Skip to main content

Eesti haritud ja alamakstud, "hääletud naised", Õpetajate Leht 4.03.2011

Viimasel ajal on palju kõneks olnud naiste ja meeste erinevat positsiooni avalikus sfääris kinnitav sooline palga­lõhe. Näiteks 2005. a oli täistöö­ajaga naiste brutotunnipalk 74,6% meeste omast. Eurostati andmetel oli 2007. aastal Eestis palgalõhe koguni Euroo-pa Liidu suurim – pea 31 protsenti!
2010. a valmis poliitikauuringute keskuses Praxis selle põhjuseid lahkav uuring, mis sedastas, et eri tegevusaladele koondumine ehk horisontaalne segregatsioon seletab soolist palgalõhet üsna vähe ja probleemi tuleb edasi uurida.
Üldlevinud arusaama kohaselt on Eesti naised emantsipeerunud. Nende elustiil on töökeskne ja nad on avalikus sfääris meestega peaaegu võrdselt aktiivsed. Eesti naiste tööga hõivatus on Euroopa Liidu keskmisest kõrgem (2008. a 66,3%, vrdl EL 59,1%) ja tööhõive määra lõhe meeste ja naiste vahel Euroopa keskmisest väiksem (EL 13,7%, Eesti 7,3%).
Viimaste aastate soolise võrdõigus­likkuse monitooringud kinnitavad siis­ki, et hoolimata sellest, et mõlemad sood on tööturul kõrgelt hõivatud, naiste ja meeste positsioon erinevad. Eesti tööturg on jätkuvalt sooliselt segregeeritud nii horisontaalselt kui ka vertikaalselt: naised on endiselt hõivatud rohkem nn pehmetel tegevusaladel (tervis, haridus, teadus, kultuur, sotsiaaltöö), samas kui „mehelikud” alad on ehitus, transport jms.
Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori andmetel on naiste osatähtsus kõrgeim tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande alal (91,3%) ja madalaim ehituses (9%). Naiste ülekaal on ka kutse-, teadus- ja tehnikaalases tegevuses (56,1%). Ametialases hierarhias täidavad mehed selle ülemised astmed, naised aga on hõivatud ametihierarhia madalamatel positsioonidel. Juhtide ja kõrgemate ametnikena on naisi võrreldes meestega selge vähemus – vaid natuke üle kolmandiku nendes positsioonides hõivatutest. Mis puutub kõrge prestiižiga ja meedia huviorbiidis olevat ettevõtlusmaailma, siis on Eestis ettevõtjaid üldse vähe, aga ka nende seas on rohkem mehi (9,6%, naisi 4,3% elanikkonnast).
Kontrastina naiste madalamatele positsioonidele Eesti ühiskonna hierarhiates on naiste haridustase märksa kõrgem kui meestel. 2009. a oli kõrghariduse omandanute seas naisi 70 ja mehi natuke alla 30 protsendi. Samuti on naiste seas vähem alg- või põhiharidusega inimesi (25%) kui meeste seas (37%). Pool naistest omab kas keskeri- või kõrgharidust, meestel on see protsent 43.
Kõrgem haridustase ei taga naiste edu karjääriredelil. Kõrgharidusega mehed on avalikus sfääris edukamad kui kõrgharidusega naised. Meeste seas on tippjuhtide osatähtsus koguni kaheksa korda suurem! Kõrgharidusega meestest töötab juhtivatel kohtadel (juhid, peaspetsialistid) 40%, naistest vaid 18%. Samas on naisi „valgekraede” seas (juhid, spetsialistid, ametnikud) 41%, mis on üheksa protsenti enam kui meeste seas.
Nii ongi Eesti kultuuri- ja haridusasutustes tööl haritud ja alamakstud naised, kes teevad oma kvalifikatsiooniga võrreldes odavat tööd ning elavad vaesuses või oma pere teiste leivateenijate kulul. Lisaks vaesusele tänases päevas tähendab naiste madalam palk ka vaesust tulevikus, sest palgast oleneb tulevane pension. Et olukorda muuta, oleks vaja tugevat ametiühinguliikumist, mis võtaks haridus- ja kultuuritöötajate palgaläbirääkimiste lähtekohaks vähemalt keskmise palga. Olukorra muutmine on ka naiste endi teha, praegu on tegemist suhteliselt „hääletu” osaga ühiskonnast, kes teeb nurisemata oma rasket tööd, õigustades enda ohvrimeelsust näiteks missioonitundega, või on käega löönud.

