Skip to main content

Võrdse palga päev 23.03: naised peavad Eestis meestega sama palga väljateenimiseks tegema ligi kolm kuud aastas rohkem tööd

23.03 tähistatakse Eestis võrdse palga päeva. See on kuupäev, kui Eesti naised on välja teeninud Eesti meeste 2019. aasta palga, põhjuseks sooline palgalõhe. Naised peavad meestega sama palga väljateenimiseks ligi kolm kuud aastas rohkem tööd tegema. 
Eurostati andmetel oli Eestis naistöötajate brutotunnitasu 2018. aastal 22,7 protsenti madalam kui meestöötajatel, samas kui EL keskmine on peale Suurbritannia lahkumist 14,8 protsenti. Kuna senised analüüsid pole leidnud selgeid põhjusi, miks meeste ja naiste palgad Eestis sedavõrd erinevad, tellisid ETAg ja sotsiaalministeerium palgalõhe selgitamiseks teadlastelt põhjalikuma uuringu. Uuringut veavad eest Tallinna Ülikooli sotsioloogid Marge UntKadri Täht ja Triin Roosalu. Neile on jagada juba esimesi tulemusi. 


Soolise palgalõhe uuringu tutvustamine 15.01 Tallinna Ülikoolis toimunud sidusgruppide -- tööandjate, ametiühingute, naisorganisatsioonide ja teadlaste ümarlaualInfograafika autor Piret Räni ja uuringu juht professor Marge Unt.

Uuring kinnitas, et Eestis on suur sooline palgalõhe ja see on tingitud naiste ning meeste töötamisest erinevates sektorites, ametialadel ja ettevõtetes ning ka seda, et naiste kõrgem haridustase ei tähenda alati kõrgemat palka?
Marge Unt: Rääkides nn toorest ehk korrigeerimata lõhest ehk kui palju teenivad Eestis mehed ja naised keskmiselt palgatulu, siis nii Eurostati kui ka Eesti Statistikaameti arvutuste kohaselt on see vahe Euroopa suurim. Keskmiste lõhe näitab küll pikemas perspektiivis vähenemise märke, kuid on endiselt püsiv ning märkimisväärselt suur. Loomulikult on see osaliselt selgitatav just nende samade argumentidega, mida armastatakse kasutada – mehed ja naised töötavad erinevatel ametikohtadel ning sellest tulenevalt teenivad erinevalt. Meie uuringu esmane analüüs kinnitab ka seda – enim seletavad Eesti puhul palgalõhet just n-ö struktuursed tegurid ehk millistel ametialadel, millistes sektorites, millist tüüpi ettevõtetes naised ja mehed töötavad jne.
Triin Roosalu: Meil on just  hariduse, tööturukogemusega teisiti, kui eeldaks. See tähendab, inimesed ei saa raha vastavalt haridustasemele, vaid olulisemad on tegevusala ja tööandjaga seotud tunnused.

Fotol vasakult poliitik Oudekki Loone, teksti autor, sotsiaalministeeriumi teadusnõunik Erle Rikmann ja kodanikuühiskonna edendaja Maris Jõgeva uuringu esitlusel.

