Barbi Pilvre

23.03 tähistatakse Eestis võrdse palga päeva. See on kuupäev, kui Eesti naised on välja teeninud Eesti meeste 2019. aasta palga, põhjuseks sooline palgalõhe. Naised peavad meestega sama palga väljateenimiseks ligi kolm kuud aastas rohkem tööd tegema.  Eurostati andmetel oli Eestis naistöötajate brutotunnitasu 2018. aastal 22,7 protsenti madalam kui meestöötajatel, samas kui EL keskmine on peale Suurbritannia lahkumist 14,8 protsenti. Kuna senised analüüsid pole leidnud selgeid põhjusi, miks meeste ja naiste palgad Eestis sedavõrd erinevad, tellisid ETAg ja sotsiaalministeerium palgalõhe selgitamiseks teadlastelt põhjalikuma uuringu. Uuringut veavad eest Tallinna Ülikooli sotsioloogid Marge Unt ,  Kadri Täht ja Triin Roosalu . Neile on jagada juba esimesi tulemusi.  Soolise palgalõhe uuringu tutvustamine 15.01 Tallinna Ülikoolis toimunud sidusgruppide -- tööandjate, ametiühingute, naisorganisatsioonide ja teadlaste ümarlaual .  Infograafika autor Piret Räni ja uuringu juht

Eesti mütoloogia aitab seletada meie koroona-viiruse tõrjega seotud sagimist. Palju on selles vanasid mustreid ja maagiat! Ka katku tõrjumiseks lõhuti rituaalselt ära üle ojade ja jõgede viiivad purded, nii nagu me praegu paneme kinni veeteed ja piirid. Ei maksa unustada tõrjemaagilist poolt, mis ka praegu riigipiiride sulgemisega kaasas käib! Katk oli salapärane haigus, inimesed ei tundnud tema  nägu, see muutus, nagu muteeruvad viirusekandjad. Katk, mis tavaliselt esines koera või musta kassi kujul, võttis vahel vaeslapse kuju ja nuttis haledalt, et mõni hea inimene ta üle vee aitaks. Nii aidatakse praegu üle piiride lõksu jäänud kaasmaalasi, mis on muidugi ainuõige, aga katk naeraks siin pihku! Soome valitsus aga ei halasta, Kalevipojad on kas Soomes või Eestis, ei aita siin vaeslapse hale nutt! Maagia aitab seletada ka üldrahvalikku koroonatestimise soovi, otsekui testimine muudaks haiguse kulgu. Muistsel ajal arvati, et kui koeraks, mustaks kassiks, vaeslapseks maskeerunud katk