Friday, June 12, 2009

Vahekokkuvõte: kas USA on see, mis ma arvasin?


Pool minu elu esimesest USA reisist on niisiis läbi.

Kas ma olen muutunud?Järsku positiivsemaks? Kas minu USA kuvand on muutunud - mis on ju selle reisi korraldajatepoolne eesmärk.

Alustaks viimasest.

Märksõnad, millega USA seostus enne reisi: militaarsus, maailmapolitsei, Iraagi sõda, autoteed, bensiinijaamad, ilulõikused, poliitiline korrektsus, rämpstoit, keep smiling, pealiskaudsus, religioossus, kas taustana või aktiivse praktikana.

Kuna olen siin kohtunud vaid intellektuaalidega, teadvustan üha enam, et USA on intensiivse vaimuelu ja parimate ülikoolide maa. Muidugi teadsin seda fakti ka enne, aga pilt USAst tuleb meedia vahendusel ja peavoolumeedia pommitab meid teadagi millega. Paraku mul isiklikke kokkupuuteid USA ülikoolidega pole olnud, pole neid tõesti ka otsinud, sest Euroopa võimalused on pakkunud enam huvi. Muidugi, olen kohanud kümneid Euroopa konverentsidel visiteerivaid akadeemikuid, näiteks viimati Berliinis New Yorgi queer-guru Lee Edelmanni. Aga tean, et need on erandid. Ja minu eelarvamusi pole tegelikult kõigutanud ka see, et minu lemmikute seas muusika ja filmi alal on palju USA tegelasi (Lou Reed, David Lynch, David Byrne, REM, Moby), kes tõsi küll, esindavad mitmesuguseid marginaaliaid.

USA meedia mitmekesisus ja võimsus on muidugi saanud kinnitust, kuid samas - kuidas ikkagi see võimas jõud, uuriv ja tehnilise tippvarustusega -- osutus Iraagi sõja ajal nii manipuleeritavaks... Valge maja suhtlemine pressiga oli kuuldavasti olnud lihtsalt nii jõhker ja oskuslik, kogu teisitimõtlemine elimineeriti koheselt, sõja "valesti" kajastajaid ei lastud lihtsalt enam info juurde.

Mis on klišeedest saanud kinnitust: et siin domineerib rämpstoit, mida inimesed tõesti ka palju söövad ja on kohutav hulk pakendeid ja muud rämpsu nagu ühekordselt kasutatavad nõud ja muud koheseks äraviskamiseks mõeldud saastajad. Et siin on ebamäärane kui mitte lõtv etikett riietuse ja lauakommete osas. Ja see sõbralikkus, mis võimaldab su unustada järgmisel hetkel on tõesti tegelik. Näiteks see, kui levinud on sõna friend, sõber, mis võib tähendada vaid tuttavat.

2 comments:

  1. "Friend" ei pruugi isegi tutvust tähendada. Seda öeldakse suvalisele inimesele, kellega tõenäoliselt kunagi hiljem ei kohtu. Isegi "brother" või vastavalt "sister" kuulub sama kategooria alla.

    ReplyDelete
  2. "Võimas jõud, uuriv ja tehnilise tippvarustusega" - eks ilmselt asi ongi selles, et USA valitsuse käsutuses on veel võimsamad ja veel tehnoloogiliselt kõrgemal tasemel vahendid, et seda meediat mõjutada.

    Ma ise olen ka käinud ühe korra USAs, kui olin MKMis PRi peal, USA saatkonna organiseeritud programmiga. Ja pean tunnistama, et sain kõvasti positiivsema mulje kui varasemad stereotüübid. Just johtuvalt sellest, kellega kohtusime ja suhtlesime (riigiasutuste meediainimesed peamiselt pluss ajakirjanikke, üks õppejõust opositsiooniline poliitiline mõtleja jne). Ja masinavärgi suurus jättis tõsise mulje.

    Samas jättis mulje ka see, kui palju tegelikult eksisteerib USAs mitmekesisust ja noh, ka sõnavabadust (hoolimata sellest, et teisest küljest on olemas selged kontrollituse ilmingud just nagu Iraagi sõja teemadel).

    Ehh, tegelikult tahan USAsse tagasi:)

    ReplyDelete