Milliste andmete põhjal uuring tehti ja mida on kavas edasi uurida? 
Marge Unt: Meie käsutuses oli analüüsi jaoks 125 000 Eesti töötajat hõlmanud uuringu andmestik, mida oli veel lisaks täiendatud erinevatest registritest saadud informatsiooniga. Nii mahukas andmestik võimaldab analüüsis kahtlemata minna detailidesse. Meil on projektis plaanis ka ise üks uuring läbi viia. Täpsemalt juhtumiuuringud, kus uurime ja analüüsime erinevaid palgalõhe kujunemist mõjutada võivaid protsesse ettevõtte tasandil.
Leidsite samuti, et ehk oleks asjakohane soolise palgalõhe definitsiooni veelgi laiendada ja mitte piirduda põhipalgaga?
Marge Unt: Tõesti, soolise palgalõhe palju asjakohasem peegeldaja on kogu sotsiaalmaksuga maksustatav tulu. Muidugi võib siia lisada ka mitterahalised boonused, aga uurimisprotsessis on oluline ka lihtne mõõdetavus. Sotsiaalmaksuga maksustatav tulu annab palju adekvaatsema pildi, sest poodi minnes või arveid makstes ei ole vahet, kas tegemist põhipalga või igakuise preemiaga. Lisaks sõltub kogu sotsiaalmaksuga maksustatud tulust vanemahüvitise ja töötuskindlustushüvitise suurus kui ka pension. Hetkel on naiste ja meeste pensionite vahe väike, aga igal järgmisel aastal pensionile minejate puhul sooline ebavõrdsus tõuseb, kuna I samba kindlustusosak sõltub palgast ja mõjutab järgmisi pensionäre aina enam ning juba täna peegeldavad väljamaksed II sambast soolist palgalõhet tööturul.
Sotsiaalministeeriumi esindaja Helen Biin ja sotsioloog Triin Roosalu. 
Uuringu tulemused näitasid ka, et lisaks sellele, et mitte-eestlaste keskmine tunnitasu on madalam, on vene emakeelega naiste ja meeste palgalõhe suurem kui eestlaste oma. Miks?
Triin  Roosalu: Üks võimalik seletus on keeleoskus. Kui näiteks naised töötavad eesti keele oskust suhtlemistasemel nõudvatel ametikohtadel, näiteks teenindussektoris, kus nagunii on madalamad palgad, võidakse eesti keelt vähem oskavaid naisi kasutada enam abitöödel, mis veel madalama palgaga. Mehed on ülekaalus sektorites, nagu tootmine, logistika, kus keeleoskus mõjutab tööalast tulemuslikkust vähem.
Teine seletus on tööturul osaleva vene emakeelega tööjõu vanuseline struktuur ja haridustase, erinevad tegurid võivad kumuleeruda. Näiteks on vene emakeelega naistel veel raskem oma haridust, sealhulgas kõrgharidust, „teenima panna“ kui eesti emakeelega naistel. 
Sotsioloog Kadri Täht.
Uuringu tulemused näitasid ka, et palgalõhe on seda suurem, mida enam on leibkonnas lapsi, miks nii?
Kadri Täht: Iga järgmine alaealine laps leibkonnas tähendab suuremat palgalõhet, mis ilmneb meeste ja naiste keskmise tunnitasu erinevusena. Kui naiste keskmine tunnitasu seisab praktiliselt paigal, siis meeste tunnitasu keskmine on iga järgmise lapse korral kõrgem. Eks ka siin on oluline osa sellest seletatav nii naiste kui meeste erinevate ametitega, tööturuga seotusega. Aga isegi, kui me suudaksime ka kogu selle erinevuse ära selgitada, siis ei saa üle ega ümber, et lapse saamine mõjutab ilmselgelt meeste ja naiste karjääri ja valikuid või ka võimalusi tööturul erinevalt.
Küsis Barbi Pilvre, fotod Piret Räni.
Palgalõhe põhjuste paremaks selgitamiseks ning seeläbi lõhe vähendamise võimaluste otsimiseks tellisid Eesti Teadusagentuur (ETAg) ja Sotsiaalministeerium uuringu „Soolise palgalõhe vähendamine“, mis kestab aastatel 2019-2021. Uuringu viivad läbi Tallinna Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli teadlased ning Statistikaamet. Teadustööd rahastab Eesti Teadusagentuur RITA programmi kaudu Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Eesti riigi eelarvest.  Projekti tellija on Sotsiaalministeerium, eelarve 615 789 eurot.
Jaga oma palgakogemust: 



