Barbi Pilvre

Meedia loogikast Äris, poliitikas, ka kultuuriinimeste seas kuuleb täna tihti, et on vaja „olla pildis“. Paljudes eluvaldkondades käib eluline võitlus meedia tähelepanu pärast, sest sellega on seotud ligipääs teistele ressurssidele: võimule, rahale, kuulsusele. „Pildis olemise“ vajadusega on seotud see, paljud eluvaldkonnad hakkavad korraldama oma elu nii, et pälvida meedia huvi. Selle tulemusena hakkab meedia loogika organiseerima pea kogu ühiskonda, tungides eluvaldkondadesse, kuhu ta väga hästi ei sobigi. Nii püüavad „olla pildis“ riigiasutused ja ülikoolid, teadus, kõrgkultuur. Täielikus sümbioosis elab meediaga ammu poliitika ja meelelahutusmaailm. Me saame tänapäeval rääkida meediaga läbipõimunud ehk mediatiseerunud ühiskonnast, mille eest põgeneda on raske ka siis, kui meediakanalite pakutavat otseselt ei tarbitagi. Kuid mis on üldse meedia loogika, mis avaldab kogu ühiskonnale ja igaühe elule üha suuremat mõju? Väljendi „meedia loogika“ võtsid kasutusse ameeriklased Altheide ...

Sirbi-skandaal tuletas meelde, et 2008 kandideerisin Sirbi peatoimetajaks. Kandideersin tõsiselt, sest EEs paistis mu töö lõppevat ja mõtlesin, mis edasi. Tookord valiti jätkama Kaarel Tarand, sest tegelikult ei olnud SA Kultuurileht üldse kavas peatoimetajat vahetada, nagu Toomas Väljataga pärast konkurssi tunnistas. Olin lihtsalt mängu ilu pärast kaasatud. Mulle oli igatahes huvitav kogemus. Selline oli minu visioon Sirbi muutmise vajadusest 2008, päris asjalik tundub ka praegu. Rahastamine: Ajaleht Sirp on läänelikul meediamaastikul erandlik ja ainulaadne nähtus: kultuuri- ja ühiskondlik-poliitilise sisuga, laia sihtgrupiga nädalaleht. Sirp on kaotanud küll oma kunagise juhtiva positsiooni avaliku diskussiooni keskmes (ning kümneid kordi lugejaid), kuid on endiselt kõige tõsiseltvõetavam „arvamusplats” Eesti meediamaastikul. On selge, et vabaturg ja tänane meediatööstus sellise väljaande olemasolu ei toeta (nagu ei toeta turg analoogsete väljaannete turuleilmumist). Seega: soovid...

1. Arendame Pirita purjespordikeskuse (TOP) piirkonda miljöötundlikult. Unikaalsele krundile jäägu puhkeala või kerkigu unikaalobjekt. Oleme vastu TOPi ala täitmisele korterelamutega, mida võimaldab praegu linnavolikogu poolt heaks kiidetud planeering. Sellise massiivse elamuehituse jaoks puudub Pirital vajalik infrastruktuur: koolikohad, lasteaiakohad, transpordivõimalused. Tahame, et Pirital säiliks senine elukvaliteet ning et meie kodukanti arendataks kaalutletult. 2. Säilitame Pirita Majandusgümnaasiumi gümnaasiumiosa. Teeme kõik, et paraneks seal pakutava õppe kvaliteet ja kasvaks kooli maine. 3. Seisame selle eest, et Pirita kinnisvaraarenduse käigus säiliks siin rikkalik loodus- ja puhkekeskkond. Pirita loodus on väärtus omaette ja see peab ellu jääma. Pirita on oma looduskauni keskkonna tõttu kogu Tallinna linna puhkepiirkond nii suvel kui talvel ning see kaob, kui loodus hävitatakse. 4. Säilitame miljööväärtusliku elukeskkonna olemasolevates ajaloolistes asumites e...

