Skip to main content

Milleks Piritale Mustakivi tee?

Kuuldavasti on Tallinna linn välja kaevanud 1980ndatest pärit idee välja ehitada Mustakivi tee Lasnamäe ja Pirita vahel, läbi Pirita Maarjamäe asumi, Sisekaitseakadeemia krundi ja Kose tee äärse metsamassiivi kaudu. Vastuargumendid on magistraali asukoht uue lasteaia kõrval,  ilusa kõrge, Kose tee äärse männimetsa läbilõikamine ja ennekõike küsitav kasu ning vajadus. 
Sõidan ise Piritalt hommikuti linna. Vajadus tee järele on ainult mõnel päeval nädalas, hommikuse ummiku ajal 8-9, maksimaalselt tunni-kahe vahemikus. Ülejäänud aja on Kose tee ja Rummu tee vaiksed, tühjad isegi. Kavandatav tee viiks liikluse paralleelselt Kose teega Mustakivi ristmikuni, seal ummik seisab nagunii edasi Narva maanteel või  Mustakivi teel enne sissesõitu kanalisse.
Tee tooks ka Lasnamäelt liikluse alla Rummu teele ja sealtkaudu Piritale, läbi vaikse elurajooni.
 Sõidan ise hommikuti Piritalt linna.  Tegelikult saab Pirita-Koselt Narva maanteele sõita ka Kose teega paralleelsest Kellukast jm. läbi väikeste tänavate. Narva maanteel ummik jätkub igal juhul,  samuti kanali sissesõidu järjekorras seismine Mustakivi teel. Mida annab uus läbimurre?
Miks peaks Viimsi hommikuse autodevoo Tallinna kesklinna viimiseks lõhkuma ilusat Pirita metsa madaltiheda asustuse kõrval? Juttu on olnud ka, kui oluline on rohekoridor Kadriorust linna piirini.
Viimsi liiklus tuleks kanalisse viia varem, Tallinna linna ja Viimsi valla piiril. Seal on praegu raudtee, mis vahepeal pidi olema otstarbe kaotanud, praegu aga vist väheses kasutuses Miiduranna sadama teeninduseks.
Peaks soodustama Viimsi autode Pärnamäe ristmiku kaudu Lasnamäe kanalisse või Peterburi maanteele sõitmist Viimsi poolt, selle asemel, et läbi madaltiheda elurajooni magistraali kavandada. Rohealade läbilõikamine on endiselt linna liikluskorralduse käekiri. Miks? Pärast Reidi teed Mustakivi tee, mis lõhuks veel ühe rohelise tervikala linnas? 
 Järsku alustaks tõsiselt trammiliini kavandamist Viimsist kesklinna, selle asemel, et Volga-ajastu põlvkonna vaimus läbi elukeskkonna magistraale ehitada? 

Comments

Popular posts from this blog

Minu aasta 2023, mõned märkmed

 Vaatan, et 2023 pole ma kirjutanud ühtegi blogipostitust! Ja avaldanud olen ainult ühe ajaleheartikli "Barbie" filmist Eesti Ekspressis ja lisaks Postimehes ühe ülevaate arvamusfestivali Fenno-Ugria paneelarutelu taustaks (mida ka vedasin). Töörohkemat aastat annab meenutada ja seepärast ajakirjanduslikult kirjutada pole jõudnudki. Töökoormus meenutab 1990ndaid, kui tegin Eesti Ekspressi Areeni, ilmutasin ühiskondlikku aktiivsust ja olin samaaegselt magistrantuuris! Töönarkomaani jaoks muidugi ongi töötamine  loomulik olek, ei kurda.  Nii et 2023 oli väga tore ja tulemustele orienteeritud aasta, vaatamata ajaleheartiklite nappusele! 2023 tähistab minu jaoks tegelikult väikest karjääripööret. Avan  tausta: suurest poliitikast ehk riigikogust kukkusin rahva tahtel teatavasti 2019 välja, järgnevad koroona-aastad jätkasin õpetamist Tallinna ülikoolis, lisaks olin soolise palgalõhe vähendamise projekti (REGE) kommunikatsioonijuht (akadeemilise töö koroona-aastatel varjut...

10 küsimust. Vastab Riigikogu liige Barbi Pilvre

1. Barbi, miks sa oled Sotsiaaldemokraatlikus Erakonnas? Olen maailmavaatelt sotsiaalliberaal. Kõige võõram on mulle rahvuskonservatiivsus, sellepärast on teised erakonnad välistatud. SDE ajab kõige järjekindlamalt ühiskonna vähemuste asja: näiteks Eesti venelaste teemat. Minu arvates on Eesti ühiskond vene inimeste suhtes liiga tõrjuv, ei kaasa venelasi ja püüab vene inimesi nt hariduspoliitiliste sammudega pigem assimileerida, kui võrdselt kohelda. See ei ole pikas perspektiivis Eesti riigile kasulik. Samuti oli SDE kooseluseaduse vedaja. Pean seda euroopalikuks seaduseks, mis viib Eesti samasse positsiooni lääneriikidega ja eristab Valgevenest, Moldovast ja Venemaast. Ka on SDE soolise võrdõiguslikkuse teema juhtiv edendaja. Justiitsminister Andres Anvelti juhtimisel on edukalt tegeldud perevägivalla karistamise teemaga ning ette võetud elatisraha fondi loomine , et mahajäetud lapsed saaksid elamiseks oma hoolimatult vanemalt raha. Need on üliolulised asjad. 2. Kas on midagi, mi...

Muru ja kultuurisõda. Ilmus Eesti Ekspress, Areen 9.08.2022 (Arusaam mullani niidetud murust kui täiusliku korra kehastusest on visa kaduma)

Kurdan korteriühistu listis, et trimmeriga mullani äraniidetud murulapilt üksikute kõrte tasandamine ja lehepuhuriga laialiajamine kesksuvel on raiskamine, teen ettepaneku vähendada müra ja bensiinivingu niigi umbses õues –  ja saan vastu kahuritule: kujuta ette, teda segab niitmise müra! Ja õpetuse, et muru ei hävita mitte liiga sage niitmine, vaid et seda on vaja kasta.  Tuline niitmisdebatt on käivitunud erinevates Facebooki gruppides. Miks on tänapäeva maastikukujundus liikumas suunas, kus linn pole linn ja maa pole maa. Miks nõuab “häälekas vähemus” linnade muutmist põldudeks, tekitades liiklusohtlikke olukordi. Rahvusringhäälingu suvereporter teeb põhjaliku, hüsteerilisevõitu loo pikas rohus varitsevatest puukidest – otsekui haljastustehnika maaletooja tellimisel.   Bioloogid Urmas Tartes ja teised oponeerivad: puugid lõikavad kasu pigem nülitud rohust, kust teised liigid on välja tõrjutud.  Mõistan, et minu juhtum  ei ole selles valguses mingi korteriühis...