Skip to main content

Pirita 17. aprilli visioonikonverentsi kava

Laupäeval, 17. Aprillil 2010 Pirita Vaba Aja Keskuses (Merivälja tee 3)
Pirita Visioonikonverents „Pirita eile, täna, homme“

Kava:

12.00 – 12.10 visioonikonverentsi avamine. Barbi Pilvre, Pirita linnaosa Halduskogu esimees
12.10 – 12.35 endine Tallinna linnapea ja visionäär Hardo Aasmäe,milline oli ja on tema visioon Piritast ning mil määral see on Pirital realiseerunud
12.35 – 13.00 ajaloolane Toomas Abiline, tutvustab seltsiliikumise ajalugu Pirital, mis sai alguse Albin Strutzkini poolt ellukutsutud Pirita Kaunistamise Seltsi muljetavaldava tegutsemisest
13.00 – 13.25 Tallinna abilinnapea Taavi Aas , Tallinna kui merelinna temaatikale ning Pirita rollile ja võimalustele selle visiooni elluviimisel
13.25 – 13.50 Harju maavanem, endine Pirita linnaosa vanem Ülle Rajasalu, Pirita linnaosa ja Viimsi valla piirnemisest tulenevaid ning Pirita elukeskkonda otseselt mõjutavaid probleeme ja ohte

13.50 – 14.10 Kohvipaus. Tutvumine Pirita linnaosa arengut illustreerivate materjalide ja makettekspositsioonidega.

14.10 – 14.35 meediaärimees Hans H. Luik, mis suunas võiks/peaks Pirita arenema
14.35 – 15.00 linnauurija Teele Pehk, kodanike võimalusi oma õiguste kaitsmisel linnaplaneerimise erinevatel etappidel
15.00 – 15.25 Tallinna Rahvuspargi idee algataja Jüri Lass, Tallinna Rahvuspargi loomise võimalustest ja vajalikkusest
15.25 – 15.50 ehitus- ja kinnisvaraärimees Tiit Aava (videosalvestus) , Pirita ehitus- ja kinnisvaraärimehe pilgu läbi

16.00 – 17.30 algab arutlusring ”Pirita - kas uuselanike pärast Viimsi vallaga konkureeriv linnaosa või Tallinna tunnustatud puhke- ja rekreatsiooniala?”,kus osalevad:
Lagle Parek kodanikuühiskonna eestvõitleja
Tiit Terik Pirita linnaosa vanem
Aivar Tuulberg ehitusjuht ja kinnisvaraarendaja
Miia Masso arhitekt
Viljar Kirikal keskkonnakaitsja
Sulev Roosma mereturismi edendaja
Ene Tomberg Pirita seltside koostöökoja esindaja ja arutlusringi moderaator


Korraldaja: Visioonikonverentsi toimkond

Comments

Popular posts from this blog

Minu aasta 2023, mõned märkmed

 Vaatan, et 2023 pole ma kirjutanud ühtegi blogipostitust! Ja avaldanud olen ainult ühe ajaleheartikli "Barbie" filmist Eesti Ekspressis ja lisaks Postimehes ühe ülevaate arvamusfestivali Fenno-Ugria paneelarutelu taustaks (mida ka vedasin). Töörohkemat aastat annab meenutada ja seepärast ajakirjanduslikult kirjutada pole jõudnudki. Töökoormus meenutab 1990ndaid, kui tegin Eesti Ekspressi Areeni, ilmutasin ühiskondlikku aktiivsust ja olin samaaegselt magistrantuuris! Töönarkomaani jaoks muidugi ongi töötamine  loomulik olek, ei kurda.  Nii et 2023 oli väga tore ja tulemustele orienteeritud aasta, vaatamata ajaleheartiklite nappusele! 2023 tähistab minu jaoks tegelikult väikest karjääripööret. Avan  tausta: suurest poliitikast ehk riigikogust kukkusin rahva tahtel teatavasti 2019 välja, järgnevad koroona-aastad jätkasin õpetamist Tallinna ülikoolis, lisaks olin soolise palgalõhe vähendamise projekti (REGE) kommunikatsioonijuht (akadeemilise töö koroona-aastatel varjutas küll p

Eesti kultuur on alati olnud „multikultuur“. Intervjuu vastused ajakirjale Kulttuurivihkot jaanuar 2019. Ilmumas. Küsimused Maarit Haataja

Kuidas näeb välja 101-aastane Eesti kultuur tulevikus? Eesti kultuur jääb ka tulevikus omanäoliseks, ma arvan, ehkki globaalsed mõjud on üha rohkem tunda. Eesti kultuur on alati olnud mitmekesine „multikultuur“, sest meil on siin ajaloo vältel alati elanud erinevaid rahvusi. Minevikust on meil baltisaksa pärand, 20.sajandist nõukogude pärand. Vene vähemuse kultuuril on ikka olnud koht Eestis. Eesti kultuur on segu, kameeleon, mis muudab oma värve kiiresti, vastavalt trendidele ja moevooludele. Tal on siiski tuum, mida iseloomustab depressiivsus, must huumor, mõnevõrra head maitset ja ka tahumatust, toorust. Meie kultuur on pisut pehmem oma mentaliteedilt kui soome kultuur, ta on palju tagasihoidlikum kui vene kultuur. Tal on palju ühist läti kultuuriga, ehkki me võib-olla ei tunnista seda endale meelsasti. Popmuusikas on eelpool nimetatud tendentsid kõige huvitavamad. Täna on meil näiteks hea eesti rap -muusika, artistid nagu Arop, Nublu, Reket jt. Nõukogude pärandit kasu

Kuidas muuta sooline võrdõiguslikkus inimestele arusaadavaks ja enesestmõistetavaks argipäeva osaks? Debatt sotsiaalministeeriumis, 13.12.2022

Sotsiaalministeeriumi "Soolise võrdõiguslikkuse monitooringu" esitluse puhul 13.12 j uhtisin debatti, kuidas muuta abstraktne ja kohati kauge sooline võrdõiguslikkus inimestele arusaadavaks ja enesestmõistetavaks argipäeva osaks, et see seostuks inimeste endi tajutud sooga seotud probleemidega nagu palgavaesus, palgalõhe, lähisuhtevägivald, hoolduskoormus. Tänud, asekantsler Hanna Vseviov, Müürileht peatoimetaja Aleksander Tsapov, käitumisteaduste ekspert Heidi Reinson, Taskufeministi sisulooja Greta Roosaar ja haridusteadlane, HTM nõunik Mare Oja elava vestluse eest. Eelnevalt tutvustasid sotsioloogid Jaanika Hämmal ja Marianne Meiorg värsket soolise võrdõiguslikkuse monitooringut. Tänud Grete Kaju, Agnes Einmann ja sotsiaalministeerium korraldamast! Vaata üritust:  https://youtu.be/xXXAVo_o_uY