalt toimetuse eesmärgile, pandud vahele raamistavaid küsimusi, mida tegelikult ei esitatud. Siin algne tekst.
Minu enda jaoks on feminismi teema "all said and done". 2011 kaitsesin naiste meediarepresentatsioonist doktoritöö ja sellega on mu intellektuaalne huvi antud teema vastu raugenud. Olen ennast ka pigem pidanud soo-uurijaks, kes on soo aspektist püüdnud mõtestada eri valdkondi (viimaste teemadena nt eesti mehelikkused, vt Vikerkaar 2015) Ma pole ennast ka sidunud võrdõiguslikkuste poliitikaga, mis on vaid üks feminismi  rakendusi, ehk mõni üksikjuhtum välja arvatud, kui olen osalenud mingis projektis.Ülikoolis (kunagi Tartus, nüüd Tallinna Ülikoolis, BFM-is, õpetan meedia ja sugu, viimasel ajal enam meedia ja populaarkultuuri analüüsi soo aspektist.
Tänapäeva Eestis ja ka maailmapoliitikas levinud võrdõiguslikkuse retoorika on üsna primitiivne…