Foto: Piret Räni. Vasakul sotsioloog Triin Roosalu, soolise palgalõhe uuringu kvalitatiivse osa panustaja Naiste väiksemad palgad pole kellegi kurjade kavatsuste tagajärg, vaid need kujunevad välja ennekõike tööturu soolise struktuuri, traditsioonide, naiste suurema hoolduskoormuse ja samuti eelarvamuste ning sooliste võimussuhete tõttu. Tallinna Ülikooli sotsioloogid Marge Unt , Kadri Täht , Kadri Aavik , Triin Roosalu jt selgitasid sotsiaalministeeriumi tellimusel koostöös TTÜ ja Statistikaametiga kolm aastat väldanud uurimuste sarjas https://rege.tlu.ee/ Eesti suure soolise palgalõhe põhjuseid. Eestis on aastaid püsinud Euroopa Liidu suurim sooline palgalõhe (2021 oli tunnipalga erinevus naiste kahjuks 14,9 %, vt https://www.stat.ee/et/uudised/sooline-palgalohe-2021 ), ent see on hakanud vähenema, ennekõike seoses alampalga tõusu ja haridus- ja sotsiaalvaldkonna palkade tõusuga viimastel aastatel. Mõõdetakse tunnipalka sotsiaalmaksu alusel Soolise palgalõhe selgitamise al
Tähelepanekuid ja seisukohti