Skip to main content

Minu kiri Savisaarele aastast 2008

Selle kirja saatsin 2008 Linnaplaneerimise Ametile ja koopia Edgar Savisaarele.

NB! Tegemist on valimisagitatsiooniga! Alljärgnevalt tõestan oma tegevust aktiivse, Pirita huvide eest seisva kodanikuna. Püüan sellega mõjutada elektroonilist hääletajat.


Pirital on taas päevakorras purjespordikeskuse ümbruse arendamine. 2008. aastal saatsin kodanikuna naabruskonna nimel sellise kirja.

Vastuväited ja ettepanekud Pirita linnaosa üldplaneeringule (eriti TOP-i osas)
Tallinna Linnaplaneerimise Ametile

Murega jälgin arenguid Pirita linnaosas, mis puudutab TOPi piirkonna kinnisvaraarendust.
Sellega seoses on tekkinud palju küsimusi.
Esiteks: mida võidab linnaosa, kui 14000 inimese asemel elab Pirital 18 000 inimest? Linnaametnike sõnul lisab see "piirkonna ühtsustunnet", loeme EPL 1. veebruari lehest. Mis mõttes "ühtsustunnet"?
TOP on kultuurimälestis. Teist korda vaevalt Tallinnas olümpiaregatti tuleb. Kas mitte poleks viimane aeg ka sellele mõelda, kuidas säilitada mälestus 1980. aastast tulevastele põlvedele.
Pirita on Tallinna puhketsoon. Mida võidab piritalane, aga ka iga tallinlane, kui randa rajatakse korrusmajade rajoon? Kuhu kaovad rulluisutamise ja jalgrattaga sõidu võimalused?
Kuidas sobib TOPi kinnisvaraarendus korrusmajade näol Rohelise pealinna ideega, mida eelmine linnapea Jüri Ratas ajas? Ootaks keskerakonnalt rohkem järjekindlust oma ideedes.
Viimsist kesklinna pidi rajama promenaad. Kuidas see sobib kokku TOP-i piirkonna "arendamisega"?
Pirita tee on TOPi piirkonnas pea ületamatu. Oleks vaja jalakäijate sildu või vähemalt foore Saare tee ja Rummu tee ristmikule. Tuleks esimesena lahendada praegused liiklusprobleemid, enne kui kavandada uut elurajooni. Pirita tee ummikud on kõigile teada. Kas sinna on vaja autosid juurde? Enne uute asukate juurdemeelitamist tuleks rajada kiirtrammitee või pakkuda välja mõni muu radikaalne lahendus liiklusprobleemidele.
Kuidas mõjub 4000 elaniku juurdekolimine Piritale loodusele, näiteks Lillepi pargile, kus on linnas ainulaadne säilinud linnustik ja veel looduslik miljöö?
Piirkonnas on puudus lasteaiakohtadest. Kose tee lasteaia laiendus pidi valmima 2007. Nüüd plaanis sel aastal. Kui pole praegustelegi lastele kohti, siis kuhu pannakse uued ja tulevased sajad Pirita lapsed?
Praegustel lastel pole Pirital õieti kuskil olla. Ehk tasuks enne ära teha mänguväljakud Pähkli tänaval (mis on pooleli) ja Lillepi pargis, kui lapsi juurde meelitada. Võib-olla ehitada TOPi piirkonda suur lastepark, näiteks nagu Ventspilsis või Riias Lido, mille sarnast Tallinnas pole, aga oleks väga vaja?
Millal saab Pirita juurde kooli, et lapsi ei peaks linna kooli transportima, mis tekitab probleeme liikluses. Pirita majandusgümnaasiumi maine on kehv, ehk tuleks sellega tegelda?
Piritat tuleks arendada, säilitades rohelise linnaosa ainulaadse miljöö, arendada säästlikult ja mõistlikult, respekteerides ka kohalike elanike arvamust. Põhirõhk peaks olema sotsiaalobjektidel, nagu lasteaiad, koolid ja vaba aja veetmise ning sportimise kohad, mitte korrusmajad.

