Skip to main content

Posts

Biopoliitiline läbikukkumine. Koroonast humanitaari pilguga. Intervjuu TÜ professor Raili Marlinguga, ilmunud Sirp 29.10.2021

Recent posts

Õigus saada uudiseid paberil. Intervjuu TLÜ meediauuringute keskuse MEDIT professori Ulrike Rohniga. Ilmunud: Sirp, 17.09.2021

Tallinna ülikooli meediauuringute keskuse MEDIT uuring kinnitab: väikekohtades oodatakse tugevat kohalikku ajakirjandust.  Tallinna ülikooli BFMi teadusuuringute keskuses MEDIT valmis hiljuti uuring kohalikest ajalehtedest. Uuringu teostamist juhtisid professorid Ulrike Rohn, Indrek Ibrus ja dotsent Andres Jõesaar, toetas Saksamaa saatkond.  Ulrike Rohn, miks teid huvitas Eesti kohalik ajakirjandus? Miks meid huvitas kohaliku ajakirjanduse jätkusuutlikkus? Ajakirjandusturul on palju tõrkeid, mis on proovikiviks kohaliku ajakirjanduse jätkamisele. Kohalik ajakirjandus seisab silmitsi vähenevate reklaamitulude ja tellimustega, kuid on tähtis Eesti meediamaastiku mitmekesisuse seisukohalt. Oma uuringuga sedastasime, et kohalikud ajalehed mängivad kohalikus elus väga tähtsat osa, nad aitavad säilitada demokraatia tervist ja osalevad kogukonna tuleviku aruteludes. Intervjuud kogukonnaliikmete ja sidusgruppidega näitasid selgelt, et paikse elu toimimises on kohapealsel ajakirjandusel oluline

Naised poliitikas. Praxise konverents 28.nov.2020, video

Kohalike valimiste valguses on hea üle mõelda, kuidas naised jõuavad poliitikasse ja mis siis edasi juhtub. Paneelis, mida juhtisin, esinesid poliitikud  Yana Toom, Keit Pentus-Rosimannus, Gea Kangilaski, ajakirjanik Vilja Kiisler, Swedbanki juht Olavi Lepp, Eesti Ekspressi peatoimetaja Erik Moora. Vaata  Naised poliitikas, Praxise konverents, 28. nov 2020   Foto: SDE Naiskogu Kadri aktivistid Linda mälestusmärgi juures

Naised vajavad linnaruumi pargivahte, rohkem tualette ja valgustatud bussipeatusi. Sõnavõtt Linnade ja Valdade Päevadel 18.08.2021. Video

Barbi Pilvre: naised vajavad linnaruumi pargivahte, rohkem tualette ja valgustatud bussipeatusi. https://pealinn.ee/2021/08/17/linnade-ja-valdade-paevad-aitavad-uhendada-tallinna-ja-selle-lahiumbrust/ Sõnavõtt Linnade ja Valdade Päevadel 18.08.2021 Fotol autor ja  tulevane öölinnapea, SDE noor poliitik, TLÜ sotsioloogiamagistrant Natalie Mets.

Emadustrahv. Intervjuu TLÜ professor Kadri Tähega, podcast, Anne ja Stiil, september 2021

Saadet juhib Barbi Pilvre ning külas on Kadri Täht ning juttu tehakse sellest, mis hinda maksavad naised emaks olemise eest. Podcastis räägitakse probleemist ning võimalikest variantidest, kuidas säilitada karjäär ja olla sealjuures ka ema. Kuula:  Emadustrahv   Illustratsioon Jelizaveta Peljovina, Ehte Humanitaargümnaasium. Projekti "Soolise palgalõhe vähendamine" raames toimunud laste konkursi "Amet ja palk" üks võidutöid.

Kruusateede trauma. Ilmus Sirbis 16.07.2021, rubriigis Vabaduse plats

  Teede ja platside mustkatte alla saamine on paljudes Eesti kohtades praeguseni progressi ja heaolu märk, sest põlvkonnad on elanud sõiduteede kruusatolmus, mis räägib vaesusest ja ilmajäetusest. Vaesust ei tähista mitte ainult kruusateed, vaid meie lähimineviku kogemuse tõttu ka niitmata ja kultiveerimata,  lokkavad rohealad -- “tühermaad”,  sest aiatehnikaks ja hoolduseks polnud inimestel ega KOVidel hiljuti veel piisavalt raha.  Kui inimesel, ettevõttel või kohalikul omavalitsusel on täna raha, on võimalik trimmerid, saed ja puhurid hoida töös aastaringselt. Haljastustööd ja asfalteerimine on  linnaruumis kõigile nähtav ja ka kuuldav  hoolitsus elanike ees. Kui masinad ei mürise, järelikult linnajuhid konutavad niisama ja valija märkab seda! Kui linn raiub ja asfalteerib, järelikult hoolitseb.  Suured puud ja rohuplatsid räägivad nende  lähimineviku traumade  valguses täna  lohakusest, tsivilisatsioonile viitab asfaltplats või nüsitud ja ärapõlenud  rohulibledega mullakamar, mille

Millest reovesi ei kõnele? Vestlusringis poliitikateooria professor Peeter Selg Tallinna Ülikoolist ja kommunikatsiooniuuringute professor Triin Vihalemm Tartu Ülikoolist . Ilmus ajalehes Sirp 16.07.2021 ja EPL Delfis 20.07.2021

  Millest reovesi ei kõnele? Ühiskond vajab koroonakriisi lahendamiseks ka teistsuguseid teadmisi peale nakatumiskordaja näidu või värskete reoveeandmete Koroonakriis on juba ammu üle kasvanud ühiskonna seisundiks, kui mitte kriisiks, mis vajaks ühiskonnateadlaste: sotsioloogide, politoloogide, filosoofide  vaatenurka, et sellest aru saada ja seda lahendada. Kas Eesti Teadusnõukoja eesmärk võiks olla laiem, sest kriisi olemus on muutunud ja ühiskond vajab koroonakriisi lahendamiseks ka teistsuguseid teadmisi peale nakatumiskordaja näidu muutumise või värskete reoveeandmete? Kas ja kuidas ühiskonnateadlased saaksid praegu õla alla panna suurte küsimuste lahendamisel ja olukorras selgust luua, järsku isegi lahendusi pakkuda?  Barbi Pilvre: Reoveenäitajad on rohelises, ent on selgunud, et koroonakriis on erinevaid eluvaldkondi ja ühiskonnagruppe puudutanud erinevalt. Ilmuvad esimesed optimistlikud majandusprognoosid,  ent mõni eluvaldkond nagu turism, meelelahutustööstus on varjusurmas ja