Barbi Pilvre

Võimalik, et olen kingafetišist, vaikselt. Kingakarbid on minu jaoks vinüülplaadiümbriste kõrval pakend, mis südame kiiremini põksuma paneb. Kappides on kingi, mida olen meeltesegaduses ostnud ja mida  pole eriti kandnud, ent ära ei anna ega viska. Olen üles kasvanud nõukaajal, kui kingad olid midagi eksklusiivset. Riided sai õmmelda ja ma olen selles üllatus-üllatus väga osav, aga kingad tuli kuskilt saada. Liikusid jugoslaavia, portugali ja harva ka itaalia jm kingad, neid sai ka meremeeste poodidest mingi imesüsteemiga: meremehed said osa palka valuutapoodides kehtivates  kupongides ja need  liikusid  rahva seas. Nende  poodide kingalette mäletan siiani nostalgiaga. Vahel sai käidud Moskvas ja Leningradis, kus saksa, jugoslaavia ja poola poodidest sai paremat kaupa, ka kingi.  Mulle meeldivad platvormikingad, võib-olla selle taga mu teismeiga, kui need moes olid. Ema tõi Saksa DVst mullegi ühed, punutud platvormidega, teksariidest ja tikandiga, umbes 5 cm kõrged kotad. Sarnased k

Kui peres esineb vägivalda, siis vägivallatseja ohvriks võivad vägivaldses kodus sattuda kõik pereliikmed ning ka koduloomad. Naiste ja laste turvakodudesse ei saa võtta kaasa lemmikloomi ning sageli just seetõttu jääb naine lastega vägivaldsesse koju: ta kardab, et lemmikloomadega võib midagi juhtuda, kui ta lahkub. Tulemuseks võivad olla ka surma ja raskete inimvigastustega juhtumid: kuigi naisele ja lastele on pakutud turvakodu võimalust, aga nad ei lahku kodust, sest kardavad loomade pärast. Eestis on loomade vastu suunatud vägivald loomakaitsjate rida ja inimesi kaitsevad politsei ning sotsiaaltöötajad. Võib-olla tundub mõnele isegi kohatu käsitleda loomi ja inimesi ohvritena koos! Veterinaari tähelepanekud ravile sattunud piinatud loomade kohta võivad samas viia hästi peidetud ja pikaaegse lähisuhtevägivalla avastamisele ja võimaldavad sellesse sageli ka sekkuda. . Pealtnäha „heaoluühiskonna“ luksusena näiv temaatika võib samas puudutada väga paljusid inimesi, nende tervist