SDE suurim saavutus Pirita linnaosas alates 2009 on kahtlemata linnaosa valitsemisstiili muutmine: aktiivsete kodanike ehk asumiseltside esindajate kaasamine linnaosa halduskogude komisjonidesse. Kui Pirita linnaosas pärast 2009 valimisi toimunud läbirääkimistel pidasid SDE esindajad loomulikuks, et komisjonides on ka asumiseltsi esindajad, nimetas Keskerakonda kuuluv juhtpoliitik asumiseltse üldnimetusega „kisa“, mis takistab võimu teostamist. Avalik huvi, mida kodanikuliikumised esindavad, oli Pirital veel mõni aasta tagasi täiest võõras mõiste. Kodanikuliikumised vaidlustavad autoritaarset valitsemiskultuuri ja kahtlemata on see ebamugav. Kabinetivaikuses on lihtsam linna asju ajada, rõhudes oma kogemusele ja valitsemispädevusele. Asumiseltsid on viimastel aastatel Tallinna mõnes linnaosas kasvanud jõuks, millega peavad arvestama nii linnavõim kui – lähenevate valimiste kontekstis --ka opositsioonis olevad poliitilised parteid. Pirita, Nõmme, kesklinna erinevate asumite ja Põhja-T...

http://www.baltictimes.com/news/articles/371/

Juhtimine tähendab otsustamist. Kui meesjuht on otsustav, kõva käega või isegi autoritaarne, peetakse teda vana kooli meheks, aga siiski ilmselt heaks juhiks, kes suudab õigel kursil hoida näiteks suurettevõtteid. Kui naisjuht on samade omadustega, peetakse teda nõiaks või tulehargiks, kelle alluvuses inimesed ilmselt eriti töötada ei taha või kui valikut pole, siis kardetakse teda nii, et allutakse hirmust. Kuigi naisjuht võib olla oma töös väga hea ja edukas: me teame Eestist kümneid selliseid näiteid (Sirje Potissepp, Kati Kuzmin, Signe Kivi, Tea Varrak jne), ümbritsevad naisjuhte ühiskonnas tervikuna mitmed eelarvamused. Võimalik, et just sellepärast on naisi Eestis juhtide hulgas selge vähemus ja paljud naised loobuvad vabatahtlikult juhitööst. Uuringud kinnitavad: naised juhiks pigem ei saa Sotsioloogilised uuringud kinnitavad, et Eestis täidavad ametialases hierarhias mehed reeglina selle ülemised astmed, naised aga on hõivatud ametihierarhia madalamatel positsioonidel. Juhtide...

Sirp, 5.05.2011 Ühiskonnahaiguste perearsti kogutud diagnoosid Alvar Loog 05.05.2011 Tunnistan, et Barbi Pilvre, keda ma isiklikult ei tunne, on mulle juba pikki aastaid pakkunud nii intellektuaalset kui otsapidi ka antropoloogilist huvi. Põhjused leiab, nagu ikka, laiemas taustsüsteemis: Barbi Pilvre on vasakpoolne naine valdavalt parempoolses meeste ühiskonnas; käre ning kompromissitu feminist, kes kannab otsekui esivanemate halva naljana naisõiguslaste ringkondades avalikult vihatud nuku nime. Kolme sõnaga ning kujundlikult: Catwoman Batman’ide maailmas. Barbi on olnud minu meediakangelane. Ta on üks neist vähestest, kes kujunenud kohaliku ajakirjanduse autorite ringis nii oma teemade, hoiakute kui stiiliga pikkade aastate vältel selgeks subjektiks, kelle sõnum pole pealtnäha sünnitatud ja/või piiritletud mõne korporatiivse ühingu, asutuse või partei, meediakanali formaadi ning silmaspeetud sihtgrupi poolt. Ja kui Barbi kirjutab, siis Barbi alati võitleb – enamasti nende nimel, kes...