Skip to main content

Naised vajavad linnaruumi pargivahte, rohkem tualette ja valgustatud bussipeatusi. Sõnavõtt Linnade ja Valdade Päevadel 18.08.2021. Video


Barbi Pilvre: naised vajavad linnaruumi pargivahte, rohkem tualette ja valgustatud bussipeatusi. https://pealinn.ee/2021/08/17/linnade-ja-valdade-paevad-aitavad-uhendada-tallinna-ja-selle-lahiumbrust/Sõnavõtt Linnade ja Valdade Päevadel 18.08.2021 Fotol autor ja  tulevane öölinnapea, SDE noor poliitik, TLÜ sotsioloogiamagistrant Natalie Mets.

Comments

Popular posts from this blog

Barbi Pilvre -- ajakirjanik, poliitik-valvefeminist ja Vormsi saare erak. Intervjuu Kaire Tensudale, Eesti Elu nr.40,2020, Toronto, 9. oktoobril 2020

Koos ERR ajakirjanik Arp Mülleriga raamatu "Minu Vormsi" esitlusel Solarise Apollos Tallinnas 5.03.2020 Sinu sulest ilmus tänavu Petrone Printi kirjastuses raamat „Minu Vormsi“. Milline tohutu töö on selle taga, tead kindlasti kõige paremini ise. Kas tahad natuke valgustada, kuidas tekkis idee raamatu kirjutamiseks, ja kui palju aega tuli eelnevalt panustada erineva kirjanduse läbitöötamiseks, et raamatusse saaks Vormsi ajalugu lugejat haaraval moel? Kirjastus Petrone Print tegi ettepaneku kirjutada see raamat “Minu”-sarja jaoks juba aastal 2016. “Minu”-sari on Eestis populaarne raamatusari, kus autorid jutustavad läbi oma kogemuse mingitest neile olulistest kohtadest, linnadest või maadest läbi oma isikliku prisma. Et  minu elu viimased 20 aastat on olnud seotud Vormsiga, tundus kirjastuse ettepanek igati loogiline ja ka väga inspireeriv. Et olin 2016-2019 Riigikogus ja üsna hõivatud, siis ei olnud energiat seda projekti ette võtta enne eelmist sügist, kui ma kevadel

Aitäh, torumees! Eesti Ekspress, Areen 14.04.2021

Suure toidupoeketi märkamatu tapeet-taustamuusika katkestab praegu aeg ajalt pidulik-õõnes meeshääl, kuulutades: aitäh, eesliinitöötajad, et olemas olete! Aitäh, medõed, aitäh, kassapidajad. Aitäh õpetajad ja lasteaiakasvatajad, et teie panus võimaldab me elul jätkuda. Järgneb rutiinne meeldetuletus maskikandmise ja distantsihoidmise kohta.   Selgub, et tegu on Kaupmeeste Liidu kampaaniaga “Tänu sulle!”, mis kestab veel terve aprilli. Tõesti, aitäh! Olen minagi tänulik, et poed on lahti ja arstiabi on saadaval, riskite ju jätkuvalt oma elu ja tervisega. Ka õpetajad tõesti pingutavad praegu, et motivatsiooni kaotanud lastelt kuidagi hindelised tööd kätte saada, tänud neile.  Koroonaajastu on võimendanud tüüpiliste naiste ja meeste tööde erinevat väärtustamist. Naiste tööle on iseloomulik, et neid ei nähta avalikkuses olulisena enne, kui tekib oht,  et mingi töö jääb tegemata. Koroonaga seotud avalikus diskussioonis nimetati hooldajate ja õdede puudust pikka aega  "voodikohtade"

Eesti kultuur on alati olnud „multikultuur“. Intervjuu vastused ajakirjale Kulttuurivihkot jaanuar 2019. Ilmumas. Küsimused Maarit Haataja

Kuidas näeb välja 101-aastane Eesti kultuur tulevikus? Eesti kultuur jääb ka tulevikus omanäoliseks, ma arvan, ehkki globaalsed mõjud on üha rohkem tunda. Eesti kultuur on alati olnud mitmekesine „multikultuur“, sest meil on siin ajaloo vältel alati elanud erinevaid rahvusi. Minevikust on meil baltisaksa pärand, 20.sajandist nõukogude pärand. Vene vähemuse kultuuril on ikka olnud koht Eestis. Eesti kultuur on segu, kameeleon, mis muudab oma värve kiiresti, vastavalt trendidele ja moevooludele. Tal on siiski tuum, mida iseloomustab depressiivsus, must huumor, mõnevõrra head maitset ja ka tahumatust, toorust. Meie kultuur on pisut pehmem oma mentaliteedilt kui soome kultuur, ta on palju tagasihoidlikum kui vene kultuur. Tal on palju ühist läti kultuuriga, ehkki me võib-olla ei tunnista seda endale meelsasti. Popmuusikas on eelpool nimetatud tendentsid kõige huvitavamad. Täna on meil näiteks hea eesti rap -muusika, artistid nagu Arop, Nublu, Reket jt. Nõukogude pärandit kasu