Lahkuv aasta möödus tulemusliku töö tähe all, võib öelda, et õnnestus saada targemaks ja oli huvitav ja kasulik. Hea aasta, kui sai keskenduda konkreetsetele ülesannetele ja nii mõtted eemal hoida üha enam odavat õudusfilmi meenutavast maailmast, kus olukorrad ja tegelased on kirgastava õudukakogemuse pakkumise asemel pigem tragikoomilised.
Tööpõld laius sel aastal soome-ugri asja ajamise koordineerimisest Fenno-Ugria Asutuses, õpetamisest Tallinna Ülikoolis ja Tartu Ülikooli Narva Kolledzhis kuni panustamiseni Tallinna volikogus ja Pirita linnaosakogus. Üks töö vaheldus sujuvalt teisega ja kuna väljakutsed nimetatud valdkondades: kontoritöö juhtimine, õpetamine ja poliitika on üsna erinevad, võib öelda, et vaheldumisi erinevaid töid tehes on võimalik ka puhata.
Fenno-Ugria Asutusega sai tehtud mitu asja, millega tegelemisel sai targemaks ja mis rõõmustasid tulemusega: eriti meeldib mulle fennougristika ajaloo suurkujude teemaline Hõimukalender 2026 ühe olulise Eesti fennougristi Paul Ariste pildiga kaanel, koostöös soome kunstniku Li Taiga ja kunagise eesti keele õppejõu ja praeguse kolleegi Tõnu Seilenthaliga. Hea mõte, mis ka teostus, oli samuti kunagise õppejõu Paul Ariste pildiga T-särk, mõeldud kalendri promoks, kuid ka üldiseks keeleteaduse suurkuju ja samuti fennougristika tuntuse tõstmiseks.
Sai taas korraldada ka Fenno-Ugria paneeli Arvamusfestivalil, tänud headele vestluskaaslastele: Soome Instituudi juhataja Hannele Valkeeniemi, etnoloog Aimar Ventsel, keeleteadlane ja kolleeg Tõnu Seilenthal.
Kaasa elasin kolleegide koostatud raamatu "Soome-ugri rahvad eestlaste pilgu läbi" ilmumisele koostöös kirjastusega Argo. Tubli töö, soovitan tutvuda!
Juulis higistasin Vormsi suvekodus kokku kirjutades ja toimetades Fenno-Ugria asutuse raportit välisiministeeriumile soome-ugri rahvastest Venemaal uues geopoliitilises olukorras. Lähiajal saab seda ka loodetavasti laiemale publikule rohkem avalikustada.
Korraloomist ja kantseldamist nõudva kontorijuhtimise kõrval pakkus üliõpilaste õpetamine head vaheldust, nagu ikka, saab õpetades palju energiat tagasi. Gruusia ja Abhaasia tudengid, kellega mul oli taas kursus Narvas, tõid ühtlasi põnevaid teateid kandist, kuhu pole viimastel aastatel sattunud.
Sügisel Hõimupäevade ajal läks korda Eestisse tuua üks viimaste aastate muusikaline avastus: Kaurismäki filmist "Kuolleet lehdet" tuule tiibadesse saanud bänd Maustetytöt. Kontserdid meeldisid ka Tallinna ja Tartu Soome-fännidele, tore, et on nii palju sarnase maitsega muusikasõpru.
Poliitikas sai kohalikel valimistel oktoobris sel aastal sotsiaaldemokraatide ridades tõsiselt panustatud, aga tulemus siiski loodetust kehvem. Küsitlused näitasid küll mitu nädalat järjest mulle päris head toetusprotsenti (isegi 6%), ajasin juba nina püsti, aga ei tea siis, kuhu need toetajad valimise hetkeks kadusid.
Pirita linnaosakogus on mul küll taas võimalus esidnada valijaid (natuke üle 2% Pirital antud häältest, tänud kõigile 229 inimesele!), kuid Tallinna volikogusse ma selle tulemusega valituks ei osutunud: istun täpselt joone all, olen niisiis võimalik asendaja, kui peaks tekkima mingid liikumised sotside volikogu koosseisus.
Poliitikas niisiis tulemus alla ootuste, lisaks muutus linnavõim, mistõttu ei ole kindel, kas uued tuuled just minu maitse järgi on.
Paar lühikest linnapuhkusereisi sai sel aastal ka tehtud ja nagu ikka reisidel maailm avardus: pean tunnistama, et enne Vatikanis käimist sel kevadel ei saanud ma aru katoliku maailma suurusest ja paavsti võimust.
Mis puudutab isiklikku, siis aasta esimene pool möödus mures kass Miki-Intsu tervise pärast. Kuri lümfoom, mis 2024 suvel diagnoositi, sai Cat Clinicus imeliste kassihaldjate käe all mitme eri ravikuuriga küll kontrolli alla sellel suvel, nüüd jälgin olukorda.
Mis jäi tegemata? Maamajas Vormsil lootsin rohkem remonti teha ja elamist korrastada. Ostsin drellpuuri, aga kasutamiseni ei jõudnud. Seenele jõudsin vaid korra ja kõik õunad jäid Vormsil ka puu otsa, kust kährikud need loodetavasti leidsid.
.jpg)
Comments
Post a Comment