Skip to main content

Sotsiaaldemokraadid ja Eesti200


Nüüd, kui Eesti200 on parlamendist ikkagi väljas ja Vabaerakond puudub, süveneb meinstriim poliitikas veelgi. Vabamõtlejatele jäävad tubased tegevused mtü-des ja ülikoolis omakeskis, võib ka blogi pidada, mis ei sega kedagi :D Praegu mul on isegi väga kahju, et Eesti200 ja eriti Kristina Kallas välja jäi, oleks vastikuid küsimusi esitades parlamendis veidi tuba tuulutanud nagu Vabaerakond tegi.
SDE kaotas oma hääled -- vähemalt Tallinnas 2. ringkonnas (Kesklinn, Pirita, Lasnamäe) küll Eesti200-le. Kas tõesti  müüsid Eesti200 ideed koosõppivast koolist, kus Sipsik ja Potsataja on ühes paadis, tasulisest kõrgharidusest, ühemõtteliselt kahaneva rahvaarvuga riigist, kuhu tuleb tööjõudu sisse tuua paremini, kui SDE hoopis alalhoidlikum ja tuleviku suhtes optimistlikum  liin?!?
Nii Eesti200 kui ka SDE on rõhunud teadmistepõhisusele poliitilises otsustusprotsessis. Samas, poliitiliselt kukkus näiteks valitsuse teadmistepõhine alkopoliitika, mis tugineb Sotsiaalministeeriumi uuringutel ja rahvusvaheliselt kinnitust leidnud faktidel (Roheline raamat) läbi.
Rahvast ei veena teadmistepõhine poliitika, müüa tuleb utoopiat nagu totaalne eestikeelne haridussüsteem ja kasvava iibega puhas riik. Eksperdid võivad konverentsidel omavahel rääkida  faktidest ja teadmistest niipalju kui süda lustib, poliitikas pole faktipõhisus üldse peamine. Poliitikas otsivad inimesed kindlust ja kinnitust oma varasematele veendumustele või on neil selged majanduslikud või poliitilised huvid, kus soovitavat eesmärki esitatakse võimaliku ja teostatava pähe.
Muidugi kaotas SDE  Tallinnas Eesti200le hääli lihtsalt ka seetõttu, et elektoraat on sama ja taheti lihtsalt vaheldust ja uusi nägusid. Mõnes mõttes on see arusaadav, inimesed tahavad uusi poliitikuid sageli nagu uusi riideid igal kevadel või vähemalt nelja aasta tagant. Tegelikult võiks Eesti200 ja SDE ikkagi ühineda pikas perspektiivis, aga see muidugi summutab paljude uute tulijate motivatsiooni, sest ees on väljakujunenud, sageli  nähtamatud võimuhierarhiad.
Isu uue järele on arusaadav, samas, poliitilise otsustamise süsteem on parlamendis niivõrd jäik, et igasugused uued ideed kaovad konsensuse saavutamise protsessis. Tasub jälgida juba praegust koalitsiooni moodustamise protsessi, kus "otsitakse ühisosa", millega nõustub enamus. Lõpuks on seisukohad treitud nii munajaks, et need sobiksid kõigile, aga muul viisil pole poliitikas
kahjuks otsuseid võimalik vastu võtta. Mis puutub ekspertidesse, siis poliitikud kuulavad vahel ka eksperdid ära ja siis lepivad kokku, mida on võimalik valijale maha müüa.

Comments

  1. ??? E200 on ju suhteliselt parempoolne erakond, kes pooldab vaba ettevõtlust. Kuidas see sotsidega ühiunemine saaks võimalik olla? Sotsid kaotasid lihtsalt oma maksupoliitika pärast valijaid, ju said veel paljud aru, et suured lubadused tähendavad ka väga suurt maksukoormust.

    ReplyDelete

Post a Comment

Popular posts from this blog

Uus riigikogu ja valitsus ei peaks ennast petma unelmaga puhtatõulisest kasvavast rahvusriigist piiramatute loodusressurssidega

Mida mina kodanikuna ootan uuelt valitsuselt ja riigikogult?
Fookust keskkonnal, muudatusi kodakondsuspoliitikas ja rahvastiku kahanemise ja vananemise kui fakti arvestamist. Kindlasti mitte unelemist puhtatõulisest kasvavast rahvusriigist piiramatute loodusressurssidega ega sellest utoopiast lähtuvate tegevuste planeerimist.
Eesti mets oli eelmisel aastal teema, mis küttis kõige enam kirgi ja on jätkuvalt kõige jõulisemate kodanikuliikumiste lähtekoht. Need kired pole hoopiski vaibunud. Ka Eestis teadvustab üha enam inimesi, ennekõike noored kliimat kui peamist globaalset poliitilist küsimust. Eesti häbiplekk on siin põlevkivienergeetika, millest väljumine on lähiaastakümnete teema, millega õnneks ka tegeldakse. Kliimamuutusega kaasnev kõrbestumine loob migratsioonisurve ja seda on Eestis õppinud kartma  iga tühjaksjäänud külagi. Kliimamuutus toob kaasa vee ja ka toidu tootmise kallinemise, sest intensiivpõllumajandusele otsitakse maailmas alternatiive, mis on kallimad. Uus teema on…

"Normaalsest" pöördest. Ilmunud Eesti Ekspressi veebis 8.04.

Üks 20.sajandi originaalsemaid tsivilisatsiooni olemust lahanud teoreetikuid, saksa sotsioloog Norbert Elias on muu hulgas käsitlenud Hitleri võimuletulekut: kuidas nii kõrge tsivilisatsiooniga -- linnastunud, tööstuslikult arenenud ja riikliku haridussüsteemiga maal nagu Saksamaa oli 1920-1930ndatel kümnekonna aastaga võimalik jõuda brutaalsuseni, kus ühiskond aktsepteeris juutide massihävituse. Ei taha siin muidugi tuua mingeid analoogiad Eesti arengute ja 20.sajandi keskpaiga vahel, ent Eliase analüüs on intrigeeriv ja möödaminnes heidetud võrdlused natsi-Saksamaaga on meie avalikus debatis juba igapäevane tapeet.
Valija tahet järgides parketikõlbulikuks tunnistatud ja koalitsioonikõnelustesse kaasatud EKRE ideolooge on võrreldud natsidega. Räägitakse keskaja tagasitulekust väärtustes, rahvas on oma sõna öelnud ja uued juhid tõotavad “normaalse” elu tagasitulekut.   Ühiskonnas ei toimu muutused üleöö, vaid protsessidena, vaikselt ja vargsi, kuni saavad mingite otsuste või valikute k…