Skip to main content

Kendra, hangi endale elu (katkend valmivast ajaviiteromaanist)

Naiste riietusruumis oli umbne, segunesid parfüümide, dushigeelide ja šampoonide vänged lõhnad, higi ja kantud tennisetossude lehk. Merlyn kooris higised tenniseriided seljast ja seisis ennast uurides peegli ees. Pilt oli uhke ja see meeldis talle: hiljuti paigaldatud rinnad seisid himukalt harali, tennis oli vormi voolinud naise pisut x-kujulised lühikeste säärtega jalad. Kahe lapse sünnitamise vaevumärgatavate jälgedega keha oli oma elatud elu jälgedega ilus vaatepilt. Jah, Merlyn oli just selline milf, „ema, keda sa tahaksid panna“, kellesarnased olid ka internetiporno otsingute tipus. Merlyn uuris peegli ees hindavalt ja imetlevalt oma keha. Ta määris kaenla alla deodoranti, sättis plaatinablondid õhukesed salgud pealaele hoolikalt sõlme. Ta liigutused olid aeglased, mõte liikus mujal ja käed tegutsesid automaatselt.
Sven oli saatnud sõnumi: ära pese, tahan sind kohe, tule… Merlyn tõmbas saunalina ümber ja kohmitses asjade kallal, et aega parajaks teha. Ümberringi vahetasid naised riided, föön huugas, teised kiirustasid koju ja tööle tagasi, aga Merlyn oli oma maailmas. Ta oli kõrvuni omadega sees, kõhus keerlesid liblikad ja veri tuksus meelekohtades. Suhte keelatus ainult lisas pinget ja kirge. Nüüd ootas ta hetke, kui riietusruum tühi, et lipsata hämara koridori lõpus olevasse klubisauna, kus Sven juba kärsitult nahkdiivanil oma pikki lihaselisi jalgu sirutades ootas. Klubisauna hämarus ja kulunud mööbel olid näinud sadu pahelisi kirehetki, nüüd oli Merlyni kord… Naist erutas võimalus, et keegi trennikaaslastest võib taibata, mis toimub. Paras neile, kadedad koledad naised, see mees on nüüd minu, te võite arvata, mis tahate, see on teie probleem, mõtles Merlyn. Ta heitis veel pilgu peeglisse ja läks.
Sven krabas Merlyni ukse vahelt kaenlasse ja surus naise pea endale jalge vahele. Aega ei olnud palju.
Merlyn oli väikeste laste kodune ema ja rikka hõivatud mehe naine, kes oli mõned kuud tagasi tulnud sõbrannaga tennisetrenni, et ennast pärast kodusveedetud aastaid vormi viia. Kuuldavasti polnud Merlyni kooselu õnnelik, selle kohta ei osanud Kendra midagi arvata, aga kahe lapse ja nelja kodusviibitud aasta rutiin oli talle täiesti arusaadav tõsiasi. Merlyni oli kuulnud, et Sven oli hea mees ja isa oma kahele lapsele, turvaline ja suur. Jah, selle mehe pean ma endale saama, oli ta otsustanud. Merlyni suhe Sveniga arenes tenniseharrastuse juurde käivast tavalisest flirdist kuumaks ootamatult kiiresti, nende kehade keemiad kõlasid kokku, mõlemad olid oma koduses elus jõudnud rutiini ja tüdimuse faasi.
Sveni pilk puuris Merlyni keha trennist trenni kasvava huviga. See oli trimmis ja ahvatlev, valmis, et anduda. Tennis oli siin muutunud eelmänguks, mõlemad teadsid, et on vaid aja küsimus, kui ei suudeta enam oma vastastikuseid tundeid kontrollida ja treeneri-õpilase suhe teiseneb millekski muuks. Merlyn oli alati saanud mehed, keda tahtis, nüüd tahtis ta oma treenerit, just seda meest. Sveni ja Merlyni pallivahetus ei olnud tennis, see oli puhas kuum seks, kus Sven saatis palle üha jõulisemalt ja Merlyn võttis need kilgates ja oiates vastu, kuni suutis. Svenil ja Merlynil oli tenniseväljakul pilke vaid teineteisele. Väljakul olid ka teised, ent mäng toimus vaid nende kahe vahel.
Jah, Merlyn pettis oma meest ja lapsi. Aga mis on petmine tänapäeval? Tänased inimsuhted ongi segased, tuumperekonnad lagunevad ja inimestel on mitmeid paralleelseid suhteid, teadis Kendra. Kõrvalsuhteid ei pea peresid isegi laiali ajama, isegi vastupidi, hoiavad peresid koos, sest kõrvalsuhte energeetiline laeng võib tuua uue hingamise ka argirutiinidesse mattunud pereellu, kirjutas naisteportaal. Uus suhe paneb inimese enda eest hoolitsema, armunud inimene on kirglikum ka oma vana kaaslasega. Mehed pesevad ennast rohkem, naised kuuldavasti ajavad ennast altpoolt karvutuks, sest uus suhe on teadagi rutiinivaba ja julgem, paigaldavad neete igasugustesse salakohtadesse ja teevad vallatuid tätoveeringuid. Seda kõike õpetasid naisteajakirjad ja ilmselt ei pannud nende tegijad mööda, naised on täna vabamad, kui kunagi varem.
Niisiis, võib-olla polegi midagi lahti, mis siin moraliseerida, inimesed elavad. Hangi ka endale elu, Kendra, mis sa vahid teisi.
Tal jätkus mõistmist Merlyni suhtes, pärast viit aastat elust eemal väikeste lastega, keset igapäevast hoolitsemist ja kantseldamist oli ju naisel õigus väikesele vaheldusele? Kendra oli arvanud, et ta on iga kell naiste valikuvabaduse poolt: kui mehed võtavad täna elu vabalt, siis miks ei peaks seda lubama ka naistele?
Nüüd aga tunnetas Kendra korraga naiste vabanemise pahupoolt omal nahal. Merlyni ja Sveni suhe ongi vabadus, naised ja mehed mõlemad teevad, mida tahavad, mis pähe tuleb, pole enam tabusid.
Kendral oli oma naiivsuse pärast vastik, elu ja teooria on kaks asja, mis sageli kokku ei käi.
Kendra oli solvunud, et oli kõrvale jäänud, aga ei imestanud tegelikult, et Sven ja Merlyn teineteist leidsid. Ta püüdis asja võtta ratsionaalselt, nagu ikka. Noored kehad, veri vemmeldas, puhas füsioloogia. Sven oli kevadel teiste korda isaks saanud, käis sünnitusel ja oli õnnelik verivärske papa. Ta pani Facebooki üles kaunid ema ja poja pildid ja kuulutas poja maailmatulekut ilmselge uhkusega. Ent nagu paljud teised noored isad, põgenes Sven kohe imikukisa, kahe lapse kantseldamisest kurnatud naise ja üle pea kasvava olme eest tööle tagasi.

