Skip to main content

Veel üks katkend

Viimane sünnitus oli Kirsika alumise otsa korralikult ära lõhkunud ning õmblused paranesid visalt. Paari kunagi kirgliku suhte oli asendanud soojus ja turvaline koosolemine. Kuigi Sveni tööpäevad algasid varahommikul ja venisid hilisõhtusse, jäid neile pannkoogilõhnalised varahommikud ja mõnikord ka ühised öötunnid imetamise vaheaegadel. Kirsika märkas küll, et Sven lahkus tavalisest meelsamini tennisehalli ka nädalavahetustel, sõitis võistlejate- lastega sageli Pärnusse ja Tartusse, võttis lisakohustustena turniiride korraldamise ja isegi laagri Tenerifel. Aga mees peabki ju raha teenima, oli Kirsika veendunud. Talle meeldis traditsiooniline perekond, kus naise roll on lapsi ja kodu hoida ning mees toob koju raha. Kirsika oli enne lapsi lühikest aega töötanud ilusalongi adimistraatorina, aga töö oli väsitav ning päevad pikad, kliendid turtsakad ning parema meelega oli Kirsika kodus. Saame hakkama, oli Sven naisele sügavalt silma vaadates öelnud, kui Kirsika ükspäev teatas, et ei kavatse enam tööle minna. Siis tulid lapsed ja pärast esimese vanemapuhkuse lõppu oli Kirsika koduse eluga nii harjunud, et mõte iga päev kindlal kellajal silmade särades, tipp-topp välimusega kuskile salongi ilmuda ajas talle hirmu peale. Kirsika vaatas vabadel hetkedel televiisorit ja kudus, tasapisi kogunesid kilod, välimus läks käest ära, aga kodu oli korras ja söök igal hilisõhtul, kui Sven hallist tuli, laual. Kirg oli nende suhtest kadunud, Kirsika oli kodusest askeldamisest kurnatud ja näis, et Sven ei käigi peale ega pahanda, kui naine pärast imetamist õhtul voodisse vajudes kohe sügavasse unne vajus. Vahel kallistas Sven teda soojalt ja Kirsika ei öelnud ära, kui Sven ta öösärgi saba tagumiku pealt üles sikutas. Isu Kirsikal seksi järgi ei olnud, aga ta lasi Svenil vaikselt toimetada. Mees peab saama, mis mees tahab, teadis Kirsika. Ta valulikud paistes rinnad tilkusid piimast, hoolikalt sättis ta ümber keha mähitud marlilina paika ja talus poolunes mehe liigutusi.
Sven ei käinud Kirsikale peale, ei taha, siis ei taha, ta teadis hästi, üks, mis tema elus ei lõpe, on naised. Svenile naised meeldisid ja ta meeldis naistele. Üks ei taha, tahavad teised. Tennisehalli mängulust ja spordimaailma hea energia lasi koduse olme ja magamatuse kiiresti unustada. Enamik naisi vastas Sveni lähenemiskatsetele huviga ning vaheldust argirutiinile oli kerge leida. Laste ema on hõivatud beebi ja kaheaastase kantseldamisega ja oli paar kuud täiesti ohutu, teadis Sven, liiga väsinud, et meest jälitada. Ta armastas lõpuks oma kodu, lapsi ja Kirsikat väga. Teised naised seda suhet tema peas ja südames ei rikkunud. Kõik muu oli lihtsalt füüsiline aktiivsus, mis temas pakitses ja otsis loomulikku väljapääsu.
Svenile meeldis pidada mitut suhet korraga, loomult mängurina nautis ta naiste omavahelist rivaalitsemist. Tal olid paljudega samaaegselt oma seisud, nende sassiajamine ja teineteise eest salajas hoidmine oli omamoodi põnev. Kui kliendid olid mänguhoos, klõpsis Sven telefoniga erinevatele naistele messengeris sõnumeid. Seisud nõudsid panustamist, ilma tööta ei arene ükski suhe, õpetasid psühholoogilised nõustajad. Aga Sven oli hea naistetundja, tal polnud mingeid nõustajaid vaja, sest opereeris oma haaremis sünnipärase kergusega. Enamasti oli see vaid kerge flirt, hilisõhtune chat, vahel aga tuli preemiaks õhtusöögid, klubiöhtud, või vähemalt kähkukad lõunapausi ajal, enne ja pärast kliente. Mõned vanemad naised pidasid loomulikuks, et Sven pakub neile igakülgset fitnessi ja olid valmis selle eest ka panustama. Seks autos ja teistes ebatavalistes kohtades trennide vahel hoidsid tuju, kaasnev risk vahelejäämise ees tõstis adrenaliini üles. Suuremaid sekeldusi ei olnud Svenil naistega olnud, kõik laabus ikka lõpuks kuidagi, naised läksid, tulid tagasi, või tulid järgmised.