Comments

Popular posts from this blog

Minu aasta 2023, mõned märkmed

 Vaatan, et 2023 pole ma kirjutanud ühtegi blogipostitust! Ja avaldanud olen ainult ühe ajaleheartikli "Barbie" filmist Eesti Ekspressis ja lisaks Postimehes ühe ülevaate arvamusfestivali Fenno-Ugria paneelarutelu taustaks (mida ka vedasin). Töörohkemat aastat annab meenutada ja seepärast ajakirjanduslikult kirjutada pole jõudnudki. Töökoormus meenutab 1990ndaid, kui tegin Eesti Ekspressi Areeni, ilmutasin ühiskondlikku aktiivsust ja olin samaaegselt magistrantuuris! Töönarkomaani jaoks muidugi ongi töötamine  loomulik olek, ei kurda.  Nii et 2023 oli väga tore ja tulemustele orienteeritud aasta, vaatamata ajaleheartiklite nappusele! 2023 tähistab minu jaoks tegelikult väikest karjääripööret. Avan  tausta: suurest poliitikast ehk riigikogust kukkusin rahva tahtel teatavasti 2019 välja, järgnevad koroona-aastad jätkasin õpetamist Tallinna ülikoolis, lisaks olin soolise palgalõhe vähendamise projekti (REGE) kommunikatsioonijuht (akadeemilise töö koroona-aastatel varjutas küll p

Eesti kultuur on alati olnud „multikultuur“. Intervjuu vastused ajakirjale Kulttuurivihkot jaanuar 2019. Ilmumas. Küsimused Maarit Haataja

Kuidas näeb välja 101-aastane Eesti kultuur tulevikus? Eesti kultuur jääb ka tulevikus omanäoliseks, ma arvan, ehkki globaalsed mõjud on üha rohkem tunda. Eesti kultuur on alati olnud mitmekesine „multikultuur“, sest meil on siin ajaloo vältel alati elanud erinevaid rahvusi. Minevikust on meil baltisaksa pärand, 20.sajandist nõukogude pärand. Vene vähemuse kultuuril on ikka olnud koht Eestis. Eesti kultuur on segu, kameeleon, mis muudab oma värve kiiresti, vastavalt trendidele ja moevooludele. Tal on siiski tuum, mida iseloomustab depressiivsus, must huumor, mõnevõrra head maitset ja ka tahumatust, toorust. Meie kultuur on pisut pehmem oma mentaliteedilt kui soome kultuur, ta on palju tagasihoidlikum kui vene kultuur. Tal on palju ühist läti kultuuriga, ehkki me võib-olla ei tunnista seda endale meelsasti. Popmuusikas on eelpool nimetatud tendentsid kõige huvitavamad. Täna on meil näiteks hea eesti rap -muusika, artistid nagu Arop, Nublu, Reket jt. Nõukogude pärandit kasu

Pirita tunnuslause "Mereõhk teeb vabaks" lugu

2005. aastal lapsega kodus olles sain arvuti taha istuda vaid sekunditeks. Pea aga siiski töötas, ehkki magada sain vähe. Siis otsustasin osaleda Pirita tunnuslause konkursil, ja üllatus-üllatus: õnnestuski see võita. Tollaselt linnaosa vanemalt Enno Tammelt sain auhinnaks purjekat kujutava moodsa meene. Nüüd Piritale sõites näengi linnaosa piiril valguskirjas iga päev oma lauset, mis on muidugi palju suurem preemia. Leidsin arvutist oma võistlustööst tunnuslause põhjenduse, mis tundus mulle praegugi täiesti mõistlik ja Pirita vaimsust kirjeldav. “Pirita linnaosa tunnuslause võiks olla Mereõhk teeb vabaks Põhjendus: Pirita on merega tihedalt seotud linnaosa, kus elavad väärikad linlased, kes oskavad nautida vabadust, mille mere lähedus annab. Vaba inimese tunnus on samas vastutada nende privileegide (rahu, puhta looduse) eest, mida elu Pirital pakub.”