Skip to main content

Kendra, hangi endale elu (katkend valmivast ajaviiteromaanist)

Naiste riietusruumis oli umbne, segunesid parfüümide, dushigeelide ja šampoonide vänged lõhnad, higi ja kantud tennisetossude lehk. Merlyn kooris higised tenniseriided seljast ja seisis ennast uurides peegli ees. Pilt oli uhke ja see meeldis talle: hiljuti paigaldatud rinnad seisid himukalt harali, tennis oli vormi voolinud naise pisut x-kujulised lühikeste säärtega jalad. Kahe lapse sünnitamise vaevumärgatavate jälgedega keha oli oma elatud elu jälgedega ilus vaatepilt. Jah, Merlyn oli just selline milf, „ema, keda sa tahaksid panna“, kellesarnased olid ka internetiporno otsingute tipus. Merlyn uuris peegli ees hindavalt ja imetlevalt oma keha. Ta määris kaenla alla deodoranti, sättis plaatinablondid õhukesed salgud pealaele hoolikalt sõlme. Ta liigutused olid aeglased, mõte liikus mujal ja käed tegutsesid automaatselt.
Sven oli saatnud sõnumi: ära pese, tahan sind kohe, tule… Merlyn tõmbas saunalina ümber ja kohmitses asjade kallal, et aega parajaks teha. Ümberringi vahetasid naised riided, föön huugas, teised kiirustasid koju ja tööle tagasi, aga Merlyn oli oma maailmas. Ta oli kõrvuni omadega sees, kõhus keerlesid liblikad ja veri tuksus meelekohtades. Suhte keelatus ainult lisas pinget ja kirge. Nüüd ootas ta hetke, kui riietusruum tühi, et lipsata hämara koridori lõpus olevasse klubisauna, kus Sven juba kärsitult nahkdiivanil oma pikki lihaselisi jalgu sirutades ootas. Klubisauna hämarus ja kulunud mööbel olid näinud sadu pahelisi kirehetki, nüüd oli Merlyni kord… Naist erutas võimalus, et keegi trennikaaslastest võib taibata, mis toimub. Paras neile, kadedad koledad naised, see mees on nüüd minu, te võite arvata, mis tahate, see on teie probleem, mõtles Merlyn. Ta heitis veel pilgu peeglisse ja läks.
Sven krabas Merlyni ukse vahelt kaenlasse ja surus naise pea endale jalge vahele. Aega ei olnud palju.
Merlyn oli väikeste laste kodune ema ja rikka hõivatud mehe naine, kes oli mõned kuud tagasi tulnud sõbrannaga tennisetrenni, et ennast pärast kodusveedetud aastaid vormi viia. Kuuldavasti polnud Merlyni kooselu õnnelik, selle kohta ei osanud Kendra midagi arvata, aga kahe lapse ja nelja kodusviibitud aasta rutiin oli talle täiesti arusaadav tõsiasi. Merlyni oli kuulnud, et Sven oli hea mees ja isa oma kahele lapsele, turvaline ja suur. Jah, selle mehe pean ma endale saama, oli ta otsustanud. Merlyni suhe Sveniga arenes tenniseharrastuse juurde käivast tavalisest flirdist kuumaks ootamatult kiiresti, nende kehade keemiad kõlasid kokku, mõlemad olid oma koduses elus jõudnud rutiini ja tüdimuse faasi.
Sveni pilk puuris Merlyni keha trennist trenni kasvava huviga. See oli trimmis ja ahvatlev, valmis, et anduda. Tennis oli siin muutunud eelmänguks, mõlemad teadsid, et on vaid aja küsimus, kui ei suudeta enam oma vastastikuseid tundeid kontrollida ja treeneri-õpilase suhe teiseneb millekski muuks. Merlyn oli alati saanud mehed, keda tahtis, nüüd tahtis ta oma treenerit, just seda meest. Sveni ja Merlyni pallivahetus ei olnud tennis, see oli puhas kuum seks, kus Sven saatis palle üha jõulisemalt ja Merlyn võttis need kilgates ja oiates vastu, kuni suutis. Svenil ja Merlynil oli tenniseväljakul pilke vaid teineteisele. Väljakul olid ka teised, ent mäng toimus vaid nende kahe vahel.
Jah, Merlyn pettis oma meest ja lapsi. Aga mis on petmine tänapäeval? Tänased inimsuhted ongi segased, tuumperekonnad lagunevad ja inimestel on mitmeid paralleelseid suhteid, teadis Kendra. Kõrvalsuhteid ei pea peresid isegi laiali ajama, isegi vastupidi, hoiavad peresid koos, sest kõrvalsuhte energeetiline laeng võib tuua uue hingamise ka argirutiinidesse mattunud pereellu, kirjutas naisteportaal. Uus suhe paneb inimese enda eest hoolitsema, armunud inimene on kirglikum ka oma vana kaaslasega. Mehed pesevad ennast rohkem, naised kuuldavasti ajavad ennast altpoolt karvutuks, sest uus suhe on teadagi rutiinivaba ja julgem, paigaldavad neete igasugustesse salakohtadesse ja teevad vallatuid tätoveeringuid. Seda kõike õpetasid naisteajakirjad ja ilmselt ei pannud nende tegijad mööda, naised on täna vabamad, kui kunagi varem.
Niisiis, võib-olla polegi midagi lahti, mis siin moraliseerida, inimesed elavad. Hangi ka endale elu, Kendra, mis sa vahid teisi.
Tal jätkus mõistmist Merlyni suhtes, pärast viit aastat elust eemal väikeste lastega, keset igapäevast hoolitsemist ja kantseldamist oli ju naisel õigus väikesele vaheldusele? Kendra oli arvanud, et ta on iga kell naiste valikuvabaduse poolt: kui mehed võtavad täna elu vabalt, siis miks ei peaks seda lubama ka naistele?
Nüüd aga tunnetas Kendra korraga naiste vabanemise pahupoolt omal nahal. Merlyni ja Sveni suhe ongi vabadus, naised ja mehed mõlemad teevad, mida tahavad, mis pähe tuleb, pole enam tabusid.
Kendral oli oma naiivsuse pärast vastik, elu ja teooria on kaks asja, mis sageli kokku ei käi.
Kendra oli solvunud, et oli kõrvale jäänud, aga ei imestanud tegelikult, et Sven ja Merlyn teineteist leidsid. Ta püüdis asja võtta ratsionaalselt, nagu ikka. Noored kehad, veri vemmeldas, puhas füsioloogia. Sven oli kevadel teiste korda isaks saanud, käis sünnitusel ja oli õnnelik verivärske papa. Ta pani Facebooki üles kaunid ema ja poja pildid ja kuulutas poja maailmatulekut ilmselge uhkusega. Ent nagu paljud teised noored isad, põgenes Sven kohe imikukisa, kahe lapse kantseldamisest kurnatud naise ja üle pea kasvava olme eest tööle tagasi.