Comments

Popular posts from this blog

Minu aasta 2023, mõned märkmed

 Vaatan, et 2023 pole ma kirjutanud ühtegi blogipostitust! Ja avaldanud olen ainult ühe ajaleheartikli "Barbie" filmist Eesti Ekspressis ja lisaks Postimehes ühe ülevaate arvamusfestivali Fenno-Ugria paneelarutelu taustaks (mida ka vedasin). Töörohkemat aastat annab meenutada ja seepärast ajakirjanduslikult kirjutada pole jõudnudki. Töökoormus meenutab 1990ndaid, kui tegin Eesti Ekspressi Areeni, ilmutasin ühiskondlikku aktiivsust ja olin samaaegselt magistrantuuris! Töönarkomaani jaoks muidugi ongi töötamine  loomulik olek, ei kurda.  Nii et 2023 oli väga tore ja tulemustele orienteeritud aasta, vaatamata ajaleheartiklite nappusele! 2023 tähistab minu jaoks tegelikult väikest karjääripööret. Avan  tausta: suurest poliitikast ehk riigikogust kukkusin rahva tahtel teatavasti 2019 välja, järgnevad koroona-aastad jätkasin õpetamist Tallinna ülikoolis, lisaks olin soolise palgalõhe vähendamise projekti (REGE) kommunikatsioonijuht (akadeemilise töö koroona-aastatel varjut...

Ennustamatus, improvisatsioonid ja reeglitepõhine maailmakord. Välispoliitika kõne Riigikogus 12.02.2019

Hea juhataja! Lugupeetud rahvasaadikud! Tänan eelkõnelejaid ja ennekõike välisminister Sven Mikserit ja väliskomisjoni esimeest Marko Mihkelsoni põhjalike ja professionaalsete ettekannete eest! Välispoliitika gurmaani jaoks on praegune maailm tõeline maiuspala. Pikka aega vankumatuna tundunud suurriikide ajaloo käigus lihvitud institutsioonid on äkki osutunud elusaks ja haavatavaks ja selgelt   on välja on koorunud rahvusvaheliste suhete sõltuvus inimtegurist. Ennustamatus ja improvisatsioonid on märksõnad, mis iseloomustavad muutnud välispoliitika protsessi kõige paremini.   President Trumpi tviitideks sõnastatud seisukohad dirigeerivad kohati maailma ühe võimsaima riigi USA toimimist, külvates peataolekut ja segadust, pannes õhku ahmima traditsiooniliselt   hillitsetud rahvusvaheliste suhete etableerunud maailma. Briti konservatiivide siseparteilisest vägikaikaveost kasvas välja Brexiti rahvahääletus, mis on toonud kaasa kirglikud protsessid Suurbritannia või...

2025 -- isiklikult tubli sooritus, aga üldiselt aasta nagu odavas õudusfilmis

Lahkuv aasta möödus tulemusliku töö tähe all, võib öelda, et õnnestus saada targemaks ja oli huvitav ja kasulik. Hea aasta, kui sai keskenduda konkreetsetele ülesannetele ja nii mõtted eemal hoida üha enam odavat õudusfilmi meenutavast maailmast, kus olukorrad ja tegelased on kirgastava õudukakogemuse pakkumise asemel pigem tragikoomilised.      Tööpõld laius sel aastal soome-ugri asja ajamise koordineerimisest Fenno-Ugria Asutuses, õpetamisest Tallinna Ülikoolis ja Tartu Ülikooli Narva Kolledzhis kuni panustamiseni Tallinna volikogus ja Pirita linnaosakogus. Üks töö vaheldus sujuvalt teisega ja kuna väljakutsed nimetatud valdkondades: kontoritöö juhtimine, õpetamine ja poliitika on üsna erinevad, võib öelda, et vaheldumisi erinevaid töid tehes on võimalik ka puhata.    Fenno-Ugria Asutusega sai tehtud mitu asja, millega tegelemisel sai targemaks ja mis rõõmustasid tulemusega: eriti meeldib mulle fennougristika ajaloo suurkujude teemaline Hõimukalender 2026 ühe ...