Skip to main content

2025 -- isiklikult tubli sooritus, aga üldiselt aasta nagu odavas õudusfilmis

Lahkuv aasta möödus tulemusliku töö tähe all, võib öelda, et õnnestus saada targemaks ja oli huvitav ja kasulik. Hea aasta, kui sai keskenduda konkreetsetele ülesannetele ja nii mõtted eemal hoida üha enam odavat õudusfilmi meenutavast maailmast, kus olukorrad ja tegelased on kirgastava õudukakogemuse pakkumise asemel pigem tragikoomilised.     

Tööpõld laius sel aastal soome-ugri asja ajamise koordineerimisest Fenno-Ugria Asutuses, õpetamisest Tallinna Ülikoolis ja Tartu Ülikooli Narva Kolledzhis kuni panustamiseni Tallinna volikogus ja Pirita linnaosakogus. Üks töö vaheldus sujuvalt teisega ja kuna väljakutsed nimetatud valdkondades: kontoritöö juhtimine, õpetamine ja poliitika on üsna erinevad, võib öelda, et vaheldumisi erinevaid töid tehes on võimalik ka puhata.   

Fenno-Ugria Asutusega sai tehtud mitu asja, millega tegelemisel sai targemaks ja mis rõõmustasid tulemusega: eriti meeldib mulle fennougristika ajaloo suurkujude teemaline Hõimukalender 2026 ühe olulise Eesti fennougristi Paul Ariste pildiga kaanel, koostöös soome kunstniku Li Taiga ja kunagise eesti keele õppejõu ja praeguse kolleegi Tõnu Seilenthaliga. Hea mõte, mis ka teostus, oli samuti kunagise õppejõu Paul Ariste pildiga T-särk, mõeldud kalendri promoks, kuid ka üldiseks keeleteaduse suurkuju ja samuti fennougristika tuntuse tõstmiseks. 

Sai taas korraldada ka Fenno-Ugria paneeli Arvamusfestivalil, tänud headele vestluskaaslastele: Soome Instituudi juhataja Hannele Valkeeniemi, etnoloog Aimar Ventsel, keeleteadlane ja kolleeg Tõnu Seilenthal. 

Kaasa elasin  kolleegide koostatud raamatu "Soome-ugri rahvad eestlaste pilgu läbi" ilmumisele koostöös kirjastusega Argo. Tubli töö, soovitan tutvuda!

Juulis higistasin Vormsi suvekodus kokku kirjutades ja toimetades Fenno-Ugria asutuse raportit välisiministeeriumile soome-ugri rahvastest Venemaal uues geopoliitilises olukorras. Lähiajal saab seda ka loodetavasti laiemale publikule rohkem avalikustada.

Korraloomist ja kantseldamist nõudva kontorijuhtimise kõrval pakkus üliõpilaste õpetamine head vaheldust, nagu ikka, saab õpetades palju energiat tagasi. Gruusia ja Abhaasia tudengid, kellega mul oli taas kursus Narvas, tõid ühtlasi põnevaid teateid kandist, kuhu pole viimastel aastatel sattunud.  

Sügisel Hõimupäevade ajal läks korda Eestisse tuua üks viimaste aastate muusikaline avastus: Kaurismäki filmist "Kuolleet lehdet" tuule tiibadesse saanud bänd Maustetytöt. Kontserdid meeldisid ka Tallinna ja Tartu Soome-fännidele, tore, et on nii palju sarnase maitsega muusikasõpru.

Poliitikas sai kohalikel valimistel oktoobris sel aastal sotsiaaldemokraatide ridades tõsiselt panustatud, aga tulemus siiski loodetust kehvem. Küsitlused näitasid küll mitu nädalat järjest mulle päris head  toetusprotsenti (isegi 6%), ajasin juba nina püsti, aga ei tea siis, kuhu need toetajad valimise hetkeks kadusid.

Pirita linnaosakogus on mul küll taas võimalus esidnada valijaid (natuke üle 2% Pirital antud häältest, tänud kõigile 229 inimesele!), kuid Tallinna volikogusse ma selle tulemusega valituks ei osutunud: istun täpselt joone all, olen niisiis võimalik asendaja, kui peaks tekkima mingid liikumised sotside volikogu koosseisus. 

Poliitikas niisiis tulemus alla ootuste, lisaks muutus linnavõim, mistõttu ei ole kindel, kas uued tuuled just minu maitse järgi on.

Paar lühikest linnapuhkusereisi sai sel aastal ka tehtud ja nagu ikka reisidel maailm avardus: pean tunnistama, et enne Vatikanis käimist sel kevadel ei saanud ma aru katoliku maailma suurusest ja paavsti võimust. 