Comments

Popular posts from this blog

Minu aasta 2023, mõned märkmed

 Vaatan, et 2023 pole ma kirjutanud ühtegi blogipostitust! Ja avaldanud olen ainult ühe ajaleheartikli "Barbie" filmist Eesti Ekspressis ja lisaks Postimehes ühe ülevaate arvamusfestivali Fenno-Ugria paneelarutelu taustaks (mida ka vedasin). Töörohkemat aastat annab meenutada ja seepärast ajakirjanduslikult kirjutada pole jõudnudki. Töökoormus meenutab 1990ndaid, kui tegin Eesti Ekspressi Areeni, ilmutasin ühiskondlikku aktiivsust ja olin samaaegselt magistrantuuris! Töönarkomaani jaoks muidugi ongi töötamine  loomulik olek, ei kurda.  Nii et 2023 oli väga tore ja tulemustele orienteeritud aasta, vaatamata ajaleheartiklite nappusele! 2023 tähistab minu jaoks tegelikult väikest karjääripööret. Avan  tausta: suurest poliitikast ehk riigikogust kukkusin rahva tahtel teatavasti 2019 välja, järgnevad koroona-aastad jätkasin õpetamist Tallinna ülikoolis, lisaks olin soolise palgalõhe vähendamise projekti (REGE) kommunikatsioonijuht (akadeemilise töö koroona-aastatel varjutas küll p

Eesti kultuur on alati olnud „multikultuur“. Intervjuu vastused ajakirjale Kulttuurivihkot jaanuar 2019. Ilmumas. Küsimused Maarit Haataja

Kuidas näeb välja 101-aastane Eesti kultuur tulevikus? Eesti kultuur jääb ka tulevikus omanäoliseks, ma arvan, ehkki globaalsed mõjud on üha rohkem tunda. Eesti kultuur on alati olnud mitmekesine „multikultuur“, sest meil on siin ajaloo vältel alati elanud erinevaid rahvusi. Minevikust on meil baltisaksa pärand, 20.sajandist nõukogude pärand. Vene vähemuse kultuuril on ikka olnud koht Eestis. Eesti kultuur on segu, kameeleon, mis muudab oma värve kiiresti, vastavalt trendidele ja moevooludele. Tal on siiski tuum, mida iseloomustab depressiivsus, must huumor, mõnevõrra head maitset ja ka tahumatust, toorust. Meie kultuur on pisut pehmem oma mentaliteedilt kui soome kultuur, ta on palju tagasihoidlikum kui vene kultuur. Tal on palju ühist läti kultuuriga, ehkki me võib-olla ei tunnista seda endale meelsasti. Popmuusikas on eelpool nimetatud tendentsid kõige huvitavamad. Täna on meil näiteks hea eesti rap -muusika, artistid nagu Arop, Nublu, Reket jt. Nõukogude pärandit kasu

Pirita tunnuslause "Mereõhk teeb vabaks" lugu

2005. aastal lapsega kodus olles sain arvuti taha istuda vaid sekunditeks. Pea aga siiski töötas, ehkki magada sain vähe. Siis otsustasin osaleda Pirita tunnuslause konkursil, ja üllatus-üllatus: õnnestuski see võita. Tollaselt linnaosa vanemalt Enno Tammelt sain auhinnaks purjekat kujutava moodsa meene. Nüüd Piritale sõites näengi linnaosa piiril valguskirjas iga päev oma lauset, mis on muidugi palju suurem preemia. Leidsin arvutist oma võistlustööst tunnuslause põhjenduse, mis tundus mulle praegugi täiesti mõistlik ja Pirita vaimsust kirjeldav. “Pirita linnaosa tunnuslause võiks olla Mereõhk teeb vabaks Põhjendus: Pirita on merega tihedalt seotud linnaosa, kus elavad väärikad linlased, kes oskavad nautida vabadust, mille mere lähedus annab. Vaba inimese tunnus on samas vastutada nende privileegide (rahu, puhta looduse) eest, mida elu Pirital pakub.”