Skip to main content

Kendra, hangi endale elu (katkend valmivast ajaviiteromaanist)

Naiste riietusruumis oli umbne, segunesid parfüümide, dushigeelide ja šampoonide vänged lõhnad, higi ja kantud tennisetossude lehk. Merlyn kooris higised tenniseriided seljast ja seisis ennast uurides peegli ees. Pilt oli uhke ja see meeldis talle: hiljuti paigaldatud rinnad seisid himukalt harali, tennis oli vormi voolinud naise pisut x-kujulised lühikeste säärtega jalad. Kahe lapse sünnitamise vaevumärgatavate jälgedega keha oli oma elatud elu jälgedega ilus vaatepilt. Jah, Merlyn oli just selline milf, „ema, keda sa tahaksid panna“, kellesarnased olid ka internetiporno otsingute tipus. Merlyn uuris peegli ees hindavalt ja imetlevalt oma keha. Ta määris kaenla alla deodoranti, sättis plaatinablondid õhukesed salgud pealaele hoolikalt sõlme. Ta liigutused olid aeglased, mõte liikus mujal ja käed tegutsesid automaatselt.
Sven oli saatnud sõnumi: ära pese, tahan sind kohe, tule… Merlyn tõmbas saunalina ümber ja kohmitses asjade kallal, et aega parajaks teha. Ümberringi vahetasid naised riided, föön huugas, teised kiirustasid koju ja tööle tagasi, aga Merlyn oli oma maailmas. Ta oli kõrvuni omadega sees, kõhus keerlesid liblikad ja veri tuksus meelekohtades. Suhte keelatus ainult lisas pinget ja kirge. Nüüd ootas ta hetke, kui riietusruum tühi, et lipsata hämara koridori lõpus olevasse klubisauna, kus Sven juba kärsitult nahkdiivanil oma pikki lihaselisi jalgu sirutades ootas. Klubisauna hämarus ja kulunud mööbel olid näinud sadu pahelisi kirehetki, nüüd oli Merlyni kord… Naist erutas võimalus, et keegi trennikaaslastest võib taibata, mis toimub. Paras neile, kadedad koledad naised, see mees on nüüd minu, te võite arvata, mis tahate, see on teie probleem, mõtles Merlyn. Ta heitis veel pilgu peeglisse ja läks.
Sven krabas Merlyni ukse vahelt kaenlasse ja surus naise pea endale jalge vahele. Aega ei olnud palju.
Merlyn oli väikeste laste kodune ema ja rikka hõivatud mehe naine, kes oli mõned kuud tagasi tulnud sõbrannaga tennisetrenni, et ennast pärast kodusveedetud aastaid vormi viia. Kuuldavasti polnud Merlyni kooselu õnnelik, selle kohta ei osanud Kendra midagi arvata, aga kahe lapse ja nelja kodusviibitud aasta rutiin oli talle täiesti arusaadav tõsiasi. Merlyni oli kuulnud, et Sven oli hea mees ja isa oma kahele lapsele, turvaline ja suur. Jah, selle mehe pean ma endale saama, oli ta otsustanud. Merlyni suhe Sveniga arenes tenniseharrastuse juurde käivast tavalisest flirdist kuumaks ootamatult kiiresti, nende kehade keemiad kõlasid kokku, mõlemad olid oma koduses elus jõudnud rutiini ja tüdimuse faasi.
Sveni pilk puuris Merlyni keha trennist trenni kasvava huviga. See oli trimmis ja ahvatlev, valmis, et anduda. Tennis oli siin muutunud eelmänguks, mõlemad teadsid, et on vaid aja küsimus, kui ei suudeta enam oma vastastikuseid tundeid kontrollida ja treeneri-õpilase suhe teiseneb millekski muuks. Merlyn oli alati saanud mehed, keda tahtis, nüüd tahtis ta oma treenerit, just seda meest. Sveni ja Merlyni pallivahetus ei olnud tennis, see oli puhas kuum seks, kus Sven saatis palle üha jõulisemalt ja Merlyn võttis need kilgates ja oiates vastu, kuni suutis. Svenil ja Merlynil oli tenniseväljakul pilke vaid teineteisele. Väljakul olid ka teised, ent mäng toimus vaid nende kahe vahel.
Jah, Merlyn pettis oma meest ja lapsi. Aga mis on petmine tänapäeval? Tänased inimsuhted ongi segased, tuumperekonnad lagunevad ja inimestel on mitmeid paralleelseid suhteid, teadis Kendra. Kõrvalsuhteid ei pea peresid isegi laiali ajama, isegi vastupidi, hoiavad peresid koos, sest kõrvalsuhte energeetiline laeng võib tuua uue hingamise ka argirutiinidesse mattunud pereellu, kirjutas naisteportaal. Uus suhe paneb inimese enda eest hoolitsema, armunud inimene on kirglikum ka oma vana kaaslasega. Mehed pesevad ennast rohkem, naised kuuldavasti ajavad ennast altpoolt karvutuks, sest uus suhe on teadagi rutiinivaba ja julgem, paigaldavad neete igasugustesse salakohtadesse ja teevad vallatuid tätoveeringuid. Seda kõike õpetasid naisteajakirjad ja ilmselt ei pannud nende tegijad mööda, naised on täna vabamad, kui kunagi varem.
Niisiis, võib-olla polegi midagi lahti, mis siin moraliseerida, inimesed elavad. Hangi ka endale elu, Kendra, mis sa vahid teisi.
Tal jätkus mõistmist Merlyni suhtes, pärast viit aastat elust eemal väikeste lastega, keset igapäevast hoolitsemist ja kantseldamist oli ju naisel õigus väikesele vaheldusele? Kendra oli arvanud, et ta on iga kell naiste valikuvabaduse poolt: kui mehed võtavad täna elu vabalt, siis miks ei peaks seda lubama ka naistele?
Nüüd aga tunnetas Kendra korraga naiste vabanemise pahupoolt omal nahal. Merlyni ja Sveni suhe ongi vabadus, naised ja mehed mõlemad teevad, mida tahavad, mis pähe tuleb, pole enam tabusid.
Kendral oli oma naiivsuse pärast vastik, elu ja teooria on kaks asja, mis sageli kokku ei käi.
Kendra oli solvunud, et oli kõrvale jäänud, aga ei imestanud tegelikult, et Sven ja Merlyn teineteist leidsid. Ta püüdis asja võtta ratsionaalselt, nagu ikka. Noored kehad, veri vemmeldas, puhas füsioloogia. Sven oli kevadel teiste korda isaks saanud, käis sünnitusel ja oli õnnelik verivärske papa. Ta pani Facebooki üles kaunid ema ja poja pildid ja kuulutas poja maailmatulekut ilmselge uhkusega. Ent nagu paljud teised noored isad, põgenes Sven kohe imikukisa, kahe lapse kantseldamisest kurnatud naise ja üle pea kasvava olme eest tööle tagasi.

