Skip to main content

Sotsiaaldemokraadid ja Eesti200


Nüüd, kui Eesti200 on parlamendist ikkagi väljas ja Vabaerakond puudub, süveneb meinstriim poliitikas veelgi. Vabamõtlejatele jäävad tubased tegevused mtü-des ja ülikoolis omakeskis, võib ka blogi pidada, mis ei sega kedagi :D Praegu mul on isegi väga kahju, et Eesti200 ja eriti Kristina Kallas välja jäi, oleks vastikuid küsimusi esitades parlamendis veidi tuba tuulutanud nagu Vabaerakond tegi.
SDE kaotas oma hääled -- vähemalt Tallinnas 2. ringkonnas (Kesklinn, Pirita, Lasnamäe) küll Eesti200-le. Kas tõesti  müüsid Eesti200 ideed koosõppivast koolist, kus Sipsik ja Potsataja on ühes paadis, tasulisest kõrgharidusest, ühemõtteliselt kahaneva rahvaarvuga riigist, kuhu tuleb tööjõudu sisse tuua paremini, kui SDE hoopis alalhoidlikum ja tuleviku suhtes optimistlikum  liin?!?
Nii Eesti200 kui ka SDE on rõhunud teadmistepõhisusele poliitilises otsustusprotsessis. Samas, poliitiliselt kukkus näiteks valitsuse teadmistepõhine alkopoliitika, mis tugineb Sotsiaalministeeriumi uuringutel ja rahvusvaheliselt kinnitust leidnud faktidel (Roheline raamat) läbi.
Rahvast ei veena teadmistepõhine poliitika, müüa tuleb utoopiat nagu totaalne eestikeelne haridussüsteem ja kasvava iibega puhas riik. Eksperdid võivad konverentsidel omavahel rääkida  faktidest ja teadmistest niipalju kui süda lustib, poliitikas pole faktipõhisus üldse peamine. Poliitikas otsivad inimesed kindlust ja kinnitust oma varasematele veendumustele või on neil selged majanduslikud või poliitilised huvid, kus soovitavat eesmärki esitatakse võimaliku ja teostatava pähe.
Muidugi kaotas SDE  Tallinnas Eesti200le hääli lihtsalt ka seetõttu, et elektoraat on sama ja taheti lihtsalt vaheldust ja uusi nägusid. Mõnes mõttes on see arusaadav, inimesed tahavad uusi poliitikuid sageli nagu uusi riideid igal kevadel või vähemalt nelja aasta tagant. Tegelikult võiks Eesti200 ja SDE ikkagi ühineda pikas perspektiivis, aga see muidugi summutab paljude uute tulijate motivatsiooni, sest ees on väljakujunenud, sageli  nähtamatud võimuhierarhiad.
Isu uue järele on arusaadav, samas, poliitilise otsustamise süsteem on parlamendis niivõrd jäik, et igasugused uued ideed kaovad konsensuse saavutamise protsessis. Tasub jälgida juba praegust koalitsiooni moodustamise protsessi, kus "otsitakse ühisosa", millega nõustub enamus. Lõpuks on seisukohad treitud nii munajaks, et need sobiksid kõigile, aga muul viisil pole poliitikas
kahjuks otsuseid võimalik vastu võtta. Mis puutub ekspertidesse, siis poliitikud kuulavad vahel ka eksperdid ära ja siis lepivad kokku, mida on võimalik valijale maha müüa.

Comments

  1. ??? E200 on ju suhteliselt parempoolne erakond, kes pooldab vaba ettevõtlust. Kuidas see sotsidega ühiunemine saaks võimalik olla? Sotsid kaotasid lihtsalt oma maksupoliitika pärast valijaid, ju said veel paljud aru, et suured lubadused tähendavad ka väga suurt maksukoormust.

    ReplyDelete

Post a Comment

Popular posts from this blog

Kommentaar Eesti Ekspressi Areeni loole "Hüvasti, kõrged kontsad", ilmus EE 20.06.2018

Võimalik, et olen kingafetišist, vaikselt. Kingakarbid on minu jaoks vinüülplaadiümbriste kõrval pakend, mis südame kiiremini põksuma paneb. Kappides on kingi, mida olen meeltesegaduses ostnud ja mida  pole eriti kandnud, ent ära ei anna ega viska. Olen üles kasvanud nõukaajal, kui kingad olid midagi eksklusiivset. Riided sai õmmelda ja ma olen selles üllatus-üllatus väga osav, aga kingad tuli kuskilt saada. Liikusid jugoslaavia, portugali ja harva ka itaalia jm kingad, neid sai ka meremeeste poodidest mingi imesüsteemiga: meremehed said osa palka valuutapoodides kehtivates  kupongides ja need  liikusid  rahva seas. Nende  poodide kingalette mäletan siiani nostalgiaga. Vahel sai käidud Moskvas ja Leningradis, kus saksa, jugoslaavia ja poola poodidest sai paremat kaupa, ka kingi.  Mulle meeldivad platvormikingad, võib-olla selle taga mu teismeiga, kui need moes olid. Ema tõi Saksa DVst mullegi ühed, punutud platvormidega, teksariidest ja tikandiga, umbes 5 cm kõrged kotad. Sarnased ki…

Minu valimisdeviis: Eesti vajab arenguks vaimset vabadust

Eestis võiks inimestel lasta olla eestlane mitmel erineval moel, meil on erinevad arusaamad maal ja linnas, põhjas ja lõunas, erinevate keelekogukondade arusaamad elust võivad olla erinevad -- meid seob lojaalsus Eesti riigile. Mõni aeg tagasi lahvatas skandaal, kus trammipeatusse ilmusid üle öö reklaamid, mis näitasid juskui ette kohad, kus peavad seisma venelased ja kus eestlased. Palju mõistmatust ja paksu verd ning solvumist tekitanud Eesti200 reklaam  oli ebaõnnestunud, ehkki viitas tegijate sõnul Eesti ühiskonna põhiprobleemile, rahvuste segregatsioonile. Eestis elab kaks erinevat kogukonda ja need tuleks Eesti200 arvates mehaaniliselt ühendada, suunates eesti ja vene lapsed kohustuslikus korras samasse lasteaeda ja kooli.  Samasugust mehaanilist lahendamist rahvusküsimusele pakub reformierakond, soovides kaotada vene lasteaiad. Kultuuriline mitmekesisus on muutunud nende valimiste jaoks üheks põhiteemaks ja seda nähakse kui probleemi, mitte kui rikkust.  Mind hirmutab vahel ra…