Skip to main content

Täna Pirita, homme Toompea! KOV 2013 Pirita SDE valimisloosungid

1. Arendame Pirita purjespordikeskuse (TOP) piirkonda miljöötundlikult. Unikaalsele krundile jäägu puhkeala või kerkigu unikaalobjekt. Oleme vastu TOPi ala täitmisele korterelamutega, mida võimaldab praegu linnavolikogu poolt heaks kiidetud planeering. Sellise massiivse elamuehituse jaoks puudub Pirital vajalik infrastruktuur: koolikohad, lasteaiakohad, transpordivõimalused. Tahame, et Pirital säiliks senine elukvaliteet ning et meie kodukanti arendataks kaalutletult. 2. Säilitame Pirita Majandusgümnaasiumi gümnaasiumiosa. Teeme kõik, et paraneks seal pakutava õppe kvaliteet ja kasvaks kooli maine. 3. Seisame selle eest, et Pirita kinnisvaraarenduse käigus säiliks siin rikkalik loodus- ja puhkekeskkond. Pirita loodus on väärtus omaette ja see peab ellu jääma. Pirita on oma looduskauni keskkonna tõttu kogu Tallinna linna puhkepiirkond nii suvel kui talvel ning see kaob, kui loodus hävitatakse. 4. Säilitame miljööväärtusliku elukeskkonna olemasolevates ajaloolistes asumites ega luba arendajatel läbi viia arutuid, üksikisikute hetkekasu silmas pidavaid kinnisvaraprojekte. 5. Töötame koostöös Viimsi vallaga Viimsi-kesklinna suuna liikluse parema korraldamise nimel, eelistades ühistransporti. 6. Ehitame Piritale planeeritud lasteaiad ja uue koolimaja Padriku elurajooni. Toetame erasektorit lastehoiu- ja haridusteenuste pakkumisel Pirital. 7. Tagame Pirital turvalise elukeskkonna, elanike elu, tervise ja vara kaitsmiseks vajalikke meetmete rakendamise, seal hulgas kaasajastame ja korraldame mõistlikult ja ohutult asumisisese liikluse ja ühistranspordi. 8. Seisame Tallinna Põhimäärusesse muudatuse sisseviimise eest, millega antakse linnaosade halduskogudele õigus teha otsuseid kohalike arengute kohta. 9. Tagame kodanikeühendustele ja nende kaudu kohalike elanikele reaalsed kaasamise ja koostöö võimalused linnaosa arengute kavandamisel.
Labels:

Comments

Post a Comment

Popular posts from this blog

Minu aasta 2023, mõned märkmed

 Vaatan, et 2023 pole ma kirjutanud ühtegi blogipostitust! Ja avaldanud olen ainult ühe ajaleheartikli "Barbie" filmist Eesti Ekspressis ja lisaks Postimehes ühe ülevaate arvamusfestivali Fenno-Ugria paneelarutelu taustaks (mida ka vedasin). Töörohkemat aastat annab meenutada ja seepärast ajakirjanduslikult kirjutada pole jõudnudki. Töökoormus meenutab 1990ndaid, kui tegin Eesti Ekspressi Areeni, ilmutasin ühiskondlikku aktiivsust ja olin samaaegselt magistrantuuris! Töönarkomaani jaoks muidugi ongi töötamine  loomulik olek, ei kurda.  Nii et 2023 oli väga tore ja tulemustele orienteeritud aasta, vaatamata ajaleheartiklite nappusele! 2023 tähistab minu jaoks tegelikult väikest karjääripööret. Avan  tausta: suurest poliitikast ehk riigikogust kukkusin rahva tahtel teatavasti 2019 välja, järgnevad koroona-aastad jätkasin õpetamist Tallinna ülikoolis, lisaks olin soolise palgalõhe vähendamise projekti (REGE) kommunikatsioonijuht (akadeemilise töö koroona-aastatel varjut...
Post a Comment
Read more

Pirita tunnuslause "Mereõhk teeb vabaks" lugu

2005. aastal lapsega kodus olles sain arvuti taha istuda vaid sekunditeks. Pea aga siiski töötas, ehkki magada sain vähe. Siis otsustasin osaleda Pirita tunnuslause konkursil, ja üllatus-üllatus: õnnestuski see võita. Tollaselt linnaosa vanemalt Enno Tammelt sain auhinnaks purjekat kujutava moodsa meene. Nüüd Piritale sõites näengi linnaosa piiril valguskirjas iga päev oma lauset, mis on muidugi palju suurem preemia. Leidsin arvutist oma võistlustööst tunnuslause põhjenduse, mis tundus mulle praegugi täiesti mõistlik ja Pirita vaimsust kirjeldav. “Pirita linnaosa tunnuslause võiks olla Mereõhk teeb vabaks Põhjendus: Pirita on merega tihedalt seotud linnaosa, kus elavad väärikad linlased, kes oskavad nautida vabadust, mille mere lähedus annab. Vaba inimese tunnus on samas vastutada nende privileegide (rahu, puhta looduse) eest, mida elu Pirital pakub.”
Post a Comment
Read more

Eesti kultuur on alati olnud „multikultuur“. Intervjuu vastused ajakirjale Kulttuurivihkot jaanuar 2019. Ilmumas. Küsimused Maarit Haataja

Kuidas näeb välja 101-aastane Eesti kultuur tulevikus? Eesti kultuur jääb ka tulevikus omanäoliseks, ma arvan, ehkki globaalsed mõjud on üha rohkem tunda. Eesti kultuur on alati olnud mitmekesine „multikultuur“, sest meil on siin ajaloo vältel alati elanud erinevaid rahvusi. Minevikust on meil baltisaksa pärand, 20.sajandist nõukogude pärand. Vene vähemuse kultuuril on ikka olnud koht Eestis. Eesti kultuur on segu, kameeleon, mis muudab oma värve kiiresti, vastavalt trendidele ja moevooludele. Tal on siiski tuum, mida iseloomustab depressiivsus, must huumor, mõnevõrra head maitset ja ka tahumatust, toorust. Meie kultuur on pisut pehmem oma mentaliteedilt kui soome kultuur, ta on palju tagasihoidlikum kui vene kultuur. Tal on palju ühist läti kultuuriga, ehkki me võib-olla ei tunnista seda endale meelsasti. Popmuusikas on eelpool nimetatud tendentsid kõige huvitavamad. Täna on meil näiteks hea eesti rap -muusika, artistid nagu Arop, Nublu, Reket jt. Nõukogude pärandit kasu...
Post a Comment
Read more