Mis puudutab isiklikku, siis aasta esimene pool möödus mures kass Miki-Intsu tervise pärast. Kuri lümfoom, mis 2024 suvel diagnoositi, sai Cat Clinicus imeliste kassihaldjate käe all mitme eri ravikuuriga küll kontrolli alla sellel suvel, nüüd jälgin olukorda.

Mis jäi tegemata? Maamajas Vormsil lootsin rohkem remonti teha ja elamist korrastada. Ostsin drellpuuri, aga kasutamiseni ei jõudnud. Seenele jõudsin vaid korra ja kõik õunad jäid Vormsil ka puu otsa, kust kährikud need loodetavasti leidsid.



Comments

Popular posts from this blog

Minu aasta 2023, mõned märkmed

 Vaatan, et 2023 pole ma kirjutanud ühtegi blogipostitust! Ja avaldanud olen ainult ühe ajaleheartikli "Barbie" filmist Eesti Ekspressis ja lisaks Postimehes ühe ülevaate arvamusfestivali Fenno-Ugria paneelarutelu taustaks (mida ka vedasin). Töörohkemat aastat annab meenutada ja seepärast ajakirjanduslikult kirjutada pole jõudnudki. Töökoormus meenutab 1990ndaid, kui tegin Eesti Ekspressi Areeni, ilmutasin ühiskondlikku aktiivsust ja olin samaaegselt magistrantuuris! Töönarkomaani jaoks muidugi ongi töötamine  loomulik olek, ei kurda.  Nii et 2023 oli väga tore ja tulemustele orienteeritud aasta, vaatamata ajaleheartiklite nappusele! 2023 tähistab minu jaoks tegelikult väikest karjääripööret. Avan  tausta: suurest poliitikast ehk riigikogust kukkusin rahva tahtel teatavasti 2019 välja, järgnevad koroona-aastad jätkasin õpetamist Tallinna ülikoolis, lisaks olin soolise palgalõhe vähendamise projekti (REGE) kommunikatsioonijuht (akadeemilise töö koroona-aastatel varjut...

Muru ja kultuurisõda. Ilmus Eesti Ekspress, Areen 9.08.2022 (Arusaam mullani niidetud murust kui täiusliku korra kehastusest on visa kaduma)

Kurdan korteriühistu listis, et trimmeriga mullani äraniidetud murulapilt üksikute kõrte tasandamine ja lehepuhuriga laialiajamine kesksuvel on raiskamine, teen ettepaneku vähendada müra ja bensiinivingu niigi umbses õues –  ja saan vastu kahuritule: kujuta ette, teda segab niitmise müra! Ja õpetuse, et muru ei hävita mitte liiga sage niitmine, vaid et seda on vaja kasta.  Tuline niitmisdebatt on käivitunud erinevates Facebooki gruppides. Miks on tänapäeva maastikukujundus liikumas suunas, kus linn pole linn ja maa pole maa. Miks nõuab “häälekas vähemus” linnade muutmist põldudeks, tekitades liiklusohtlikke olukordi. Rahvusringhäälingu suvereporter teeb põhjaliku, hüsteerilisevõitu loo pikas rohus varitsevatest puukidest – otsekui haljastustehnika maaletooja tellimisel.   Bioloogid Urmas Tartes ja teised oponeerivad: puugid lõikavad kasu pigem nülitud rohust, kust teised liigid on välja tõrjutud.  Mõistan, et minu juhtum  ei ole selles valguses mingi korteriühis...

Ennustamatus, improvisatsioonid ja reeglitepõhine maailmakord. Välispoliitika kõne Riigikogus 12.02.2019

Hea juhataja! Lugupeetud rahvasaadikud! Tänan eelkõnelejaid ja ennekõike välisminister Sven Mikserit ja väliskomisjoni esimeest Marko Mihkelsoni põhjalike ja professionaalsete ettekannete eest! Välispoliitika gurmaani jaoks on praegune maailm tõeline maiuspala. Pikka aega vankumatuna tundunud suurriikide ajaloo käigus lihvitud institutsioonid on äkki osutunud elusaks ja haavatavaks ja selgelt   on välja on koorunud rahvusvaheliste suhete sõltuvus inimtegurist. Ennustamatus ja improvisatsioonid on märksõnad, mis iseloomustavad muutnud välispoliitika protsessi kõige paremini.   President Trumpi tviitideks sõnastatud seisukohad dirigeerivad kohati maailma ühe võimsaima riigi USA toimimist, külvates peataolekut ja segadust, pannes õhku ahmima traditsiooniliselt   hillitsetud rahvusvaheliste suhete etableerunud maailma. Briti konservatiivide siseparteilisest vägikaikaveost kasvas välja Brexiti rahvahääletus, mis on toonud kaasa kirglikud protsessid Suurbritannia või...