Lugupidamisega,
Barbi Pilvre
Maarjamäe elanik Sarapuu tänavalt
Eesti Ekspressi arvamustoimetaja

P.S Vastuväited ja ettepanekud on läbi räägitud Maarjamäel naabruskonna inimestega.

Comments

Popular posts from this blog

Minu aasta 2023, mõned märkmed

 Vaatan, et 2023 pole ma kirjutanud ühtegi blogipostitust! Ja avaldanud olen ainult ühe ajaleheartikli "Barbie" filmist Eesti Ekspressis ja lisaks Postimehes ühe ülevaate arvamusfestivali Fenno-Ugria paneelarutelu taustaks (mida ka vedasin). Töörohkemat aastat annab meenutada ja seepärast ajakirjanduslikult kirjutada pole jõudnudki. Töökoormus meenutab 1990ndaid, kui tegin Eesti Ekspressi Areeni, ilmutasin ühiskondlikku aktiivsust ja olin samaaegselt magistrantuuris! Töönarkomaani jaoks muidugi ongi töötamine  loomulik olek, ei kurda.  Nii et 2023 oli väga tore ja tulemustele orienteeritud aasta, vaatamata ajaleheartiklite nappusele! 2023 tähistab minu jaoks tegelikult väikest karjääripööret. Avan  tausta: suurest poliitikast ehk riigikogust kukkusin rahva tahtel teatavasti 2019 välja, järgnevad koroona-aastad jätkasin õpetamist Tallinna ülikoolis, lisaks olin soolise palgalõhe vähendamise projekti (REGE) kommunikatsioonijuht (akadeemilise töö koroona-aastatel varjutas küll p

Eesti kultuur on alati olnud „multikultuur“. Intervjuu vastused ajakirjale Kulttuurivihkot jaanuar 2019. Ilmumas. Küsimused Maarit Haataja

Kuidas näeb välja 101-aastane Eesti kultuur tulevikus? Eesti kultuur jääb ka tulevikus omanäoliseks, ma arvan, ehkki globaalsed mõjud on üha rohkem tunda. Eesti kultuur on alati olnud mitmekesine „multikultuur“, sest meil on siin ajaloo vältel alati elanud erinevaid rahvusi. Minevikust on meil baltisaksa pärand, 20.sajandist nõukogude pärand. Vene vähemuse kultuuril on ikka olnud koht Eestis. Eesti kultuur on segu, kameeleon, mis muudab oma värve kiiresti, vastavalt trendidele ja moevooludele. Tal on siiski tuum, mida iseloomustab depressiivsus, must huumor, mõnevõrra head maitset ja ka tahumatust, toorust. Meie kultuur on pisut pehmem oma mentaliteedilt kui soome kultuur, ta on palju tagasihoidlikum kui vene kultuur. Tal on palju ühist läti kultuuriga, ehkki me võib-olla ei tunnista seda endale meelsasti. Popmuusikas on eelpool nimetatud tendentsid kõige huvitavamad. Täna on meil näiteks hea eesti rap -muusika, artistid nagu Arop, Nublu, Reket jt. Nõukogude pärandit kasu

Pirita tunnuslause "Mereõhk teeb vabaks" lugu

2005. aastal lapsega kodus olles sain arvuti taha istuda vaid sekunditeks. Pea aga siiski töötas, ehkki magada sain vähe. Siis otsustasin osaleda Pirita tunnuslause konkursil, ja üllatus-üllatus: õnnestuski see võita. Tollaselt linnaosa vanemalt Enno Tammelt sain auhinnaks purjekat kujutava moodsa meene. Nüüd Piritale sõites näengi linnaosa piiril valguskirjas iga päev oma lauset, mis on muidugi palju suurem preemia. Leidsin arvutist oma võistlustööst tunnuslause põhjenduse, mis tundus mulle praegugi täiesti mõistlik ja Pirita vaimsust kirjeldav. “Pirita linnaosa tunnuslause võiks olla Mereõhk teeb vabaks Põhjendus: Pirita on merega tihedalt seotud linnaosa, kus elavad väärikad linlased, kes oskavad nautida vabadust, mille mere lähedus annab. Vaba inimese tunnus on samas vastutada nende privileegide (rahu, puhta looduse) eest, mida elu Pirital pakub.”