Vaatan, et 2023 pole ma kirjutanud ühtegi blogipostitust! Ja avaldanud olen ainult ühe ajaleheartikli "Barbie" filmist Eesti Ekspressis ja lisaks Postimehes ühe ülevaate arvamusfestivali Fenno-Ugria paneelarutelu taustaks (mida ka vedasin). Töörohkemat aastat annab meenutada ja seepärast ajakirjanduslikult kirjutada pole jõudnudki. Töökoormus meenutab 1990ndaid, kui tegin Eesti Ekspressi Areeni, ilmutasin ühiskondlikku aktiivsust ja olin samaaegselt magistrantuuris! Töönarkomaani jaoks muidugi ongi töötamine loomulik olek, ei kurda.
Nii et 2023 oli väga tore ja tulemustele orienteeritud aasta, vaatamata ajaleheartiklite nappusele!
2023 tähistab minu jaoks tegelikult väikest karjääripööret. Avan tausta: suurest poliitikast ehk riigikogust kukkusin rahva tahtel teatavasti 2019 välja, järgnevad koroona-aastad jätkasin õpetamist Tallinna ülikoolis, lisaks olin soolise palgalõhe vähendamise projekti (REGE) kommunikatsioonijuht (akadeemilise töö koroona-aastatel varjutas küll põhikooli lõpetamine koos oma pojaga). REGE lõppes 2022, atesteerimisel nõrga akadeemilise publitseerimise tõttu töökoht Tallinna Ülikoolis kadus, kuigi sama töö samas mahus jäi (kõrgharidussüsteemi müsteeriumid)!
2022 märtsist aasta lõpuni tegutsesin ülikoolile lisaks Fenno-Ugrias projektijuhina, mis tähendas erinevaid tehnilisi töid ja natuke ajakirjanduslikku tegevust.
Fenno-Ugria Asutuse direktor olen veebruarist 2023. Erinevate keeruliste asjaolude tõttu tuli kohe teha ka asutuse uus arengukava, koos kolleegidega välja anda "Soome-ugri sõlmed" 2022 ja mõelda ka juba oktoobris 2023 toimuvatele hõimupäevadele: kultuurisündmuste sari, mis on Fenno-Ugria Asutuse vedada. Mõnigi imestas, et mida ajakirjanik, sotsist poliitik ja feminist Barbi Pilvre teeb Fenno-Ugrias, mis tegeleb väikeste rahvuskultuuridega. Et mu esimene haridus on eesti keel Tartu Ülikoolist, ei maandunud ma siiski päris tundmatusse maailma, ehkki jah, aasta on läinud uue õppimise tähe all. Ja mida ei saa mainimata jätta, poliitika ja rahvusvaheliste suhete teema -- Fenno-Ugria korraldatavate kultuurisündmuste taust on tahes-tahtmata poliitika, fookuseks Venemaa, Soome, Ungari jt -- on mulle jätkuvalt huvitav.
Aasta on tähendanud koostööd põneva kohaliku soome-ugri rahvaste paljurahvuselise kogukonnaga ja uusi toredaid, eriti sooja südamega inimesi. Olen saanud tuttavaks maride, komide, udmurtide, ersade ja liivlastega! Sel aastal olen pidanud kõvasti arendama ka oma nõrka administreerimisvõimekust ja korrameelt. Samas olen terve aasta jooksul saanud teha asju, mis mulle meeldivad ja mida tahan teha: seminare, koolitusi, kursusi, aga löönud kaasa ka -- üllatus-üllatus -- muusikasündmuste korraldamisel.
Aasta on olnud täis põnevaid kohtumisi. Tõime Fenno-Ugria suvekooli Kadrina mõisa Murmanski oblasti endise kultuuriministri, lavastaja Evgeni Gomani, kes jätkuvalt Norras eksiilis, hõimupäevadele ägeda bändi Jaakko Laitinen ja Väärä Raha, sain tuttavamaks Duo Ruudu, Opuse jt Eesti artistidega.
Väga hästi on läinud koostöö Soome Instituudiga, see on tõesti suur rõõm. Tallinna Ülikooliga jätkub kõik samuti, eelmisel aastal sai tehtud koos tudengitega toredaid soome-ugri õppemänge, siis sel sügisel valmis koos tudengite ja Soome Instituudiga koos interaktiivne kultuurikaart Soome kohtadest Tallinnas. Järgmised rauad koostööks Soome-Instituudiga ja Tallinna Ülikooli ELU programmiga on tules: teemaks eestlaste ja soomlaste suhted 1970-1980ndatel.
Koos Fenno-Ugria kolleegide Jaak Prozese, Madis Arukase, Tõnu Seilenthali, Sven-Erik Soosaare, Anti Lillaku, Aivar Ruukeli, Elena Kirdi, Anna Kuznetsova, Janno Zõbini, Patrick O´Rourke´i, Maarja Vinkeli jt on mu teadmised soome-ugri varjunditerohkest ja segasest maailmast kõvasti avardunud.
Aga õigel eestlasel ei ole ju ainult üks töö, vaid ikka mitu. Koos TTÜ öigusinstituudiga olen sel aastal olnud osaline euroopastumise teemalises projektis, mis uurib ettekujutust Euroopast ja Euroopa Liidust Eesti meedias, eliidi arusaamades ja avalikkuses. Tänud siinkohal ka Tallinna Ülikooli 2023. kevadise ELU projekti üliõpilastele, kes abiks olid!
Koos TLÜ üliõpilaste ja Viimsi Rannarahva Muuseumiga sai tehtud Kirovi kalurikolhoosi teemaline näitus.
Poliitmängud tõid mind suvel tagasi Tallinna volikogusse, samuti jätkan Pirita linnaosakogus munitsipaalpoliitikuna.
Mida vabal ajal teen? Suhtlen kassiga. Kuni liigun, mängin tennist. Kui keegi küsib, kas ja kus ma olen õnnelik, siis muidugi tenniseväljakul ja tööd tehes, kui midagi välja tuleb või valmib.
Fotod Fenno-Ugria hõimupäevadest Eesti Rahva Muuseumis 21.10.2023 (Fotograaf Arp Karm, allikas Fenno-Ugria Flickr)
Comments
Post a Comment