Barbi Pilvre

Sotsiaalministeeriumi "Soolise võrdõiguslikkuse monitooringu" esitluse puhul 13.12 j uhtisin debatti, kuidas muuta abstraktne ja kohati kauge sooline võrdõiguslikkus inimestele arusaadavaks ja enesestmõistetavaks argipäeva osaks, et see seostuks inimeste endi tajutud sooga seotud probleemidega nagu palgavaesus, palgalõhe, lähisuhtevägivald, hoolduskoormus. Tänud, asekantsler Hanna Vseviov, Müürileht peatoimetaja Aleksander Tsapov, käitumisteaduste ekspert Heidi Reinson, Taskufeministi sisulooja Greta Roosaar ja haridusteadlane, HTM nõunik Mare Oja elava vestluse eest. Eelnevalt tutvustasid sotsioloogid Jaanika Hämmal ja Marianne Meiorg värsket soolise võrdõiguslikkuse monitooringut. Tänud Grete Kaju, Agnes Einmann ja sotsiaalministeerium korraldamast! Vaata üritust:  https://youtu.be/xXXAVo_o_uY

Paneelis Kadri Kõusaar, Barbi Pilvre, Liina Siib, Lisbeth Jörgensen. Foto Vahur Lõhmus (ajaloomuuseum)   JÄRELKUULATAV:  Women On Posters, paneeldiskussioon Maarjamäe lossis 27.11.2022 

Kurdan korteriühistu listis, et trimmeriga mullani äraniidetud murulapilt üksikute kõrte tasandamine ja lehepuhuriga laialiajamine kesksuvel on raiskamine, teen ettepaneku vähendada müra ja bensiinivingu niigi umbses õues –  ja saan vastu kahuritule: kujuta ette, teda segab niitmise müra! Ja õpetuse, et muru ei hävita mitte liiga sage niitmine, vaid et seda on vaja kasta.  Tuline niitmisdebatt on käivitunud erinevates Facebooki gruppides. Miks on tänapäeva maastikukujundus liikumas suunas, kus linn pole linn ja maa pole maa. Miks nõuab “häälekas vähemus” linnade muutmist põldudeks, tekitades liiklusohtlikke olukordi. Rahvusringhäälingu suvereporter teeb põhjaliku, hüsteerilisevõitu loo pikas rohus varitsevatest puukidest – otsekui haljastustehnika maaletooja tellimisel.   Bioloogid Urmas Tartes ja teised oponeerivad: puugid lõikavad kasu pigem nülitud rohust, kust teised liigid on välja tõrjutud.  Mõistan, et minu juhtum  ei ole selles valguses mingi korteriühistu tavaline nagelemine,

Foto: Piret Räni. Vasakul sotsioloog Triin Roosalu, soolise palgalõhe uuringu kvalitatiivse osa panustaja Naiste väiksemad palgad pole kellegi kurjade kavatsuste tagajärg, vaid need kujunevad välja ennekõike tööturu soolise struktuuri, traditsioonide, naiste suurema hoolduskoormuse  ja samuti eelarvamuste ning sooliste võimussuhete tõttu.  Tallinna Ülikooli sotsioloogid Marge Unt , Kadri Täht , Kadri Aavik , Triin Roosalu jt selgitasid sotsiaalministeeriumi tellimusel koostöös TTÜ ja  Statistikaametiga  kolm aastat väldanud uurimuste sarjas https://rege.tlu.ee/ Eesti suure  soolise palgalõhe põhjuseid. Eestis on aastaid püsinud Euroopa Liidu suurim sooline palgalõhe (2021 oli tunnipalga erinevus naiste kahjuks 14,9 %, vt https://www.stat.ee/et/uudised/sooline-palgalohe-2021 ), ent see on hakanud vähenema,  ennekõike seoses alampalga tõusu ja haridus- ja  sotsiaalvaldkonna palkade tõusuga viimastel aastatel.   Mõõdetakse tunnipalka sotsiaalmaksu alusel Soolise palgalõhe selgitamise al

  Kas Euroopa hapras julgeolekuolukorras tasuks Eestis muuta ehk naiste kaitseteenistus kohustuslikuks, nagu Iisraelis? Seda võiks teha, kui kaitseväes arendada välja asendusteenistus, mille sisu oleks kodanikukaitse, sõjameditsiin, erinevad hooldusteenused, millele oleks rakendust erinevate kriiside ajal.  Kui naine soovib relva kanda, ka see valik on Eesti kaitseväes naistele avatud ja on jäänud pigem kasarmute majutustingimuste taha toppama.  Samas on mehi, kes ei soovi maailmavaatelistel veendumustel relva kanda, aga võiksid omandada kodanikukaitse või päästjate või kasvõi hooldustöötajate oskusi.  Kriiside ajal on riigil selliseid inimesi, kes on valmis suunduma kriisikoldesse, väga vaja. Meenutagem kasvõi hooldustöötajate puudust haiglates seoses koroonakriisiga. Või praegu näiteks sõjapõgenikega seotud probleemide haldamist. Abitusega kokkupuutumine avardab ka inimeste maailmast arusaamist.  Sõda Ukrainas on näidanud, et see, mis toimub tagalas, pole vähemoluline, kui see, mis t

ETAG. Soolõime. Soolise võrdõiguslikkuse konverents 30.03.2022  Juhatasin sisse ja modereerisin konverentsi, järelvaadatav  SIIT 

Palgalõhe on struktuurne probleem. Intervjueerisin võrdse palga päeva puhul 1.03.2022 TLÜ sotsiolooge Kadri Aavikut ja  Triin Roosalu.  https://feministeerium.ee/palgalohe-on-struktuurne-probleem-mida-ei-vahenda-heatahtlikud-soovitused-naistele-palka-juurde-kusida/

Rahvusvahelise "Naised teaduses" päeva tähistamiseks esinesin saates "Ekspert eetris" teemal meedia soo perspektiivist, sooline tasakaal, naised uudiste allikatena ja tegijatena, koos TLÜ võrdõigusvolink Eret Talviste ja riigiteadlase, julgeoleku ja rahu uurija Birgit Poopuuga TLÜ Ekspert eetris, 9.02.2022 "Kui sooneutraalne on teadus?  

Eesti tüdruk ootas pikisilmi 18. sünnipäeva, et alastipilte müüa! Ulakad klõpsud, “firmaroogade lettilöömine”, kelmikad tervitused, vallatud bikiinipildid, “mammi teeb näkkidele silmad ette” -- see on valik moodsa erootikaplatvormi OnlyFans - ainelisest sisust  Postimehe portaalis ELU24s. Arengutel ja  edulugudel hoiab silma peal ka Õhtuleht: suunamudijad kolivad Instagramist OnlyFansi, see omakorda  “kisub seelikuid alla”, püüdes pornot välja tõrjuda; keegi istub rahapaja otsas ja keegi supleb meeste tähelepanus.  Pornograafilised elemendid esinevad  argistes formaatides linnaruumis reklaamidel, see on tapeet, mille olemasolu me ei märkagi. Täna pakutakse reklaamides  toitu  humoorikate pornovihjetega nagu “ohhoo,  veelgi suurema vorstiga  maxi-hotdog” või visuaaliga, kus lopsaka hamburgeri kotleti ja salatilehe vahelistest pragudest  nõrgub valkjas juustukaste.  Seksitööstuse mõju on laiemgi ja jõudnud terviseteenustesse: korralikud pereemad  käivad kaalu kontrollimiseks ja enesekind