Comments

Popular posts from this blog

Minu aasta 2023, mõned märkmed

 Vaatan, et 2023 pole ma kirjutanud ühtegi blogipostitust! Ja avaldanud olen ainult ühe ajaleheartikli "Barbie" filmist Eesti Ekspressis ja lisaks Postimehes ühe ülevaate arvamusfestivali Fenno-Ugria paneelarutelu taustaks (mida ka vedasin). Töörohkemat aastat annab meenutada ja seepärast ajakirjanduslikult kirjutada pole jõudnudki. Töökoormus meenutab 1990ndaid, kui tegin Eesti Ekspressi Areeni, ilmutasin ühiskondlikku aktiivsust ja olin samaaegselt magistrantuuris! Töönarkomaani jaoks muidugi ongi töötamine  loomulik olek, ei kurda.  Nii et 2023 oli väga tore ja tulemustele orienteeritud aasta, vaatamata ajaleheartiklite nappusele! 2023 tähistab minu jaoks tegelikult väikest karjääripööret. Avan  tausta: suurest poliitikast ehk riigikogust kukkusin rahva tahtel teatavasti 2019 välja, järgnevad koroona-aastad jätkasin õpetamist Tallinna ülikoolis, lisaks olin soolise palgalõhe vähendamise projekti (REGE) kommunikatsioonijuht (akadeemilise töö koroona-aastatel varjutas küll p

Eesti kultuur on alati olnud „multikultuur“. Intervjuu vastused ajakirjale Kulttuurivihkot jaanuar 2019. Ilmumas. Küsimused Maarit Haataja

Kuidas näeb välja 101-aastane Eesti kultuur tulevikus? Eesti kultuur jääb ka tulevikus omanäoliseks, ma arvan, ehkki globaalsed mõjud on üha rohkem tunda. Eesti kultuur on alati olnud mitmekesine „multikultuur“, sest meil on siin ajaloo vältel alati elanud erinevaid rahvusi. Minevikust on meil baltisaksa pärand, 20.sajandist nõukogude pärand. Vene vähemuse kultuuril on ikka olnud koht Eestis. Eesti kultuur on segu, kameeleon, mis muudab oma värve kiiresti, vastavalt trendidele ja moevooludele. Tal on siiski tuum, mida iseloomustab depressiivsus, must huumor, mõnevõrra head maitset ja ka tahumatust, toorust. Meie kultuur on pisut pehmem oma mentaliteedilt kui soome kultuur, ta on palju tagasihoidlikum kui vene kultuur. Tal on palju ühist läti kultuuriga, ehkki me võib-olla ei tunnista seda endale meelsasti. Popmuusikas on eelpool nimetatud tendentsid kõige huvitavamad. Täna on meil näiteks hea eesti rap -muusika, artistid nagu Arop, Nublu, Reket jt. Nõukogude pärandit kasu

Kuidas muuta sooline võrdõiguslikkus inimestele arusaadavaks ja enesestmõistetavaks argipäeva osaks? Debatt sotsiaalministeeriumis, 13.12.2022

Sotsiaalministeeriumi "Soolise võrdõiguslikkuse monitooringu" esitluse puhul 13.12 j uhtisin debatti, kuidas muuta abstraktne ja kohati kauge sooline võrdõiguslikkus inimestele arusaadavaks ja enesestmõistetavaks argipäeva osaks, et see seostuks inimeste endi tajutud sooga seotud probleemidega nagu palgavaesus, palgalõhe, lähisuhtevägivald, hoolduskoormus. Tänud, asekantsler Hanna Vseviov, Müürileht peatoimetaja Aleksander Tsapov, käitumisteaduste ekspert Heidi Reinson, Taskufeministi sisulooja Greta Roosaar ja haridusteadlane, HTM nõunik Mare Oja elava vestluse eest. Eelnevalt tutvustasid sotsioloogid Jaanika Hämmal ja Marianne Meiorg värsket soolise võrdõiguslikkuse monitooringut. Tänud Grete Kaju, Agnes Einmann ja sotsiaalministeerium korraldamast! Vaata üritust:  https://youtu.be/xXXAVo_o_uY