Skip to main content

Milleks Piritale Mustakivi tee?

Kuuldavasti on Tallinna linn välja kaevanud 1980ndatest pärit idee välja ehitada Mustakivi tee Lasnamäe ja Pirita vahel, läbi Pirita Maarjamäe asumi, Sisekaitseakadeemia krundi ja Kose tee äärse metsamassiivi kaudu. Vastuargumendid on magistraali asukoht uue lasteaia kõrval,  ilusa kõrge, Kose tee äärse männimetsa läbilõikamine ja ennekõike küsitav kasu ning vajadus. 
Sõidan ise Piritalt hommikuti linna. Vajadus tee järele on ainult mõnel päeval nädalas, hommikuse ummiku ajal 8-9, maksimaalselt tunni-kahe vahemikus. Ülejäänud aja on Kose tee ja Rummu tee vaiksed, tühjad isegi. Kavandatav tee viiks liikluse paralleelselt Kose teega Mustakivi ristmikuni, seal ummik seisab nagunii edasi Narva maanteel või  Mustakivi teel enne sissesõitu kanalisse.
Tee tooks ka Lasnamäelt liikluse alla Rummu teele ja sealtkaudu Piritale, läbi vaikse elurajooni.
 Sõidan ise hommikuti Piritalt linna.  Tegelikult saab Pirita-Koselt Narva maanteele sõita ka Kose teega paralleelsest Kellukast jm. läbi väikeste tänavate. Narva maanteel ummik jätkub igal juhul,  samuti kanali sissesõidu järjekorras seismine Mustakivi teel. Mida annab uus läbimurre?
Miks peaks Viimsi hommikuse autodevoo Tallinna kesklinna viimiseks lõhkuma ilusat Pirita metsa madaltiheda asustuse kõrval? Juttu on olnud ka, kui oluline on rohekoridor Kadriorust linna piirini.
Viimsi liiklus tuleks kanalisse viia varem, Tallinna linna ja Viimsi valla piiril. Seal on praegu raudtee, mis vahepeal pidi olema otstarbe kaotanud, praegu aga vist väheses kasutuses Miiduranna sadama teeninduseks.
Peaks soodustama Viimsi autode Pärnamäe ristmiku kaudu Lasnamäe kanalisse või Peterburi maanteele sõitmist Viimsi poolt, selle asemel, et läbi madaltiheda elurajooni magistraali kavandada. Rohealade läbilõikamine on endiselt linna liikluskorralduse käekiri. Miks? Pärast Reidi teed Mustakivi tee, mis lõhuks veel ühe rohelise tervikala linnas? 
 Järsku alustaks tõsiselt trammiliini kavandamist Viimsist kesklinna, selle asemel, et Volga-ajastu põlvkonna vaimus läbi elukeskkonna magistraale ehitada? 

Comments

Popular posts from this blog

Muru ja kultuurisõda. Ilmus Eesti Ekspress, Areen 9.08.2022 (Arusaam mullani niidetud murust kui täiusliku korra kehastusest on visa kaduma)

Kurdan korteriühistu listis, et trimmeriga mullani äraniidetud murulapilt üksikute kõrte tasandamine ja lehepuhuriga laialiajamine kesksuvel on raiskamine, teen ettepaneku vähendada müra ja bensiinivingu niigi umbses õues –  ja saan vastu kahuritule: kujuta ette, teda segab niitmise müra! Ja õpetuse, et muru ei hävita mitte liiga sage niitmine, vaid et seda on vaja kasta.  Tuline niitmisdebatt on käivitunud erinevates Facebooki gruppides. Miks on tänapäeva maastikukujundus liikumas suunas, kus linn pole linn ja maa pole maa. Miks nõuab “häälekas vähemus” linnade muutmist põldudeks, tekitades liiklusohtlikke olukordi. Rahvusringhäälingu suvereporter teeb põhjaliku, hüsteerilisevõitu loo pikas rohus varitsevatest puukidest – otsekui haljastustehnika maaletooja tellimisel.   Bioloogid Urmas Tartes ja teised oponeerivad: puugid lõikavad kasu pigem nülitud rohust, kust teised liigid on välja tõrjutud.  Mõistan, et minu juhtum  ei ole selles valguses mingi korteriühistu tavaline nagelemine,

Aitäh, torumees! Eesti Ekspress, Areen 14.04.2021

Suure toidupoeketi märkamatu tapeet-taustamuusika katkestab praegu aeg ajalt pidulik-õõnes meeshääl, kuulutades: aitäh, eesliinitöötajad, et olemas olete! Aitäh, medõed, aitäh, kassapidajad. Aitäh õpetajad ja lasteaiakasvatajad, et teie panus võimaldab me elul jätkuda. Järgneb rutiinne meeldetuletus maskikandmise ja distantsihoidmise kohta.   Selgub, et tegu on Kaupmeeste Liidu kampaaniaga “Tänu sulle!”, mis kestab veel terve aprilli. Tõesti, aitäh! Olen minagi tänulik, et poed on lahti ja arstiabi on saadaval, riskite ju jätkuvalt oma elu ja tervisega. Ka õpetajad tõesti pingutavad praegu, et motivatsiooni kaotanud lastelt kuidagi hindelised tööd kätte saada, tänud neile.  Koroonaajastu on võimendanud tüüpiliste naiste ja meeste tööde erinevat väärtustamist. Naiste tööle on iseloomulik, et neid ei nähta avalikkuses olulisena enne, kui tekib oht,  et mingi töö jääb tegemata. Koroonaga seotud avalikus diskussioonis nimetati hooldajate ja õdede puudust pikka aega  "voodikohtade"

Eesti kultuur on alati olnud „multikultuur“. Intervjuu vastused ajakirjale Kulttuurivihkot jaanuar 2019. Ilmumas. Küsimused Maarit Haataja

Kuidas näeb välja 101-aastane Eesti kultuur tulevikus? Eesti kultuur jääb ka tulevikus omanäoliseks, ma arvan, ehkki globaalsed mõjud on üha rohkem tunda. Eesti kultuur on alati olnud mitmekesine „multikultuur“, sest meil on siin ajaloo vältel alati elanud erinevaid rahvusi. Minevikust on meil baltisaksa pärand, 20.sajandist nõukogude pärand. Vene vähemuse kultuuril on ikka olnud koht Eestis. Eesti kultuur on segu, kameeleon, mis muudab oma värve kiiresti, vastavalt trendidele ja moevooludele. Tal on siiski tuum, mida iseloomustab depressiivsus, must huumor, mõnevõrra head maitset ja ka tahumatust, toorust. Meie kultuur on pisut pehmem oma mentaliteedilt kui soome kultuur, ta on palju tagasihoidlikum kui vene kultuur. Tal on palju ühist läti kultuuriga, ehkki me võib-olla ei tunnista seda endale meelsasti. Popmuusikas on eelpool nimetatud tendentsid kõige huvitavamad. Täna on meil näiteks hea eesti rap -muusika, artistid nagu Arop, Nublu, Reket jt. Nõukogude pärandit kasu