10 küsimust. Vastab Riigikogu liige Barbi Pilvre

1. Barbi, miks sa oled Sotsiaaldemokraatlikus Erakonnas? Olen maailmavaatelt sotsiaalliberaal. Kõige võõram on mulle rahvuskonservatiivsus, sellepärast on teised erakonnad välistatud. SDE ajab kõige järjekindlamalt ühiskonna vähemuste asja: näiteks Eesti venelaste teemat. Minu arvates on Eesti ühiskond vene inimeste suhtes liiga tõrjuv, ei kaasa venelasi ja püüab vene inimesi nt hariduspoliitiliste sammudega pigem assimileerida, kui võrdselt kohelda. See ei ole pikas perspektiivis Eesti riigile kasulik. Samuti oli SDE kooseluseaduse vedaja. Pean seda euroopalikuks seaduseks, mis viib Eesti samasse positsiooni lääneriikidega ja eristab Valgevenest, Moldovast ja Venemaast. Ka on SDE soolise võrdõiguslikkuse teema juhtiv edendaja. Justiitsminister Andres Anvelti juhtimisel on edukalt tegeldud perevägivalla karistamise teemaga ning ette võetud elatisraha fondi loomine , et mahajäetud lapsed saaksid elamiseks oma hoolimatult vanemalt raha. Need on üliolulised asjad. 2. Kas on midagi, mis sulle SDE juures ei meeldi? Ma ei ole nõus astmelise tulumaksuga. Aga SDE sallib eriarvamusi. Minu arust võiks karmimalt maksustada alkoholi ja tubakat, ka luksusautosid, kui kuskilt on raha juurde vaja. Alkoholi hind on naeruväärselt madal, võrreldes näiteks igapäevatoiduainete hindadega. Ja joomine on suur probleem. Minu arvates on SDE ka asjatult loovutanud positsiooni Tallinnas ega võitle erakonna tasandil Tallinna valijate eest. Olulisemad on maapiirkonnad. 3. Miks sa Riigikogus väliskomisjonis oled? Mulle pakuti seda huvitavat võimalust ja olen väga rahul. Olen varasemas elus Avatud Eesti fondi nõukogu liikmena ja ka akadeemilises elus pidevalt välissuhtlusega tegelnud, seega pole rahvusvahelised teemad mulle kunagi võõrad olnud. Pool aastat väliskomisjonis on olnud avardav ja õpetlik. Olen lisaks ka Euroopa Liidu Asjade Komisjonis. 4. Mida peaks SDE sinu arvates ära tegema järgmise 4 aastaga? Vähemuste teemal on veel palju ära teha. Integreerida vene inimesed. Tagada koosoluseaduse rakendusseadused. Luua elatisraha süsteem mahajäetud laste toetamiseks. Seista nende eest, kelle töö on alaväärtustatud ja alamakstud: õpetajate, õppejõudude ja lasteaiakasvatajate eest. Seista sotsiaalteadlaste ja humanitaaride eest, kellest Eesti teadussüsteem kipub üle sõitma. SDE võiks konkreetselt rohkem toetada ka väikeettevõtluse arengut näiteks loovaladel, aidates niimoodi võidelda palgavaesusega. Minu arvates on aeg tegelda ka loomade õigustega, näiteks kriitiliselt üle vaadata, mis toimub Eesti farmides. Arvan, et SDE on just see erakond, kes sellise paljudele inimestele olulise teemaga nagu loomakaitse peaks tegelema. 5. Kuhu tahad poliitikas jõuda? Riigikogus tahaksin kindlasti jätkata. Ma arvan, et võiksin olla kunagi kultuuriminister, aga miks mitte ka mõne teise valdkonna minister. Olen selline tegija tüüp, protsessile eelistan tulemuste tegemist. Ilmselt pikaajalise erasektori kogemuse tõttu ajakirjandusmaailmas. 6. Mis sa arvad naiste võimalustest poliitikas? Arvan, et kõik teed on lahti, aga praktiliselt võib takistada töö ja pereelu ühitamine, kui on lapsi. Poliitika nõuab päris palju aega ka õhtutundidel ja nädalavahetustel, sest pead palju mitteformaalselt suhtlema, et olla kaasatud. Eks minugi 10-aastane laps kannatab, kui taas koosolekule või üritusele suundun. Aga võtan ta ka sageli lihtsalt kaasa. Poliitika on meeste liiga, kui rääkida sporditerminitega. Kas oled nii tugev või mitte, et meeste reeglite järgi mängida. 7. Millised on sinu kõige suuremad väljakutsed hetkel? Loomulikult tahan saada uut mandaati, et tulla valituks Riigikokku. Ja tahan tennisemängus edasi areneda. 8. Mida vihkad? Tühje sõnu ja pateetikat. Pidulikke ebamugavaid riideid. 9. Sinu kõige suurem puudus? Lohakus: imetlen inimesi, kes suudavad korras hoida oma sahtlid, raamaturiiulid ja kapid. 10. Sinu parim iseloomujoon? Mulle tundub, et mind võib usaldada, võtan asju tõsiselt ega oska valetada. Huvitav on see, et peaaegu igal reisil täiesti võõras kohas küsivad inimesed minult teed. See on olnud nii Pekingis ja väikses Fredrikstadis Norras, hiljuti New Yorgis. Ma mõjun vist alati kuidagi kindlalt või ka kohalikuna, vist äratan usaldust.