Skip to main content

Milleks Piritale Mustakivi tee?

Kuuldavasti on Tallinna linn välja kaevanud 1980ndatest pärit idee välja ehitada Mustakivi tee Lasnamäe ja Pirita vahel, läbi Pirita Maarjamäe asumi, Sisekaitseakadeemia krundi ja Kose tee äärse metsamassiivi kaudu. Vastuargumendid on magistraali asukoht uue lasteaia kõrval,  ilusa kõrge, Kose tee äärse männimetsa läbilõikamine ja ennekõike küsitav kasu ning vajadus. 
Sõidan ise Piritalt hommikuti linna. Vajadus tee järele on ainult mõnel päeval nädalas, hommikuse ummiku ajal 8-9, maksimaalselt tunni-kahe vahemikus. Ülejäänud aja on Kose tee ja Rummu tee vaiksed, tühjad isegi. Kavandatav tee viiks liikluse paralleelselt Kose teega Mustakivi ristmikuni, seal ummik seisab nagunii edasi Narva maanteel või  Mustakivi teel enne sissesõitu kanalisse.
Tee tooks ka Lasnamäelt liikluse alla Rummu teele ja sealtkaudu Piritale, läbi vaikse elurajooni.
 Sõidan ise hommikuti Piritalt linna.  Tegelikult saab Pirita-Koselt Narva maanteele sõita ka Kose teega paralleelsest Kellukast jm. läbi väikeste tänavate. Narva maanteel ummik jätkub igal juhul,  samuti kanali sissesõidu järjekorras seismine Mustakivi teel. Mida annab uus läbimurre?
Miks peaks Viimsi hommikuse autodevoo Tallinna kesklinna viimiseks lõhkuma ilusat Pirita metsa madaltiheda asustuse kõrval? Juttu on olnud ka, kui oluline on rohekoridor Kadriorust linna piirini.
Viimsi liiklus tuleks kanalisse viia varem, Tallinna linna ja Viimsi valla piiril. Seal on praegu raudtee, mis vahepeal pidi olema otstarbe kaotanud, praegu aga vist väheses kasutuses Miiduranna sadama teeninduseks.
Peaks soodustama Viimsi autode Pärnamäe ristmiku kaudu Lasnamäe kanalisse või Peterburi maanteele sõitmist Viimsi poolt, selle asemel, et läbi madaltiheda elurajooni magistraali kavandada. Rohealade läbilõikamine on endiselt linna liikluskorralduse käekiri. Miks? Pärast Reidi teed Mustakivi tee, mis lõhuks veel ühe rohelise tervikala linnas? 
 Järsku alustaks tõsiselt trammiliini kavandamist Viimsist kesklinna, selle asemel, et Volga-ajastu põlvkonna vaimus läbi elukeskkonna magistraale ehitada? 

Comments

Popular posts from this blog

Kommentaar Eesti Ekspressi Areeni loole "Hüvasti, kõrged kontsad", ilmus EE 20.06.2018

Võimalik, et olen kingafetišist, vaikselt. Kingakarbid on minu jaoks vinüülplaadiümbriste kõrval pakend, mis südame kiiremini põksuma paneb. Kappides on kingi, mida olen meeltesegaduses ostnud ja mida  pole eriti kandnud, ent ära ei anna ega viska. Olen üles kasvanud nõukaajal, kui kingad olid midagi eksklusiivset. Riided sai õmmelda ja ma olen selles üllatus-üllatus väga osav, aga kingad tuli kuskilt saada. Liikusid jugoslaavia, portugali ja harva ka itaalia jm kingad, neid sai ka meremeeste poodidest mingi imesüsteemiga: meremehed said osa palka valuutapoodides kehtivates  kupongides ja need  liikusid  rahva seas. Nende  poodide kingalette mäletan siiani nostalgiaga. Vahel sai käidud Moskvas ja Leningradis, kus saksa, jugoslaavia ja poola poodidest sai paremat kaupa, ka kingi.  Mulle meeldivad platvormikingad, võib-olla selle taga mu teismeiga, kui need moes olid. Ema tõi Saksa DVst mullegi ühed, punutud platvormidega, teksariidest ja tikandiga, umbes 5 cm kõrged kotad. Sarnased ki…

Minu valimisdeviis: Eesti vajab arenguks vaimset vabadust

Eestis võiks inimestel lasta olla eestlane mitmel erineval moel, meil on erinevad arusaamad maal ja linnas, põhjas ja lõunas, erinevate keelekogukondade arusaamad elust võivad olla erinevad -- meid seob lojaalsus Eesti riigile. Mõni aeg tagasi lahvatas skandaal, kus trammipeatusse ilmusid üle öö reklaamid, mis näitasid juskui ette kohad, kus peavad seisma venelased ja kus eestlased. Palju mõistmatust ja paksu verd ning solvumist tekitanud Eesti200 reklaam  oli ebaõnnestunud, ehkki viitas tegijate sõnul Eesti ühiskonna põhiprobleemile, rahvuste segregatsioonile. Eestis elab kaks erinevat kogukonda ja need tuleks Eesti200 arvates mehaaniliselt ühendada, suunates eesti ja vene lapsed kohustuslikus korras samasse lasteaeda ja kooli.  Samasugust mehaanilist lahendamist rahvusküsimusele pakub reformierakond, soovides kaotada vene lasteaiad. Kultuuriline mitmekesisus on muutunud nende valimiste jaoks üheks põhiteemaks ja seda nähakse kui probleemi, mitte kui rikkust.  Mind hirmutab vahel ra…

Naiste kasutamine poliitikas

Mida lähemale jõuavad järjekordsed valimised, seda enam kuuleb juttu naistest poliitikas. Eestis on täna naispresident, kolme erakonna eesotsas on naised, naisministreid viis. Riigikogus on naisi ligi kolmandik. Miks on naiste osalemisest poliitikas ikka vaja eraldi teemat kiskuda? Rõhutan, et igal vabal kodanikul on täna Eestis täiesti enesestmõistetav osaleda poliitikas, ka siis, kui kodanik on naissoost, igalühel on olenemata soost õigus kandideerida valimistel ja teha poliitikas karjääri kuni kõige kõrgema tipuni, kui on soovi ja eeldusi. Naisi on enamikes erakondades palju, lihtliikmete hulgas pooled. Miks peab sellises olukorras naiste osalemist otsustusprotsessides kuidagi selgitama või põhjendama, enamgi: õigustusi leidma. Leidma näiteks naiste eriomadusi, mille tõttu nad poliitikasse sobivad (näiteks „fantastiline“, nagu praegu SDE kampaanias). Vabanduste otsimisega tegelevad ka naised ise pidevalt, kirjutades artikleid, miks peaksid naised poliitikasse minema, korraldades semi…