Barbi Pilvre

Eesti tüdruk ootas pikisilmi 18. sünnipäeva, et alastipilte müüa! Ulakad klõpsud, “firmaroogade lettilöömine”, kelmikad tervitused, vallatud bikiinipildid, “mammi teeb näkkidele silmad ette” -- see on valik moodsa erootikaplatvormi OnlyFans - ainelisest sisust  Postimehe portaalis ELU24s. Arengutel ja  edulugudel hoiab silma peal ka Õhtuleht: suunamudijad kolivad Instagramist OnlyFansi, see omakorda  “kisub seelikuid alla”, püüdes pornot välja tõrjuda; keegi istub rahapaja otsas ja keegi supleb meeste tähelepanus.  Pornograafilised elemendid esinevad  argistes formaatides linnaruumis reklaamidel, see on tapeet, mille olemasolu me ei märkagi. Täna pakutakse reklaamides  toitu  humoorikate pornovihjetega nagu “ohhoo,  veelgi suurema vorstiga  maxi-hotdog” või visuaaliga, kus lopsaka hamburgeri kotleti ja salatilehe vahelistest pragudest  nõrgub valkjas juustukaste.  Seksitööstuse mõju on laiemgi ja jõudnud terviseteenustesse: korralik...

Lahkuval aastal ei teinud ma ühtegi reisi, poliitikasse naasmine kohalikel valimistel ebaõnnestus ning Tallinna volikogusse ei pääsenud.  Kas oli kehv ja igav aasta?  Kindlasti mitte. Distantsõppe õudusunenäo teine aasta koos poja põhikooli  lõpetamisega sai õnneks läbi.  Et olen loomult pigem konstruktiivne ja põlgan enesehaletsemist -- ning ka mälu on õnneks selektiivne -- on  viimasest aastast meelde jäänud pigem head asjad.  Koroonaaja surutiseseisund on väga sobilik vaimsele tegevusele. Nii nagu 2020 koroonaaja alguski, kui kirjutasin kolm teksti ühiskonna ja vaimu seisust Eesti Ekspressi Areenis ( Koroona -- haigus kui metafoor ,  Palavik, hirm ja tundepursked , Kes köhis? ),  inspireeris mind ka sel aastal jätkuvalt afektiseisundis ühiskond, meediaruum ja inimeste käitumine, millele püüdsin selgitust leida asjatundjate abil.  Et koroonaaega iseloomustab ka loobumise vaim, uurisin Postimehes ilmunud intervjuus enesetappude teema kohta s...

Professor Raili Marling: „Oleme jõudnud kriisi, kus me ei suuda enam kokku leppida, mis on faktid, kes on eksperdid ja mis on elamisväärne elu.“ Tartu ülikoolis toimus 17. – 18. IX rahvusvaheline kirjandusteadlaste ja filosoofide korraldatud konverents „Tervis ja biopoliitika kirjanduses ja filosoofias“(„Health Biopolitics in Literature and Philosophy“), kus muu hulgas arutati koroonakriisi humanitaaride pilgu läbi. Tartu ülikooli anglistika professor Raili Marling oli üks konverentsi korraldajatest. Mis ajendas inglise keele ja kirjanduse spetsialisti korraldama tervishoiuteemalist arutelu? Kas see eluvaldkond ei peaks jääma meedikutele, tervishoiuametnikele ja -poliitikutele? Meie fookuses ei olnud tervishoid, vaid biopoliitika, mida võiks lihtsustatult defineerida kui strateegiaid, mida riigid kasutavad oma kodanike elu korraldamiseks mitte otsese sunni, vaid sotsiaalhoolekande ja tervisekontrolli kaudu. Kuna me kõik soovime olla turvatud ja terved, siis aktsepteerime üha suuremat k...

Tallinna ülikooli meediauuringute keskuse MEDIT uuring kinnitab: väikekohtades oodatakse tugevat kohalikku ajakirjandust.  Tallinna ülikooli BFMi teadusuuringute keskuses MEDIT valmis hiljuti uuring kohalikest ajalehtedest. Uuringu teostamist juhtisid professorid Ulrike Rohn, Indrek Ibrus ja dotsent Andres Jõesaar, toetas Saksamaa saatkond.  Ulrike Rohn, miks teid huvitas Eesti kohalik ajakirjandus? Miks meid huvitas kohaliku ajakirjanduse jätkusuutlikkus? Ajakirjandusturul on palju tõrkeid, mis on proovikiviks kohaliku ajakirjanduse jätkamisele. Kohalik ajakirjandus seisab silmitsi vähenevate reklaamitulude ja tellimustega, kuid on tähtis Eesti meediamaastiku mitmekesisuse seisukohalt. Oma uuringuga sedastasime, et kohalikud ajalehed mängivad kohalikus elus väga tähtsat osa, nad aitavad säilitada demokraatia tervist ja osalevad kogukonna tuleviku aruteludes. Intervjuud kogukonnaliikmete ja sidusgruppidega näitasid selgelt, et paikse elu toimimises on kohapealsel ajakirjanduse...