Comments

Popular posts from this blog

Kommentaar Eesti Ekspressi Areeni loole "Hüvasti, kõrged kontsad", ilmus EE 20.06.2018

Võimalik, et olen kingafetišist, vaikselt. Kingakarbid on minu jaoks vinüülplaadiümbriste kõrval pakend, mis südame kiiremini põksuma paneb. Kappides on kingi, mida olen meeltesegaduses ostnud ja mida  pole eriti kandnud, ent ära ei anna ega viska. Olen üles kasvanud nõukaajal, kui kingad olid midagi eksklusiivset. Riided sai õmmelda ja ma olen selles üllatus-üllatus väga osav, aga kingad tuli kuskilt saada. Liikusid jugoslaavia, portugali ja harva ka itaalia jm kingad, neid sai ka meremeeste poodidest mingi imesüsteemiga: meremehed said osa palka valuutapoodides kehtivates  kupongides ja need  liikusid  rahva seas. Nende  poodide kingalette mäletan siiani nostalgiaga. Vahel sai käidud Moskvas ja Leningradis, kus saksa, jugoslaavia ja poola poodidest sai paremat kaupa, ka kingi.  Mulle meeldivad platvormikingad, võib-olla selle taga mu teismeiga, kui need moes olid. Ema tõi Saksa DVst mullegi ühed, punutud platvormidega, teksariidest ja tikandiga, umbes 5 cm kõrged kotad. Sarnased ki…

Minu valimisdeviis: Eesti vajab arenguks vaimset vabadust

Eestis võiks inimestel lasta olla eestlane mitmel erineval moel, meil on erinevad arusaamad maal ja linnas, põhjas ja lõunas, erinevate keelekogukondade arusaamad elust võivad olla erinevad -- meid seob lojaalsus Eesti riigile. Mõni aeg tagasi lahvatas skandaal, kus trammipeatusse ilmusid üle öö reklaamid, mis näitasid juskui ette kohad, kus peavad seisma venelased ja kus eestlased. Palju mõistmatust ja paksu verd ning solvumist tekitanud Eesti200 reklaam  oli ebaõnnestunud, ehkki viitas tegijate sõnul Eesti ühiskonna põhiprobleemile, rahvuste segregatsioonile. Eestis elab kaks erinevat kogukonda ja need tuleks Eesti200 arvates mehaaniliselt ühendada, suunates eesti ja vene lapsed kohustuslikus korras samasse lasteaeda ja kooli.  Samasugust mehaanilist lahendamist rahvusküsimusele pakub reformierakond, soovides kaotada vene lasteaiad. Kultuuriline mitmekesisus on muutunud nende valimiste jaoks üheks põhiteemaks ja seda nähakse kui probleemi, mitte kui rikkust.  Mind hirmutab vahel ra…

Naiste kasutamine poliitikas

Mida lähemale jõuavad järjekordsed valimised, seda enam kuuleb juttu naistest poliitikas. Eestis on täna naispresident, kolme erakonna eesotsas on naised, naisministreid viis. Riigikogus on naisi ligi kolmandik. Miks on naiste osalemisest poliitikas ikka vaja eraldi teemat kiskuda? Rõhutan, et igal vabal kodanikul on täna Eestis täiesti enesestmõistetav osaleda poliitikas, ka siis, kui kodanik on naissoost, igalühel on olenemata soost õigus kandideerida valimistel ja teha poliitikas karjääri kuni kõige kõrgema tipuni, kui on soovi ja eeldusi. Naisi on enamikes erakondades palju, lihtliikmete hulgas pooled. Miks peab sellises olukorras naiste osalemist otsustusprotsessides kuidagi selgitama või põhjendama, enamgi: õigustusi leidma. Leidma näiteks naiste eriomadusi, mille tõttu nad poliitikasse sobivad (näiteks „fantastiline“, nagu praegu SDE kampaanias). Vabanduste otsimisega tegelevad ka naised ise pidevalt, kirjutades artikleid, miks peaksid naised poliitikasse minema, korraldades semi…