Skip to main content

Milleks Piritale Mustakivi tee?

Kuuldavasti on Tallinna linn välja kaevanud 1980ndatest pärit idee välja ehitada Mustakivi tee Lasnamäe ja Pirita vahel, läbi Pirita Maarjamäe asumi, Sisekaitseakadeemia krundi ja Kose tee äärse metsamassiivi kaudu. Vastuargumendid on magistraali asukoht uue lasteaia kõrval,  ilusa kõrge, Kose tee äärse männimetsa läbilõikamine ja ennekõike küsitav kasu ning vajadus. 
Sõidan ise Piritalt hommikuti linna. Vajadus tee järele on ainult mõnel päeval nädalas, hommikuse ummiku ajal 8-9, maksimaalselt tunni-kahe vahemikus. Ülejäänud aja on Kose tee ja Rummu tee vaiksed, tühjad isegi. Kavandatav tee viiks liikluse paralleelselt Kose teega Mustakivi ristmikuni, seal ummik seisab nagunii edasi Narva maanteel või  Mustakivi teel enne sissesõitu kanalisse.
Tee tooks ka Lasnamäelt liikluse alla Rummu teele ja sealtkaudu Piritale, läbi vaikse elurajooni.
 Sõidan ise hommikuti Piritalt linna.  Tegelikult saab Pirita-Koselt Narva maanteele sõita ka Kose teega paralleelsest Kellukast jm. läbi väikeste tänavate. Narva maanteel ummik jätkub igal juhul,  samuti kanali sissesõidu järjekorras seismine Mustakivi teel. Mida annab uus läbimurre?
Miks peaks Viimsi hommikuse autodevoo Tallinna kesklinna viimiseks lõhkuma ilusat Pirita metsa madaltiheda asustuse kõrval? Juttu on olnud ka, kui oluline on rohekoridor Kadriorust linna piirini.
Viimsi liiklus tuleks kanalisse viia varem, Tallinna linna ja Viimsi valla piiril. Seal on praegu raudtee, mis vahepeal pidi olema otstarbe kaotanud, praegu aga vist väheses kasutuses Miiduranna sadama teeninduseks.
Peaks soodustama Viimsi autode Pärnamäe ristmiku kaudu Lasnamäe kanalisse või Peterburi maanteele sõitmist Viimsi poolt, selle asemel, et läbi madaltiheda elurajooni magistraali kavandada. Rohealade läbilõikamine on endiselt linna liikluskorralduse käekiri. Miks? Pärast Reidi teed Mustakivi tee, mis lõhuks veel ühe rohelise tervikala linnas? 
 Järsku alustaks tõsiselt trammiliini kavandamist Viimsist kesklinna, selle asemel, et Volga-ajastu põlvkonna vaimus läbi elukeskkonna magistraale ehitada? 

Labels:

Comments

Post a Comment

Popular posts from this blog

Minu aasta 2023, mõned märkmed

 Vaatan, et 2023 pole ma kirjutanud ühtegi blogipostitust! Ja avaldanud olen ainult ühe ajaleheartikli "Barbie" filmist Eesti Ekspressis ja lisaks Postimehes ühe ülevaate arvamusfestivali Fenno-Ugria paneelarutelu taustaks (mida ka vedasin). Töörohkemat aastat annab meenutada ja seepärast ajakirjanduslikult kirjutada pole jõudnudki. Töökoormus meenutab 1990ndaid, kui tegin Eesti Ekspressi Areeni, ilmutasin ühiskondlikku aktiivsust ja olin samaaegselt magistrantuuris! Töönarkomaani jaoks muidugi ongi töötamine  loomulik olek, ei kurda.  Nii et 2023 oli väga tore ja tulemustele orienteeritud aasta, vaatamata ajaleheartiklite nappusele! 2023 tähistab minu jaoks tegelikult väikest karjääripööret. Avan  tausta: suurest poliitikast ehk riigikogust kukkusin rahva tahtel teatavasti 2019 välja, järgnevad koroona-aastad jätkasin õpetamist Tallinna ülikoolis, lisaks olin soolise palgalõhe vähendamise projekti (REGE) kommunikatsioonijuht (akadeemilise töö koroona-aastatel varjutas küll p
Post a Comment
Read more

Eesti kultuur on alati olnud „multikultuur“. Intervjuu vastused ajakirjale Kulttuurivihkot jaanuar 2019. Ilmumas. Küsimused Maarit Haataja

Kuidas näeb välja 101-aastane Eesti kultuur tulevikus? Eesti kultuur jääb ka tulevikus omanäoliseks, ma arvan, ehkki globaalsed mõjud on üha rohkem tunda. Eesti kultuur on alati olnud mitmekesine „multikultuur“, sest meil on siin ajaloo vältel alati elanud erinevaid rahvusi. Minevikust on meil baltisaksa pärand, 20.sajandist nõukogude pärand. Vene vähemuse kultuuril on ikka olnud koht Eestis. Eesti kultuur on segu, kameeleon, mis muudab oma värve kiiresti, vastavalt trendidele ja moevooludele. Tal on siiski tuum, mida iseloomustab depressiivsus, must huumor, mõnevõrra head maitset ja ka tahumatust, toorust. Meie kultuur on pisut pehmem oma mentaliteedilt kui soome kultuur, ta on palju tagasihoidlikum kui vene kultuur. Tal on palju ühist läti kultuuriga, ehkki me võib-olla ei tunnista seda endale meelsasti. Popmuusikas on eelpool nimetatud tendentsid kõige huvitavamad. Täna on meil näiteks hea eesti rap -muusika, artistid nagu Arop, Nublu, Reket jt. Nõukogude pärandit kasu
Post a Comment
Read more

Pirita tunnuslause "Mereõhk teeb vabaks" lugu

2005. aastal lapsega kodus olles sain arvuti taha istuda vaid sekunditeks. Pea aga siiski töötas, ehkki magada sain vähe. Siis otsustasin osaleda Pirita tunnuslause konkursil, ja üllatus-üllatus: õnnestuski see võita. Tollaselt linnaosa vanemalt Enno Tammelt sain auhinnaks purjekat kujutava moodsa meene. Nüüd Piritale sõites näengi linnaosa piiril valguskirjas iga päev oma lauset, mis on muidugi palju suurem preemia. Leidsin arvutist oma võistlustööst tunnuslause põhjenduse, mis tundus mulle praegugi täiesti mõistlik ja Pirita vaimsust kirjeldav. “Pirita linnaosa tunnuslause võiks olla Mereõhk teeb vabaks Põhjendus: Pirita on merega tihedalt seotud linnaosa, kus elavad väärikad linlased, kes oskavad nautida vabadust, mille mere lähedus annab. Vaba inimese tunnus on samas vastutada nende privileegide (rahu, puhta looduse) eest, mida elu Pirital pakub.”
Post a Comment
Read more