Comments

Popular posts from this blog

Sotsiaaldemokraadid ja Eesti200

Nüüd, kui Eesti200 on parlamendist ikkagi väljas ja Vabaerakond puudub, süveneb meinstriim poliitikas veelgi. Vabamõtlejatele jäävad tubased tegevused mtü-des ja ülikoolis omakeskis, võib ka blogi pidada, mis ei sega kedagi :D Praegu mul on isegi väga kahju, et Eesti200 ja eriti Kristina Kallas välja jäi, oleks vastikuid küsimusi esitades parlamendis veidi tuba tuulutanud nagu Vabaerakond tegi.
SDE kaotas oma hääled -- vähemalt Tallinnas 2. ringkonnas (Kesklinn, Pirita, Lasnamäe) küll Eesti200-le. Kas tõesti  müüsid Eesti200 ideed koosõppivast koolist, kus Sipsik ja Potsataja on ühes paadis, tasulisest kõrgharidusest, ühemõtteliselt kahaneva rahvaarvuga riigist, kuhu tuleb tööjõudu sisse tuua paremini, kui SDE hoopis alalhoidlikum ja tuleviku suhtes optimistlikum  liin?!?
Nii Eesti200 kui ka SDE on rõhunud teadmistepõhisusele poliitilises otsustusprotsessis. Samas, poliitiliselt kukkus näiteks valitsuse teadmistepõhine alkopoliitika, mis tugineb Sotsiaalministeeriumi uuringutel ja ra…

Uus riigikogu ja valitsus ei peaks ennast petma unelmaga puhtatõulisest kasvavast rahvusriigist piiramatute loodusressurssidega

Mida mina kodanikuna ootan uuelt valitsuselt ja riigikogult?
Fookust keskkonnal, muudatusi kodakondsuspoliitikas ja rahvastiku kahanemise ja vananemise kui fakti arvestamist. Kindlasti mitte unelemist puhtatõulisest kasvavast rahvusriigist piiramatute loodusressurssidega ega sellest utoopiast lähtuvate tegevuste planeerimist.
Eesti mets oli eelmisel aastal teema, mis küttis kõige enam kirgi ja on jätkuvalt kõige jõulisemate kodanikuliikumiste lähtekoht. Need kired pole hoopiski vaibunud. Ka Eestis teadvustab üha enam inimesi, ennekõike noored kliimat kui peamist globaalset poliitilist küsimust. Eesti häbiplekk on siin põlevkivienergeetika, millest väljumine on lähiaastakümnete teema, millega õnneks ka tegeldakse. Kliimamuutusega kaasnev kõrbestumine loob migratsioonisurve ja seda on Eestis õppinud kartma  iga tühjaksjäänud külagi. Kliimamuutus toob kaasa vee ja ka toidu tootmise kallinemise, sest intensiivpõllumajandusele otsitakse maailmas alternatiive, mis on kallimad. Uus teema on…

Minu valimisdeviis: Eesti vajab arenguks vaimset vabadust

Eestis võiks inimestel lasta olla eestlane mitmel erineval moel, meil on erinevad arusaamad maal ja linnas, põhjas ja lõunas, erinevate keelekogukondade arusaamad elust võivad olla erinevad -- meid seob lojaalsus Eesti riigile. Mõni aeg tagasi lahvatas skandaal, kus trammipeatusse ilmusid üle öö reklaamid, mis näitasid juskui ette kohad, kus peavad seisma venelased ja kus eestlased. Palju mõistmatust ja paksu verd ning solvumist tekitanud Eesti200 reklaam  oli ebaõnnestunud, ehkki viitas tegijate sõnul Eesti ühiskonna põhiprobleemile, rahvuste segregatsioonile. Eestis elab kaks erinevat kogukonda ja need tuleks Eesti200 arvates mehaaniliselt ühendada, suunates eesti ja vene lapsed kohustuslikus korras samasse lasteaeda ja kooli.  Samasugust mehaanilist lahendamist rahvusküsimusele pakub reformierakond, soovides kaotada vene lasteaiad. Kultuuriline mitmekesisus on muutunud nende valimiste jaoks üheks põhiteemaks ja seda nähakse kui probleemi, mitte kui rikkust.  Mind hirmutab vahel ra…